detsembri II nädal
Sel sademetevaesel sügisel süvenedes emajuurte perekonda jäin mõtlema selle üle milline pinnas mu aias on. Nt kui ma tahaksin kasvatada emajuuri, nt sellist liiki nagu Gentiana sino-ornata. Käisin mõttes aia läbi ja nii nagu mitmeid kordi viimastel nädalatel jäin selle üle juurdlema, kas ma olen möödunud hooajal istutatud emajuured sisuliselt mõrvanud või mitte :)
Ka turgatas mulle pähe, et lohuaed on väga huvitavas kohas. See on aia üks madalamaid kohti ja siin on pinnas enamasti niiske, vaatamata sellele, et päris ääre peal troonib suur kask. Tegelikult peaks kask kõik kuivaks tõmbama, aga seda pole juhtunud rohkem kui poole meetri ulatuses. Huvitav.
Üks kogemus, mis mul täiesti puudub on vihmast lirtsuva suve kogemus. Sellist suve pole ma siin veel kogenud. Praegune taimekooslus, mis lohuaias kasvab vajab reeglina niiskemat pinnast.
Nii need mõtted uitavadki.
Tõstad pilgu ja näe imet, akna taga suhiseb midagi valget. Detsembri II nädal. Lubatakse tormi.
Tegin eile ja täna hommikul mõned pildid. Magavast aiast. Üsna roheline teine ja natuke pronksjas ja natuke hall ja natuke õlekuldne. Igale poole ei jõudnud ja ümber maja ka pildistada ei tahtnud. Ikka need samad vaated, mis muud.
kevadel on vaja sammalt välja urgitseda, mõnes kohas on ikka alles. Ka jäi üks võilill kaktuse selja tagant välja õngitsemata, rohetab teine rõõmsalt nagu merikanngi.
Hilissügisel pandud lisakivid on muidugi kerkinud, aga sellest pole midagi, taimi nende vahel veel pole.
Ka turgatas mulle pähe, et lohuaed on väga huvitavas kohas. See on aia üks madalamaid kohti ja siin on pinnas enamasti niiske, vaatamata sellele, et päris ääre peal troonib suur kask. Tegelikult peaks kask kõik kuivaks tõmbama, aga seda pole juhtunud rohkem kui poole meetri ulatuses. Huvitav.
Üks kogemus, mis mul täiesti puudub on vihmast lirtsuva suve kogemus. Sellist suve pole ma siin veel kogenud. Praegune taimekooslus, mis lohuaias kasvab vajab reeglina niiskemat pinnast.
Nii need mõtted uitavadki.
Tõstad pilgu ja näe imet, akna taga suhiseb midagi valget. Detsembri II nädal. Lubatakse tormi.
Tegin eile ja täna hommikul mõned pildid. Magavast aiast. Üsna roheline teine ja natuke pronksjas ja natuke hall ja natuke õlekuldne. Igale poole ei jõudnud ja ümber maja ka pildistada ei tahtnud. Ikka need samad vaated, mis muud.
Hilissügisel pandud lisakivid on muidugi kerkinud, aga sellest pole midagi, taimi nende vahel veel pole.
Kes on minu Osmanthust närinud?!
Närigu pipart!
Või naistenõgest, hää roheline detsembris võtta, kasvab nagu mühin
No väga ikka ei kasva ka. Aed lihtsalt on. Sellegipoolest tunnen end alati paremini, kui tiiru peale teen. Nö kohendan tekki, et neil ikka ilusad unenäod oleksid ja minul ka.
Küll neil mägisibulatel on nüüd hea, vana istandusega ei anna võrreldagi. Millised juurdekasvud! Vaevalt, et Sa nii tihedalt neid üksteise kaenlasse istutada suutsid.
VastaKustutaVaatasin kaua kui palju oled Sa ikka jõudnud seda müüri puhastada (Y)
Oled ikka osanud valida. Su aed on tõeline aardelaegas, põnevale reljeefile lisaks veel see peidus olnud kaunis müürijupp. Peavadki ju unenäod ilusad olema:)
sel sügisel olen ennast leidnud sageli mõttelt, et see sügisene aed on kõige ilusam, milline värvide nüansirikkus ja tekikohendamise tiire teen minagi, Meeril ju ka seltsi vaja, muidu hakkab notsutempe tegema, kõik juurikad on sõnajalgade vahelt ära juba viidud :) see sibulamägi on Sul nummi küll aga kõik muu ka, Sa ise ka :)
VastaKustutaIlus Iirimaa talv ju :). Mina pole küll aias käinudki, vist paar kuud juba. Kogu aeg on pime ja välja lähen ainult hädavajadusel.
VastaKustutaNo see on lausa aed, kus silm puhkab ka praeguse ilmaga. :)
VastaKustuta