neljapäev, 26. veebruar 2015

nii me siin lauskmaal oma muhkude ja lohkude vahel elamegi

Mõned aastad tagasi vaatasin linnaaedades lumeroose pika hambaga, et mis ilu neis küll nähakse - lehed mustad ja koledad ja nende keskelt tõusevad mingid õied, mis ümbritsevad kolepildid kontrastina välja toovad. Ja nüüd ...

keksin rõõmust, sest lõpuks ometi on mu lumeroosid õitsema hakanud! Kes teisel, kes kolmandal aastal. Pildistan neid küll ühelt küll teiselt põlvelt :) Mustad lehed koristasin ära.

Seda hübriidi peab veel katma, sest tema külmakindluse suhtes ma eriti kindel pole. Eelmise kevade hollandlane ikkagi. Õitsema ei pea, las kohaneb veel.


Üks vapper niru. Mina teda välja ei ajanud, ise tuli. Täpset nime ei tea. Lumeroos.

Ja veel üks seltskond trügijaid, kusjuures siin ei ole teps mitte kõige soojem koht. Suurem osa seltskonnast on veel maa sees ja ärgu kiirustatagu, aga ajaloo tarbeks olgu ette näidatud 26.veebruari lumikellukesed.

Mulle meeldiks kui nad laieneksid ja ma kavatsen sellele kõigiti kaasa aidata, et tekiks üks mõnus lumikellukeste "väli". Närilised ei paista neist õnneks huvitet olema, nii on kõik veel võimalik.

Lohuaia nõlvakul õitseb värd-nõiapuu `Diane`Selle üle on mul ka väga hea meel, sest puuke on veel nooruke ja õige pikuke. Nõiapuid võiks rohkemgi olla, nende sügisvärv on ka väga kaunis.


Andis fokusseerida, küll segas ainuke lumelaik aias, küll tahtis okaspuu soleerida, lõpuks sain õitele pihta.
Aias ringkäiku tehes avastasin ühe võrkiirise otsakese, see küll hea pole. Vaja mulda peale visata, vara veel välja trügida.

Kuigi jah, loodusele kätt ette ei pane, tuleb see kevad siis kui tuleb ja kui vahepealne külm ka puhta töö teeb, ma olen neid näinud ja nende üle rõõmustanud nagu ka selle üle, et kivilas on mägitähe tited elus!


teisipäev, 24. veebruar 2015

kordus

Vaatasin oma eelmise aasta aiamärkmeid. Aastapäeva paiku tegime esimesed kevadtalgud, kasisime põldmarja ja teisaldasime kive ja kände ja tegime lõket.
Õieninasid oli veidi rohkem.

Eile ja täna:

lund on mõni üksik triip vales kohas;
lumikellukesed on lõunalohus väljas, väikesed valged õienupud;
lõunalohu varjuküljel hakkavad lumeroosid õitsema, sh ka eelmisel kevadel ostetud hübriid, mille kasvutsooniks oli märgitud kuus, on lehepungad moodustanud;
lumeroosid sätivad ka lohuaias õitsema, olen põnevil;
lõikasin puishortensiad tagasi;
rohisin pinsettidega kivilat, killustik laseb toimetada;
tegin kevadlõket.

Ega siin polegi midagi öelda, kõik tuleb nagu tuleb, eelmisel kevadel saabusid linnud märtsi kolmandal nädalal. Näis.

teisipäev, 17. veebruar 2015

pikka lina tänavu ei saa, aga tubli rätikujagu vast ikka saab :)

Vastlapäev. Miinus 11, (ei ole võimalik) ja krõbe tuul. Liugu? Ikka saab, näiteks kui sauna juurest hoogu võtta ja kivila juurest alla. Kui uisud alla panna, saaks teha pool poognat, sellist lühikest ja pisut kikivarvul.  Siia see lumi ongi kogunenud. Veesilm kohe omast käest võtta.



Kivila on paljas, aga parem jää seal, kus see on kui jäise kihina taimede peal.  Mägisibulad on kõik kokku tõmbunud ja esmapilgul üsna ühte värvi. Ühte püüdsin eriti hoolikalt pildile saada, aga tühjagi - sõrmed külmast kanged, mis siin ikka kaamerat väristada.
Kaktused on vähem kortsus kui ma arvasin ja igihaljas võilill on ikka veel elus!





Kus mul siis lumi on? Põllul ja õunapuude vahel lohkudes, seal on kohe priskesti. Veidi lohuaias ka. Nõiapuu ei kavatsegi veel õitsema minna ja üldse, aias ei kõssa keegi, ei mingeid otsakesi ega pungakesi. Mina olen ainuke rahutu siin aias.



Saunaväli on lumeta, kohati jääs. Kas tulevad tuttavad ette :)



Eks haudun siis edasi. Pilte sirvides hakkas mulle see astangute süsteem järjest rohkem meeldima. Lõunalohu varjukülgedel võiks seda edukalt rakendada. Üks müürijupp lammutada, sealt saab kive.
Paistab, et septiku asukoha saime teoreetiliselt paika ja siis veel see majandustee painab mind juba pikemat aega. Mul oleks juba ohtralt täitematerjali sinna panna. Kivilasse on veel killustikku vaja. Kevadeks. Savimaja konsultatsiooni saaks ehk juba nädala või kahe pärast korraldada, natuke soojem võiks õues olla. Sõbrad, ma tean, et talgukalender on täis, aga kui õige hakkaks savimaja kohendama :D ? Soojas septembris? Hooaja kalender on juba nii täis kirjutet nagu ontliku neiu tantsukaart.



reede, 13. veebruar 2015

15 päeva märtsini

Selline talv rikub nii ihu kui iseloomu. Miinus viis tundub äkitselt vastikult külm. Miinus viisteist tõmbaks hetkeks hinge kinni. Miinus kakskümmend on ilmselge eksootika. Ilm on vahelduv ja kaldub pigem soojakraadidesse. Veebruarikuu soojarekord +9 jäi minul registreerimata, vahepeal mahasadanud lund pildistasin küll. Päikeseta, sestap on pildid ka veidi udused. Märtsini on jäänud viisteist päeva.

Udukerad. Kõigepealt jäide ja siis lumi muutis okaspuud veidrateks keradeks.



jaapani enelas

 Eks kevadel ole näha, mida selline "karastamine" taimedega teinud on. Sel nädalal kuulsin linnas rasvatihaseid, aga ikka korraks, tõsisemaks sitsikleiditamiseks pole veel läinud. Päike tõuseb 7.50 ja loojub 17.05

Täna saabusid Edromi ühistellimuse taimed. Nagu alati kvaliteetsed ja hoolikalt pakitud. Ma ei olnud ka kade poiss ja saatsin tänukirja teele. Sellist tööd tuleb tunnustada. Õhtul hakkan potistama, see on küll tore hetk. Hiljem tuleb hoolitseda selle eest, et neil oleks piisavalt valgust. Nii varaseid tellimusi pole ma varem teinud.
Siinkohal väike kevadtants :) , sest kauaks seda libakevadet ikka jagub, pühapäevaks lubati miinuskraade ja jama läheb edasi. Ma lihtsalt pole talvetõugu. Tahaks juba varavalges ärgata ja aias toimetada. Mõelda vaid, kõik need idud ja otsad ja lõhnad... tammdidammdidamm
Vahepealne kolepiltide aeg mind ka ei morjenda, me liigume ju kevade poole. Ikka niisuguses tempos, et esmaspäev, kolmapäev, reede :)