laupäev, 31. jaanuar 2015

Lehtpuud- ja põõsad. Virgiinia lumepuu

Mõned rääkimata lood. Kuidagi on nii läinud, et eelmise aasta postitustes laiutavad püsikud. Minu suurem huvi aga kuulub hoopis puudele ja põõsastele. Nii nagu Universumil on kombeks - kui hakkad küsimusi esitama, siis tulevad ka vastused ja kui juba tulevad, siis mitmest allikast korraga. :)

virgiinia lumepuu 13.juuni 2014
Perekonda lumepuu (Chionanthus) kuulub u 150 liiki. Inglise keeles on lumepuud tuntud kui fringetrees. See taimeperekond on levinud peamiselt troopikas ja subtroopikas, kuid kolm liiki on kasvavad ka parasvöötmes : Chionanthus retusus Aasia idaosas ja Chionanthus virginicus (virgiinia lumepuu) ja Chionanthus henryae Põhja-Ammerika idaosas. Need nimetet kolm liiki on erinevalt selle taimeperekonna teistest liikidest heitlehised. C. retusus (Z 6-10) ja C virginicus (Z 4-10) erinevad teineteisest väliselt vähe. C retususel on õisikud lühemad, aga taim ise kasvab paremates kasvutoludes väikeseks puukeseks, samal ajal kui C virginicus on tavaliselt mitmetüveline põõsas.
Lumepuu eelistab päikselist, parasniisket kasvukohta, huumusrikast neutraalset või kergelt happelist mulda.
:) Lisamärkus aiakooli tudengitele, kes II kursusel taimetabeleid teevad. Virgiinia lumepuu laiuseks kuni 3m, kõrguseks meie oludes 3m , kodumaal 3,5-8m.(Timber Press, 2011)*

Sattusin hiljaaegu lugema üht venekeelset artiklit ajakirjast "Tsevtotšnõi klub", milles Andrei Miljajev kirjeldab oma kogemusi. A M kasvatab virgiinia lumepuid Voroneži oblastis. Loe ka Rein Sander "lumepuu võiks olla iga aia ehe"

virgiinia lumepuu 25.mai 2014
Lumepuu pungad puhkevad suhteliselt hilja - tavaliselt mai teises pooles.

Väidetavalt hakkab v. lumepuu õitsema neljandal kasvuaastal, kuid jahedamate suvede puhul võib see aeg pikeneda aasta või kahe võrra. Aastane juurdekasv on 10-20 cm. Õigeaegse väetamisega sai A M aastaseks juurdekasvuks 40-50 cm, (millega väetati pole kahjuks öeldud). Väidetavalt on lumepuud ka üsna kahjurite vabad.
Paljundamine on keerulisevõitu. Lumepuu on kahekojaline taim, sestap vajab viljumiseks nii emas- kui isastaime. Emastaimedel moodustuvad mustjassinised viljad, mis meenutavad miniatuurseid "oliive". Seemnekülvist tärkamine toimub teisel või kolmandal aastal. Seemikud arenevad esimestel aastatel aeglaselt ja nende ellujäämise protsent on väga väike.
Ameeriklased paljundavad lumepuud külviga, sorte pookimisega. Euroopas eelistatakse pookimisalusena õissaart (Fraxinus ornus). Andrei Miljajev ütleb, et õissaar pole eriti talvekindel, võib külmakahjustusi saada isegi Lõuna-Ukrainas, sestap sellised istikud kestavad vaid esimese külma talveni.

30.05.2014

Põnev katsetus: Miljukov proovis pookida harilikule ligustrile (Ligustrum vulgare). Pookimine õnnestus, aga järgmisel aastal tuli taim välja kaevata ja istutada sügavamale, et pookekoht jääks 10-20 cm sügavusele. Kahe-kolme aasta pärast toimus pookealuse eraldumine ehk äratõukamine, kuid selleks ajaks jõudis lumepuu endale juured moodustada. Nagu ka aednik seda ise kommenteeris, et see on aeganõudev ja mitte just kõige lihtsam ettevõtmine, aga millal see aednikke enne takistanud on.

