pühapäev, 11. jaanuar 2015

harilik jaanuar, juba üheteistkümnes

Mulle meeldib jaanuar just sellepärast, et see on nagu haigutus või ringutus, sõltuvalt päevast. Pärast jõulu ja aastavahetust on see vahelduseks nii tavaline ja sündmustevaene. Pealiskaudsel vaatlusel muidugi.

Süvakihtides käib vilgas tegevus. Muttide täielik invasioon põllule. Kas neil on ikka nii palju sahvreid vaja?! Kevadel peaks urukoera omaniku külla kutsuma, sest kaotada pole enam midagi, kõik on nagunii üles aetud. Kui ma kuuluksin nende aednike hulka, kes teevad muttidega koostööd - muttidele vihmaussid jm kraam, aednikule uus mullakiht, siis lohuaia saaks juba vabalt üle mullata.
Ilmapendel või pigem sademete hulk varieerub üle päeva. Lumi tuleb ja lumi läheb. Rohkem nagu läheb. Kivilas on juba kaks jäätumise perioodi olnud, see pole hea. Kasvuhoonelt tuleb lumi ise alla. Ma lihtsalt teisaldan need hangekesed, et need järgmistele jalgu ei jääks. Neljajalgseid pole õnneks aias näha olnud, jäljed puuduvad. Linde on rohkesti.
Eksperimendi korras jätsin ühe kütmispäeva vahele ja ajastasin selle lootusetult valesti. Veetsin väga külma öö, aga vähemalt enne uinumist enam hingeauru näha polnud. Rohkem katseid ma ei tee.

Talvel tunnen keskmisest suuremat huvi tuule suuna vastu. Põhjatuul nt on tubase elu koha pealt teretulnud, no kirdetuule kannatab ka välja, muud tuulesuunad puhuvad maja külmaks. Pole viga, seda jama on vaid mõni kuu jäänud.

Jaanuaris tuleb hiromandiks hakata, sest suvine puhkus vaja paika panna. Juurdlesingi, et mis oleks hullem, kas kuumalaine ajal puhkusel olla ja aias tegutseda varahommikul ja hilisõhtul või käia tööl ja olla sisuliselt nagu paisunud vahtkumm ja pärast tööd nagu tühjaks lastud õhupall?  Uurisin veidi Thuni kalendrit ja selle väljaande valguses suvekuumus küll tulemata ei jää. Traditsiooniliselt juulikuu kanti. Teine küsimus on see, kuidas puhkusepäevad nii ära jagada, et hiljem poleks piinavalt kahju ...  Vanasti oli lihtsam, puhkasin siis, kui meri soe ja mustikad valmis. Mõned suve nädalavahetused tuleb varakult lukku panna nagu nt Tartu Botaanikaaia püsikute päev jms. Ellamaale tahaks ka tänavu minna ja meil on veel kokkutulek ja mõned talgupäevad on ka nö õhus, et vaja minna ja käed külge lüüa. Maikuus on kindlasti mõnd lisapäeva vaja, et niitmise graafikus püsida. Lätis oleks hädasti vaja ära käia :) Sõnaga oleks vaja sellist töökohta, mis võimaldaks aprillist oktoobrini vaba aedniku elu elada. Praegune palganumber tuleks siis välja teenida viie kuuga. Lihtne :)
Mis on aga veidi keerulisem sellest aastast, on vaba liikumine. Harilik jaanuar algas ebameeldiva üllatusega. Maavalitsus korraldas bussiliinid ümber. Tagajärjeks on see, et panin end autokooli kirja. Ilmselt olen ma viimane kohalik, kes seda teeb. Hinge ajab täis, kui sellesse ühistranspordi planeerimisse süveneda. Mis pagana kokkuhoid see on, kui mõni liin lõpeb suvalises külas ja buss läheb linna tühjalt tagasi?! No teeks siis selle pagana haldusreformi ära ja lõpetaks kolmetasandilise kabajantsikute ülapidamise ära ja paigutaks raha mõistlikumalt. Maavanemad on meil nagunii ju erakondlikud. (Hingab sügavalt välja - meil on siin ikka aiablogi või nii. Suunab pilgu õue ).

