aprilli esimene nädal on vana tellise nägu

Aprill nagu iga teinegi, ainult tiigis on veetase üle aastate kõrgeim. Aed oleks nagu kass, kes hüppeks valmistub. Vähesed sibullilled on otsad välja ajanud, hispaania ebahüatsint, liiliad, kirju püvilill ja mõned karulaugu otsad. Kivilas mihhailovski püvilill.
Käisime Järvseljal, hooaega avamas ja meistrilt õppimas. Okaspuude pookimist.

Täna tegin kodus esimese o-pookimise. Nüüd hoian pöialt, et kasvama läheks, aga kuidas iganes ka läheb, viimaseks korraks see ei jää, sest see on üks lõpmata põnev maailm.
Pildil on isevärki oksaga harilik kuusk. Kas on lihtsalt mingi häda või on mulle tõepoolest erimoks kasvatatud, näitab aeg.

Okaspuude pungad on ka juba kuidas kusagil, sirmokas on küll alles unine. Euroopa lehised pungitavad, esimene soe päästab ilmselt toomingalehed lahti, need on juba üsna viimase peal. Kuldnokad on kohal. Eelmisel kevadel vilistasid nad meie linnumajad välja ja kolisid vana õunapuu tüvesse, sealsel korteril oli mitu väljapääsu. Näis, kuis tänavu.
Kivila tarbeks on mõned meetrid puhtaks tehtud. Töö on mõistagi pooleli, aga mõned okkalised vajavad kohta ja selle nimel tasub end liigutada.

Mõned kivid paigas, mõned ootel. Jõudumööda, nii nagu maa seest kätte saan. Põhiline aur läheb muidugi tellise- ja lubjapuru koristamisele, mis kivide kaevandamisega kaasneb. Kui see kõik on ükskord tehtud, siis läheb mõnda aega enne, kui ma vanu telliseid sooja pilguga vaatama hakkan. Uuendasime käruparki.  Vanale kärule uus ratas, mis on üks igavene sahmerdamine. Mõnikord tundub, et lihtsam on uus käru osta, kui õige ratas leida. Ilma selleta ei kujuta seda elu siin ettegi. No traktor oleks ka tore, järekäruga :)

Kevadpühade ilm oli tavakohaselt jõle. Ilmateade pidas paika. Täna pärastlõunal tuli päike välja ja riivas soojalt mu nägu ja siis tuli sahmak vihma ja siis jälle päike.