13.06.2014
01.10.2014
Siin ta mul ongi 1.oktoobril. Juurdekasvu varre toon on pigem punakas. See ei jõudnud kahjuks täielikult puituda. Kevadel näeme :) Nüüd oleks emastaime ka vaja.


Artikkel ilmus ajakirjas "Tsevtotšnõi klub" 12/2009.
Lühiinfo: "Trees and Shrubs. A gardener`s encyclopedia" Timber Press, 2011




laupäev, 24. jaanuar 2015

õuepäev

Inimene peab end liigutama, eriti veel siis, kui töönädal möödub arvuti taga. Lund ei ole ja ilm on soe. Miinus kaks on ju soe. Muide, reedel kuulsin tihast. Vaatamata sütitatavatele üleskutsetele minust linnuloendajat ei saa. Seda oskan küll öelda, et igapäevased külalised on rasvatihased, põhjatihased, varblased ja puukoristajate paar. Kui suures metsas söögiga kitsaks läheb, siis lendavad leevikesed ka kohale. Ja ühte lindu nägin, keda ma ära määrata veel ei osanud. Mina olen oma parvega rahul.

Õuepäev. Täna otsustasin, et soe ilm pole raisata, kakuks õige põldmarja tihnikut. Neid muide saab suvel ka ohjeldada, kui koht on niidetav. Tihnik seda ei ole, sest siin on kände ja kiva. Talvel või vara-varakevadel ongi mõistlik põldmarja kakkuda või lõikuda, sest siis on põldmarja torkiv olemus peidus. Proovitud. Ma olen selles juba teatud vilumuse saavutanud. Kõik, mis lõigutud ja üles kakutud, tuleb lõkkesse visata, sest põldmari on hullem kui toomingas. Eksperimendi korras on üks koht nüüd juba aasta mistra alla maetud, aga kui ma suvel sinna alla kiikasin, siis elu alles käis. Põldmari oli vägagi elus ja varred rohelised. Kevadel vaatan uuesti.

Tegin väikese lõkke ja põletasin oksarisu, mis sügisel just selliseks otstarbeks kogutud sai, sest ega põldmari pole puu, ikka hakatust on vaja. See töö oli muidugi paras ajaraisk, sest mu mõtted käivad seda rada, et äkki peaks ikka veel ühe asjaliku kopamehega kaupa tegema. See mõte on natuke toores, mõtlen edasi.

Neli õuetundi ja milline rammestus :) Kevad tuleb meelde, kuidas keha iga nädalaga sitkemaks muutub ja uni ühtlaseks ja sügavaks.

Nii.

neljapäev, 22. jaanuar 2015

ilmaprognoosidest

2014 24.jaanuar
 Nuhtlusvõrgustikest* käis läbi, et meil on kohe kevad ukse ees.
Mul ei oleks ka midagi selle vastu, kui see tõele vastaks, aga seda ma tõepoolest ei usu. Kui eelmisel aastal talv jäi osaliselt taevasse, siis sellest aastast on veel jaanuari ots ja veebruar ja märts ja niipalju talve sinna taevasse ka ei mahu.  Nii et kui keegi mulle kevadet lubab, siis lähen veidi turri - milleks mind narrida. Taimedele oleks ka vaja suts teist ilma.
 
Kui ilmaprognoosid lähevad üle võlli, siis enda rahustuseks olen külastanud Marko Kaasiku kodulehekülge ja lugenud tema ilmaprognoosi. Ma olen selle vahetu infoga rahul, sest siin ei toimeta ükski ajakirjanik, mitte et mul midagi ajakirjanike vastu oleks :D, neil oma töö teha, aga siin ei esine tundelisi hüüatusi, et talv on läbi jne jne. Lihtsalt viie kuu prognoos. 
Tegin häbematu kopeerimise ja tõstsin tabeli teise tulba postitusse, hea järge pidada.