Räägime parem ilmast. Tuiskas tagasihoidlikult. Torm meie kanti õnneks ei jõudnud. Tiigi veetase on jääs ja lumes, loodetavasti tõuseb. Krundil koguneb vesi jälle valesse kohta, maanteeameti kraav on kõrgem kui minu krundi nurk ja nii jõuab vesi sinna, kuhu ei peaks. See on halb.

Täna paistis päike ja ilm oli soe ja kevadise moega. Pildistama ma ei jõudnud.
Õhtupäike oli ilus küll, mida hämaramaks läks seda rohkem sadama hakkas.
Mässasime KSJ-ga kaevu kallal, hüdrofoor töötab, aga vett ei saa kätte. 15 meetrit toru sikutasime välja, s.t. KSJ sikutas, mina hoidsin otsast, võib olla on klapirike. Jäi pooleli, pimedaks läks ja uut klappi polnud ka käepärast. Tüütu küll, aga pangega saab ikka vett kätte. Asi seegi. Küll me selle hüdrofoori ka tööle saame. Loodan, et jaanuaris.

Üle päeva või nii nagu valges ajas jõuan, teen tiiru aiale peale. Lohuaia nõlvak on ilusasti lume all. Männioksad, mis ma mere äärest tõin on turbapeenras ja kenasti lund kogunud. Avastasin, et serbia kuusel `Zukerhut`on kollakas talvevärv. Päris huvitav, viskab serbia kuuskedele omast heledamat ka sekka. Väikesed kuuse vormid on eilsest kõik lume all nagu ka mikrobioota, mille pronksjas talverüü on imekaunis. Õunapuu all inkubaatoris magavad taimed. Mutid ei maga. Kas keegi võiks mulle nirgipoja kinkida kassi asemel? Talvisel ajal näriks ta vist kõik juhtmed ribadeks?

P.S. 21.30 Paistab, et tuul tugeveneb ja tuisk tiheneb

6 kommentaari:

  1. tubli tüdruk, et autokooli :). See kuusk on udunummi, no lihtsalt suurepärane ja et jaanuar on nagu haigutus või ringutus, selles on sul sulatõsi kui mõelda :)

    VastaKustuta
  2. Puhkuste paigutamine on keeruline töö. Üha enam hakkan ma taipama nende inimeste juttu, kes väidavad, et puhkama peaks talvel. Sest suvel jõuab niigi. Aga no kuidas sa passid suvel kontoris ja lased kõik selle päikese ja looduse mööda? Ilmselt peaks sobivama töö leidma (mõtiskleb isekeskis).

    VastaKustuta
  3. Minule on jaanuar, eriti tänavu, alati haigutamise kuu :D
    Just eile vaatasin, kuidas kuused külmaga värvi muudavad. Koyamadele on lisandunud oliivi, serblastele smaragdi, mustade ja harilike roheline on muutunud veel sügavamaks, kuskilt vilksatab kulda. Elupuud ja kadakad, lehised, samuti lehtpuude võrad lisavad kollast ja oranži, purpurseid toone. Lund on palju ja aeg/aed ilus. Pausid haigutustes vahelduvad imetlemisega

    VastaKustuta
  4. Viimasel ajal olen leivatööst puhanud näiteks mais. Saab kevade täpselt ära näha ja aia suveks perfektselt korda, siis on hiljem rohimisega lihtsam.

    VastaKustuta
  5. silm sattus pealkirja peale:) Harilik jaanuar - januaris vulgaris:)

    VastaKustuta
  6. Jajah, see puhkuse planeerimine on paras hiromantia, aga mais peab ilmselt osa puhkust vælja vôtma küll, muidu ei jôua minusugune laisik asjadega ôigeks ajaks joonele

    VastaKustuta