neljapäev, 26. veebruar 2015

nii me siin lauskmaal oma muhkude ja lohkude vahel elamegi

Mõned aastad tagasi vaatasin linnaaedades lumeroose pika hambaga, et mis ilu neis küll nähakse - lehed mustad ja koledad ja nende keskelt tõusevad mingid õied, mis ümbritsevad kolepildid kontrastina välja toovad. Ja nüüd ...

keksin rõõmust, sest lõpuks ometi on mu lumeroosid õitsema hakanud! Kes teisel, kes kolmandal aastal. Pildistan neid küll ühelt küll teiselt põlvelt :) Mustad lehed koristasin ära.

Seda hübriidi peab veel katma, sest tema külmakindluse suhtes ma eriti kindel pole. Eelmise kevade hollandlane ikkagi. Õitsema ei pea, las kohaneb veel.


Üks vapper niru. Mina teda välja ei ajanud, ise tuli. Täpset nime ei tea. Lumeroos.

Ja veel üks seltskond trügijaid, kusjuures siin ei ole teps mitte kõige soojem koht. Suurem osa seltskonnast on veel maa sees ja ärgu kiirustatagu, aga ajaloo tarbeks olgu ette näidatud 26.veebruari lumikellukesed.

Mulle meeldiks kui nad laieneksid ja ma kavatsen sellele kõigiti kaasa aidata, et tekiks üks mõnus lumikellukeste "väli". Närilised ei paista neist õnneks huvitet olema, nii on kõik veel võimalik.

Lohuaia nõlvakul õitseb värd-nõiapuu `Diane`Selle üle on mul ka väga hea meel, sest puuke on veel nooruke ja õige pikuke. Nõiapuid võiks rohkemgi olla, nende sügisvärv on ka väga kaunis.


Andis fokusseerida, küll segas ainuke lumelaik aias, küll tahtis okaspuu soleerida, lõpuks sain õitele pihta.
Aias ringkäiku tehes avastasin ühe võrkiirise otsakese, see küll hea pole. Vaja mulda peale visata, vara veel välja trügida.

Kuigi jah, loodusele kätt ette ei pane, tuleb see kevad siis kui tuleb ja kui vahepealne külm ka puhta töö teeb, ma olen neid näinud ja nende üle rõõmustanud nagu ka selle üle, et kivilas on mägitähe tited elus!


10 kommentaari:

  1. huvitaval kombel olen ka mina lumerooside suhtes aua ükskõikne olnud aga inimese mõte muutub :D mul pole ainsamatki lumikellukest näha, aru ma ei saa aga igasuguseid muid ninasid, nii võrkiiriste kui tulpide, krookustest rääkimata, on küll ja küll, kes neid mullata jõuaks ja kust see muldki võtta, peenras ju puhas muda praegu. Mägitäha (tähki, tähi ??? tule taevas appi :D ) tited on tore uudis :D

    VastaKustuta
  2. Ilusad lumeroosid :) Lumikellukesed meil ka väljas, ja palju muudki.. Et nüüd aga tõesti külm ära ei võtaks!!

    VastaKustuta
  3. Me elaksime justkui eri kontinentidel :) Ma arvan, et esimesi õisi-pungi, kui nüüd vahepeal lumelisa ei tule, näen ma mitte varem kui paari nädala pärast.

    Ma vaatasin juba varem, et Su " Diane" pole vist õige, tal peavad olema punased õied, meie oma seab end ka varsti õitsema. Sinu oma sarnaneb virgiinlasele, aga tema jaoks õitseb ta liiga hilja, meil puhkes ta detsembris, veebruaris olid õied veel peal. Vaatamata kõigele, on need kevadised õiekesed enneolematult ilusad :)

    VastaKustuta
  4. Need on tegelikult minu jaoks ka üllatavad, eelmisel aastal oli ka lumi läinud, aga taimed magasid edasi. Ükski neist pole ka otseselt päikseline
    koht, aga pinnas on siin liivasem ehk siis sellepärast.

    Aga `Diane`kohta ei oskagi midagi öelda, selline nimesilt on tal küljes ja nii ma ta Kaielt sain. Eks ma uurin asja.

    VastaKustuta
  5. Võrkiirisele ei tee külm ega lumi mu meelest midagi. Eelmine aasta oli `Katherine Hodgins` täies õies kui lumi maha tuli. Jää ja lume all nad siis olid, käisin abitult ümber puhmiku. aga lilled olid kanged kui kont, blogist saab lugeda, muljetasin kindlasti. Siis läks jälle soojaks. Õied sulasid välja ja olid täpselt sama kaunid kui enne. Siniseid `Harmony` räsis natuke rohkem, aga need olid kehvema koha peal ja juba algusest peale mitte nii "läikiva karvaga".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on võrkiiristega teine katsetus. 2012 istutasin õue need võrkiirised, mis kevadel sai potiga juhuslikult soetatud. Ma oletan, et need panid küll mingid närilised pihta. Tänavu tippisin sibulad oktoobris-novembris ja valisin sellise koha, kus on kruusasem ehk telliskivipurusem ja seal rottidele ei meeldi. Tahaks ikka väga võrkiiriseid õitsemas näha.

      Kustuta
  6. Nõiapuu ei ole jah Diane, mul õitseb neid Dianesid siin pottides mitu ja nad on ikka väga tumepunased. Kui see on intermedia, võib olla Arnold Promise. Mul pole aega olnud ei pildistamise aga blogimise jaoks, üheksa titte, kaks töökohta ja juba nädal aega haige pealekauba, kõik tuleb nagu läbi vati.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub pigem jaapani nõiapuu olevat.
      Sinu üheksa titte aga on ühed kõige armsamad tited, keda üle pika aja näha saab.

      Kustuta
  7. See on ikka suur rõõm kevadel neid ninakesi ja arglikke esimesi õiekesi otsida. Ma olen siin ka ringi vaadanud, kas ehk kuskil vähemalt mõni lumikelluke võiks juba olemas olla, aga pole veel leidnud.

    VastaKustuta
  8. Minu arust pole ka võrkiirised külmakartlikud, mulgi ninad suured ja alati on nad vaat'et krookustestki varasemad olnud.
    See fokusseerimine on mõne pisiobjektiga tõesti suur piin. Minu fotoõpetaja soovitas sellisel puhul manuaalse fokusseerimise peale lülitada (AF->MF).

    VastaKustuta