"Kommentaar. Vahelduva pehme ja külma ilmaga november oli lõppkokkuvõttes üle kraadi paljuaastasest keskmisest soojem ja üle kahe korra kuivem, kuid tavalisest pilvisem. Uus prognoos näitab jätkuvat pehmet talve ja kaunis tavalist kevadet." (M.K. kodulehelt)
jaanuar
Läänetsüklonite aktiivne tegevus meie läheduses jätkub. Ilm on tavalisest pehmem, Lääne-Eestis valitsevad nulkraadi lähedased ilmad, sajab peamiselt lörtsi ja vahel vihma. Ida-Eestis on ilm valdavalt külmakraadides ja lumine, kuid vaheldumisi sagedaste sulailmadega. Kõrgustikel võib tekkida päris paks lumikate, sest sajab tavalisest rohkem

veebruar 
Madalõhkkondade surve väheneb võrreldes jaanuariga, kuid ilmad jäävad vahelduvaks. Ootame tavalisest natuke soojemat veebruari, sajab normi piires.
märts
Euroopas on madalrõhkkondade mõju veidi tugevam, kui tavaliselt varakevadel, kuid Põhja-Euroopas on olukord paljuaastasele keskmisele küllaltki lähedane. Ootame üsna tavalist märtsi.

aprill
Praegustel andmetel peaks aprill tulema üsna tavapärase õhurõhu, õhusooja ja sademetega.

mai
Põhja-Euroopas on õhurõhk tavalisest kõrgem. See võib tähendada küllaltki ilusat ilma, kuid ka öökülmi, mis viivad keskmise temperatuuri veidi alla normi. Sajab tavapäraselt.

juuni

Praegused prognoosid näitavad jätkuvalt kõrget õhurõhku põhjas ja kirdes, kuid läänest lähenevad madalrõhkkonnad võivad veidi üle keskmise vihma tuua. Sooja ootame normi piires. 



Eelmiseks suveks ennustasid ameeriklased meile enneolematult kuuma suve. Kuumalaine tuli küll, aga õnneks mitte enneolematu ja õnneks mitte terveks suveks. Lisan siia lingi ameeriklaste värske talveennustusega Põhjamaadele.

* vt tänast Maalehte, nuhtlusvõrgustik on sealt laenatud sõna. 

pühapäev, 18. jaanuar 2015

januaris spectabilis ;)

Pinus mugo `Sunshine`
Laenasin Futu kommentaari ja kohendasin selle ümber, et kui meil on valdavalt januaris vulgaris, siis eilse jaanuaritalgu auks nimetan jaanuari keskpaiga pidulikult  ümber -  januaris spectabilis. :)
Alates laupäevast on lõunaosariikides üks aednik rohkem ja sellest osa saamine sõprade seltsis oli ütlemata muhe ja mõnus.

Täna oli õues rohkesti valgust, kuigi vahepeal tibutas midagi. Pärastlõunal tuli päike välja. Soojakraade +2 nagu viimasel nädalal kombeks. Vali tuul, aga seda vist rohkem minu õue peal. Lumi on peaaegu sulanud. Siin-seal veel esineb. Lohuaia põhjakallakul ja savimaja taga. Mõni siiluke veel kusagil. Kivila on välja sulanud ja selle asukad on pealtnäha nagu novembris.



Tegin tiiru, mis siin ikka nii väga targemat teha. Pliidipuid tegin nagu ikka ühest mitu. Kui külmad saabuvad, siis hea võtta. Talikülvi potid said õue. Järgmine külv tuleb märtsis, rohkem ei hakanud jändama. Avastasin õuejope taskust võrkiiriste sibulad, see läks küll nihu. Torkasin potti. Vaja nüüd õue viia. Ilmaolusid vaadates tundub, et jaanuar teeb sademetevaegust tasa. Tiigis on veetase juba päris kobe. Kuidas soe ligunemine taimedele mõjub, näeb kevadel. Mul on hea meel, et mu aed pole tasapinnaline, kusagilt see vesi ikka ära valgub, Sibulilli õnneks palju pole ja enamus neist on liivasemates kohtades nagu ka suurem osa kõrrelistest.


Jaanuarivaade on rohkem märtsi moodi, ainult et päikesepõletusi veel ei esine.


