Mul sai villand sellest ühetaolisest novembrimoega detsembrist. Sobiv hetk on hingata sisse :) ja mina suves tagasi. Kivila teine pool.
Kui ma kivilaga alustasin, siis esimese hooga mul sellist plaani polnud, et kohe naks teine pool ka ära teha. See pidi jääma kuulsusrikkasse tulevikku, mil ma olen targem, ilusam ja osavam. Kivid olid otsakorral ja edasi toimetamiseks oleks pidanud neid kaevandama või kaugemalt teisaldama. Vaade oli aga veidralt poolik ja osa tööd oli nagunii juba tehtud, suurem osa metsvaarikaid välja juuritud jne
No ja mis seal salata, see töö hakkas mulle meeldima ja vägisi kiskus edasi nokitsema. Vahepeal käisin aalujate kokkutulekul ja koju jõudsin muidugi suure hulga taimedega.
Teisel pool on liiv kuivades veidi hallikamat tooni, süvakihtides ka savisem. Poolvari ja vaid meeter edasi juba sügavam vari. Teises pooles kasutasin kive harvamalt. Nüüd mõni kuu hiljem pole ma selles enam nii kindel. Eks järgmine hooaeg näitab. Kui lisama hakkan, siis suuremaid kive ja see sõltub taimedest ka.
Harja peal on pildilt näha pinnase teine toon. Katus sai lubjakivist pandud. Kui kaua see püsib, pole teada, sest see kivi kipub meil murenema. Leidsin mõned suuremad ja lapikumad.
See koht sai ilusaks tänu kõrrelistele. Sestap tellisingi nüüd mõned tarnade seemned lisaks, et hää õnne korral saab kõrrelisi lisada või kui talvitumine osutub nigelaks, siis ka välja vahetada.
Mul oli kavas kallaku järsumat külge veidi laugjamaks muuta, aga jäi alles hää sõbra soovituse peale, et nii on huvitavam. Eks ta joone muudab teiseks küll, kui sauna juurest vaadata, siis esimese hetkega ei näegi, et kivila läheb edasi :) (Kui sa just KSJ pole, tema näeb maailma umbes poole meetri võrra kõrgemalt)
Vahepeal istutasin mõned taimed paika. Sinna, kuhu ma kive juurde ei kavatsenud enam lisada. Vahepealset sadu tuli ju ära kasutada. Leidus olendeid, kes oskasid mu tööd hinnata :)
Pinus strobus `Ontario`
Mõni nädal hiljem otsustasin killustiku peale panna. Seekord olin juba targem ja suurendasin kihti. Vahepeal kulus ju üsna palju aega nokitsemiseks, et umbrohu teine tulemine seisma panna. Killustikku tuleks kevadel uuesti tuua. Niipea, kui ma suudan koha välja mõelda, kuhu seda kõige arukam ladustada oleks.
 |
november | | | |
Septembris ja oktoobris nokitsesin ja korjasin usinalt lehti ära. Õige pisut, vast poole meetri jagu laiendasin I poolt kividega ja tarisin mõned ka kevadet ootama. Tagasivaates võib seda öelda, et paar taime said absoluutselt valesse kohta istutet, aga siin pole küll muud, kui kevadet oodata. Leidsin ka hiireuru augu, aga ei hakanud seda barrikadeerima, sest muidu teeb ta kuhugile veel hullemasse kohta uue. Esimene jäide silmaganähtavaid kadusid ei tekitanud. Kaktused on küll liiga vähe kortsus, mul pole nendega ju mingeid kogemusi. Siit-sealt paistab I pooles sammalt, ka see tuleb kevadel esimesel võimalusel käsile võtta.
Mis edasi? Loogiliselt loogeldes, mis muud :)
Mõnus oli piltides sobrada ja mõtteis kivilas jalgu kõlgutada ja töö lõpetuseks suure kivi peal kohvi luristada. Heh. Hea aasta oli.
P.S. ennetades teie küsimust: see punakarva kõrreline meil ei talvitu :)