Vaatame, mis edasi saab.
P S linde on rohkem kui mullu. Tõstsin nende söögikoha kuusehekile lähemale ja rasvatihased on sellest sillas, neil nüüd ninaesine otse ukse ees :)

pühapäev, 11. jaanuar 2015

harilik jaanuar, juba üheteistkümnes

Mulle meeldib jaanuar just sellepärast, et see on nagu haigutus või ringutus, sõltuvalt päevast. Pärast jõulu ja aastavahetust on see vahelduseks nii tavaline ja sündmustevaene. Pealiskaudsel vaatlusel muidugi.

Süvakihtides käib vilgas tegevus. Muttide täielik invasioon põllule. Kas neil on ikka nii palju sahvreid vaja?! Kevadel peaks urukoera omaniku külla kutsuma, sest kaotada pole enam midagi, kõik on nagunii üles aetud. Kui ma kuuluksin nende aednike hulka, kes teevad muttidega koostööd - muttidele vihmaussid jm kraam, aednikule uus mullakiht, siis lohuaia saaks juba vabalt üle mullata.
Ilmapendel või pigem sademete hulk varieerub üle päeva. Lumi tuleb ja lumi läheb. Rohkem nagu läheb. Kivilas on juba kaks jäätumise perioodi olnud, see pole hea. Kasvuhoonelt tuleb lumi ise alla. Ma lihtsalt teisaldan need hangekesed, et need järgmistele jalgu ei jääks. Neljajalgseid pole õnneks aias näha olnud, jäljed puuduvad. Linde on rohkesti.
Eksperimendi korras jätsin ühe kütmispäeva vahele ja ajastasin selle lootusetult valesti. Veetsin väga külma öö, aga vähemalt enne uinumist enam hingeauru näha polnud. Rohkem katseid ma ei tee.

Talvel tunnen keskmisest suuremat huvi tuule suuna vastu. Põhjatuul nt on tubase elu koha pealt teretulnud, no kirdetuule kannatab ka välja, muud tuulesuunad puhuvad maja külmaks. Pole viga, seda jama on vaid mõni kuu jäänud.

Jaanuaris tuleb hiromandiks hakata, sest suvine puhkus vaja paika panna. Juurdlesingi, et mis oleks hullem, kas kuumalaine ajal puhkusel olla ja aias tegutseda varahommikul ja hilisõhtul või käia tööl ja olla sisuliselt nagu paisunud vahtkumm ja pärast tööd nagu tühjaks lastud õhupall?  Uurisin veidi Thuni kalendrit ja selle väljaande valguses suvekuumus küll tulemata ei jää. Traditsiooniliselt juulikuu kanti. Teine küsimus on see, kuidas puhkusepäevad nii ära jagada, et hiljem poleks piinavalt kahju ...  Vanasti oli lihtsam, puhkasin siis, kui meri soe ja mustikad valmis. Mõned suve nädalavahetused tuleb varakult lukku panna nagu nt Tartu Botaanikaaia püsikute päev jms. Ellamaale tahaks ka tänavu minna ja meil on veel kokkutulek ja mõned talgupäevad on ka nö õhus, et vaja minna ja käed külge lüüa. Maikuus on kindlasti mõnd lisapäeva vaja, et niitmise graafikus püsida. Lätis oleks hädasti vaja ära käia :) Sõnaga oleks vaja sellist töökohta, mis võimaldaks aprillist oktoobrini vaba aedniku elu elada. Praegune palganumber tuleks siis välja teenida viie kuuga. Lihtne :)
Mis on aga veidi keerulisem sellest aastast, on vaba liikumine. Harilik jaanuar algas ebameeldiva üllatusega. Maavalitsus korraldas bussiliinid ümber. Tagajärjeks on see, et panin end autokooli kirja. Ilmselt olen ma viimane kohalik, kes seda teeb. Hinge ajab täis, kui sellesse ühistranspordi planeerimisse süveneda. Mis pagana kokkuhoid see on, kui mõni liin lõpeb suvalises külas ja buss läheb linna tühjalt tagasi?! No teeks siis selle pagana haldusreformi ära ja lõpetaks kolmetasandilise kabajantsikute ülapidamise ära ja paigutaks raha mõistlikumalt. Maavanemad on meil nagunii ju erakondlikud. (Hingab sügavalt välja - meil on siin ikka aiablogi või nii. Suunab pilgu õue ).

Räägime parem ilmast. Tuiskas tagasihoidlikult. Torm meie kanti õnneks ei jõudnud. Tiigi veetase on jääs ja lumes, loodetavasti tõuseb. Krundil koguneb vesi jälle valesse kohta, maanteeameti kraav on kõrgem kui minu krundi nurk ja nii jõuab vesi sinna, kuhu ei peaks. See on halb.

Täna paistis päike ja ilm oli soe ja kevadise moega. Pildistama ma ei jõudnud.
Õhtupäike oli ilus küll, mida hämaramaks läks seda rohkem sadama hakkas.
Mässasime KSJ-ga kaevu kallal, hüdrofoor töötab, aga vett ei saa kätte. 15 meetrit toru sikutasime välja, s.t. KSJ sikutas, mina hoidsin otsast, võib olla on klapirike. Jäi pooleli, pimedaks läks ja uut klappi polnud ka käepärast. Tüütu küll, aga pangega saab ikka vett kätte. Asi seegi. Küll me selle hüdrofoori ka tööle saame. Loodan, et jaanuaris.

Üle päeva või nii nagu valges ajas jõuan, teen tiiru aiale peale. Lohuaia nõlvak on ilusasti lume all. Männioksad, mis ma mere äärest tõin on turbapeenras ja kenasti lund kogunud. Avastasin, et serbia kuusel `Zukerhut`on kollakas talvevärv. Päris huvitav, viskab serbia kuuskedele omast heledamat ka sekka. Väikesed kuuse vormid on eilsest kõik lume all nagu ka mikrobioota, mille pronksjas talverüü on imekaunis. Õunapuu all inkubaatoris magavad taimed. Mutid ei maga. Kas keegi võiks mulle nirgipoja kinkida kassi asemel? Talvisel ajal näriks ta vist kõik juhtmed ribadeks?

P.S. 21.30 Paistab, et tuul tugeveneb ja tuisk tiheneb

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

selline aasta. 2014 kokkuvõte

Hea aasta oli. 

31.12.2013 käisime KSJ ja Mariaga Põlvamaa metsades seenel. Selline talv oli. Jaanuaris panin talikülvi potid valmis. Viimane õppepuhkus, ilm lubas, olin õues vähemalt 3h päevas. 1-14 jaanuar plusskraadid. Külmemaks läks 15.jaanuarist. Jaanuari sess ja rekordiline härmatise aeg - 10 päeva. Majas külmus vesi ära.

Veebruar algas lumesajuga, mis hiljem läks üle jäiteks. Aed kihi all. 9.veebruaril ilm nagu aprillis. Tokyo peale raisati 27 cm lund.
Lumikellukeste otsad. Teised taimed õnneks ei kõssanudki. 25.veebruaril esimesed kevadised hoogtöö päevad Annaga. Rassisime põldmarja tihnikus. Sooja 5-6 kraadi.
Hortensiate ja kõrreliste tagasilõikus. Taimede kolimine talvekorterist suvekohta. Tuliliilia pungad. Musani abeelia pungad. Turbapeenras tuulekahjustused. Kahjud: üks kuivanud küüvits, igihaljaste rodode lehed räsitud.
Pesu kuivab õhtuks ära!
24.02.2014

Õigupoolest oli veebruar nagu suur libakevad. Kuu lõpus hakkas sõpradelt tulema uskumatuid teateid krookuste ja rändlindude kohta. Kooli lõpetamine.

Märts. 9.märts lepaurvad lahti. 10.märtsil maapind sulanud 10-15 cm. Esimene rohimine. Kevadkülv. 13.märtsil öösel miinuskraadid. Tuuline. 21. märts esimene koeraliblikas. 23.märts esimene tuulevaikne ilm 10 päeva jooksul. Sooja +9. Linnud kohal. Haneparved. Luigeparved. Lumikellukesed, laugud, tõmmu kurereha, siberi mägimoon.

Aprill.
Märts oli valdavalt tuuline ja aprilli algus kuivatas edasi.  Lõpuks esimene kevadvihm ja 6.aprillil vihma lõhn! Pungad ja kaevamine. Sinilille retk KSJ-i, Maria ja Liisiga. Kasvuhoone kokku panemine. 20 aprillil lehekesed. Algavad ümberistutused. 27 aprill - vahtrad õitsevad. Hooaja sissejuhatus - Järvselja esimene taimelaadung saabus.

Mai.
Mais muutuvad ülestähendused aina sporaadilisemaks. Öökülmad. nn toomingakülm. Mai alguspäevil Läti reis - Sigulda ja Baltezers.  Kirgline ja tore. KSJ on väga mõnus reisikaaslane. !Okaspuud! Tammididammdiidaa. Tärkajaid ja õitsejaid on nii palju, et pole mõtet neid üles lugeda. Varjunõlval nokitsemine. (Uus koht). Kevadpühade paiku viis päeva soojust, temperatuur üle  +20.
 6. mai niitmishooaja avamine. Mais hädapuhkus niitmisega järje peale saamiseks. (saingi).
Turbapeenras kevadseened, mürklid.
13.mai sadu 24 h.
Rotitõrje - mädand kala katsetus. Töötab u 4 nädalat, selle aja jooksul teevad rotid raja veidi kaugemalt, nö käivad ringi. Hulkuvad koduloomad õnneks kaevandamas ei käinud.

19.mai turbapätsi projekti algus. Lohuaia kallaku uus astang. Mullavedu ja ääre ehitus vanadest turbapätside jääkidest.
Sumisev tamm.
Satikad.
Järvselja taimeaia külastus. Hekipuude tellimus.Elupuud turbapeenra otsa. Kolm paksu. Ilusad, käharad, vormikad.
Tagatalu Taimetõstmise Talgud.

Väga töine kuu, nii kodus kui sõprade juures. Kohutavas koguses võililli ja niitmine kui ülitõhus treening. Lihased ilmusid nähtavale. Istutusaegu sättisin nii palju kui võimalik lubatud vihmade järgi.
Kuumalaine mind ei vaimustanud, aga selliseid temperatuure sisemaal pole ma kunagi armastanud.

Juba veebruaris tulema hakanud kevad oli sademetevaesem kui eelmisel hooajal. Turbaga multsimine oli ära tasunud, taimed ei kiirustanud tärkamisega ei soojal talvel ega libakevadel. Talvekahjusid peaaegu ei esinenudki. Aias ilmus välja huvitavaid isekülve, karukella isekülv oli iseäranis rõõmustav. Hea kevad oli kurerehadele ja harilikule nõmmliivateele. Talve elasid üle kõik puised eksoodid - haleesia, lumepuu, nutipõõsas, kuigi viimane polegi nii väga eksoot. Potis talvitunud taimedest sai hukka paar hostat, aga see oli minu viga, nad said liiga palju vett. Talikülv tärkas kenasti ja kevadkülv ka. Kurgitaimed said väga head valitud, neid külmakahjustused ei tabanud. Edromist tellitud taimed kohanesid hästi.Suhteliselt vähe sääski.

Juuni

Juunikuu märkmed on puudulikud. Puhkus. Püsikute päev Tartu Ülikooli Botaanikaaias.
Külalised. Taivi ja tema taimekoorem :)
Elupuu heki istutamine. Koos mullaparandusega, s.t. istutusaukudesse tuli mulda vedada, ühest kärutäiest piisas kolme istiku jaoks, kokku 50 taime. Lõpetasin hilisõhtul, ajastasin vihmaks. Järgmisel päeval tuligi sadu.
Lõpetasin pätsiprojekti, viimistlesin ääred.
Alustasin kivila rajamist. Niitmine.
Satikate tõrje siberi iiristel, katsetasin rohelise seebi ja cocacolaga. Viimast ma rohkem ei katseta. Satikaid ei tapa, aga lehti kahjustab.
Kasvuhoones kurgitaimed ok. Tomatitaimed istutasin liiga tihedalt.
 Ilupuud ja -põõsad tegid meele heaks. `Snowbelle`oli tipust varvasteni õites, suurelehelised kalmiad õitsesid, lumepuu õitses etc, etc Must leeder `Aurea` juba kahe meetri kõrgune, õitses esimest aastat.
Ilma üle ma kurtnud pole, kohati tuli paksemalt riidesse panna. Jaanipäev Hiiumaal. Kadakad.

Astilbed sättisid õitsema, sel aastal olid varased astilbed ilmselt toomingakülmast näpistet või ei sobinud neile talv, õitsemine oli eelmise aastaga võrreldes närb. Pojengid aga õitsesid peaaegu kogu mahus vaatmata sellele, et need said eelmisel suvel istutatud. Ju siis oli kasvupungadele õige kõrgus valitud. Paraadpeenra uhkuseks oli leedu päritolu sort,  `Virgilius`, pojeng, mida võib ainult edasi kinkida :)

Juuli
aiapäevik jälle auklik. Hakkasin videopäevikut pidama. Mägisibulate tellimus. 50 erinevat. Mägitähk mitmuses. KSJ lõikas tamme kuivanud oksad maha.  Valge mänd `Tiny Curls` sademete vaegus + mutikergitus, kuivas ära :( Puhkus ja mõnusad õuelõunad KSJ-ga. Carola ja Frederik.
Uus rada lohuaeda - poolitatud ala sujuvam kujundus. Köögikraan andis otsad. KSJ pani uue. Valla ehitusnõunik. Läti reis. Strenci puukool. Läänekülge sai istutatud okaspuude erinevaid vorme, domineerisid kuused.
Kivila rajamine. Suured kivid KSJ-i abiga. Kuumalaine. Tõmbasin kasvuhoonele katteloori peale. Kurgitaimi neli. Korralik saak. Alates 15.juulist vaid kaks vihmapäeva, 29.juuli õhtul kell 9 varjus +29.  Tiigi veetase kukub nagu kivi. Massiliselt herilasi.
Hostade ja poolvarjutaimede ümberasustamine lõunalohu varjulisele nõlvale.
Punanupud, kobarpead

August.
Põhja-Eesti tuur. Aalujate  kokkutulek. Kristiine Puukool. Futu aed. Kadaka kodu ja aed. Emblemised ja rohevahetus ja talgutöö. Tagasiteel külaskäik Taivi aeda. . Õine aiakülastus Põltsamaal. Öösõit udus, sest et sadas, sadas, sadas!
Kuumalaine ja minu puhkuse lõpp.
Turbapeenra kiviäär lammutatud ja kivid kivilasse, kummalisel kombel sai vaade hoopis parem. Kivila ühendamine saunamäega. Kivila II poole rajamine.
Ellamaa XI aianduspäevad. Endiselt mõnusad ja endiselt koos hoovihmadega :)

Suvi oli töine ja tegin palju ümberistutusi. Jahe juuni mind ei morjendanud, küll aga kuumalaine. Suvelillede konteiner-kasvatus oli tänavu veider. Juunis oli vaja neid lausvihma eest kaitsta ja juulis kõrvetava päikese eest. Hästi läks poolvarju istutatud suvikutel. Lauskastmist aias ei teinud, ilma aga ka ei saanud. Vihma anti alguses kord kahe nädala tagant, hiljem isegi kaks korda nädalas. Savisest aluspinnast oli abi. Kivila taimedele sellised ilmad sobisid. Massiline mägisibulate õitsemine. Õide läks kingituseks saadud opuntia titt.  Suviumbrohtude teine laine kivilas andis päevadeks lisatööd. Rohimine pintsettidega oli uus kogemus. Taimekahjuritest esines massiliselt lepapoisid.

September

Nii värvilist aeda pole mul varem olnud. Septembri kaks esimest nädalat olid pigem augusti pikendus. Kolmandast nädalast hakkas igale poole värvi lisanduma. Vapustavalt saagikas seeneaasta. Pärast sellist juulit oli see tegelikult üllatav.
Endist viisi palju istutustöid ja kivila lõpetamine. Käisin botaanikaaias kivila tarbeks spikerdamas.
Sealne samblaaed on kujunenud hiiglama põnevaks.
Tellisime KSJ-ga mõned kased juurde.

23 sept kasvuhoones 0 kraadi. Korjasin ära osa tomateid. Kiirustasin.
Ploomisaak KSJ-i aiast. Ilm püsis soe 1.oktoobrini.

Oktoober
1.okt vastu 2.okt esimene külm, mis roobitses kokku hostade lehed. Kivilas mõjutas see külm vaid Lonicerat, ilmus sügisvärv.  Olen kirjutanud aiapäevikusse - kolm nädalat vihmata. Esimese oktoobri nädala lõpust kolm põhjakaarte tuulte päeva. Niitsin põldu ja võrgutasin puid. KSJ trimmerdas suvest jäänud alasid, millest niidumasinaga üle käia ei saanud. Puude värvumine algas pärast esimest külma. Tõime kivilasse killustikku. Oktoobri teisel nädalal istutasin 16 harilikku kuuske põhjapiirile. Tegelesin eelmise sügise lehekompostiga. Vedasin laiali lõkkeaseme pinnase, see kerkib suve jooksul märkmisväärselt. 28.oktoobril +13. Sättisin taimed talvekorterisse. Tippisin mulda hulgaliselt võrkiiriseid. Sügisene lehekoristus ja kraapisin kaskede tarvis platsi puhtaks. Talveajale üleminek oli masendav nagu igal sügisel.

November
 8.nov. pillas tamm lehed. Valget aega napib. November oli suhteliselt soe ja hämar. Õuetöödest nipet-näpet koristamine. Puuriida ladumine, võsa piiramine, kivide vedu. Laenutasin alpitaimede raamatud ja sukeldusin aiakirjandusse.


Detsember

Novembri lõpp ja detsembri algus on tavapäraselt tuuline. Ma lihtsalt elan sellises kohas. Läheb veel mitu head aastat, kui minu istutatud tuulekaitsest abi hakkab olema. Detsembris valdavalt plusskraadid, korraks kukkus -12 peale. Kasvuhoones oli varsseller endiselt roheline. Esimene ja viimane sügistorm suuremat korda ei saatnud, kui ehk kokku kägardatud musumaja konstruktsioon välja arvata.

Kui mujalt tuli lumeuudiseid, siis meile jõudis selle talve esimene paksem lumekiht jõululaupäeva õhtul ja 1.jaanuariks 2015 oli see juba sulanud. Teisel detsembri nädalal osalesin aednike sõpruskonna taimekonverentsil. Oli väga huvitav ja hariv pühapäev. Järgmine kord pabistan juba vähem ja ettekanne tuleb ka lihtsam ja terviklikum. Uus kogemus.

Kokkuvõtlikult: vaatamata kõikuvatele ilmaoludele oli hea aasta. Eriti hea aasta oli see okaspuudele, suurim juurdekasv ühel harilikul kuusel 50 cm! Hea aasta oli ka mägisibulatele. Olen rahul nende rajamistöödega, mida suvel  alustasin. Kivila rõõmustab silma isegi talvel.  Tõin aeda juurde hulgaliselt okaspuid ja rohevahetuse käigus sain palju toredaid püsikuid. Taimetabelist on ikka veel üht-teist puudu, nii jäävad täpsed numbrid esitamata. Suurusjärgud on umbes sellised: püsikuid u 550 taksonit, neist kõrrelisi kõigest 40, sibulilli ma ei arvesta, ilu- ja lehtpõõsaid suurusjärgus 100 ja lehtpuid teist sama palju, okaspuid 70 ringis. Võrreldes aastaga 2012 on muutused märgatavad ja aed hakkab juba aia moodi välja nägema. Aiakool sai ka nominaalajaga lõpetatud. Selline aasta.