esimene jõululumi. graafiliselt ;)

Lumi sadas jõuludena maha.
Jõuluvana käis, sahamees mitte.  

Kasvuhoonelt lükkasin 3 korda lund maha. Suhises kenasti alla hange.

Kõik on veidralt valge.   

natuke nähtaval ja natuke peidus

esimene talveõhtu

Astusin hilisõhtul õue, et lindude söögimajasid täita ja kõik muutus.  Vaikus ja lumi. Täielik tuulevaikus. Mida iganes ma seal toas ka mõtlesin vajus õues lumme ja kaotas tähtsuse. Selle talve esimene õhtu. Imeline ja lohutav. Minu tänupühad.

kivila II

Mul sai villand sellest ühetaolisest novembrimoega detsembrist. Sobiv hetk on hingata sisse :) ja mina suves tagasi. Kivila teine pool.

Kui ma kivilaga alustasin, siis esimese hooga mul sellist plaani polnud, et kohe naks teine pool ka ära teha. See pidi jääma kuulsusrikkasse tulevikku, mil ma olen targem, ilusam ja osavam. Kivid olid otsakorral ja edasi toimetamiseks oleks pidanud neid kaevandama või kaugemalt teisaldama. Vaade oli aga veidralt poolik ja osa tööd oli nagunii juba tehtud, suurem osa metsvaarikaid välja juuritud jne

No ja mis seal salata, see töö hakkas mulle meeldima ja vägisi kiskus edasi nokitsema. Vahepeal käisin aalujate kokkutulekul ja koju jõudsin muidugi suure hulga taimedega.

Teisel pool on liiv kuivades veidi hallikamat tooni, süvakihtides ka savisem. Poolvari ja vaid meeter edasi juba sügavam vari. Teises pooles kasutasin kive harvamalt. Nüüd mõni kuu hiljem pole ma selles enam nii kindel. Eks järgmine hooaeg näitab. Kui lisama hakkan, siis suuremaid kive ja see sõltub taimedest ka.

Harja peal on pildilt näha pinnase teine toon. Katus sai lubjakivist pandud. Kui kaua see püsib, pole teada, sest see kivi kipub meil murenema. Leidsin mõned suuremad ja lapikumad.

See koht sai ilusaks tänu kõrrelistele. Sestap tellisingi nüüd mõned tarnade seemned lisaks, et hää õnne korral saab kõrrelisi lisada või kui talvitumine osutub nigelaks, siis ka välja vahetada.

Mul oli kavas kallaku järsumat külge veidi laugjamaks muuta, aga jäi alles hää sõbra soovituse peale, et nii on huvitavam. Eks ta joone muudab teiseks küll, kui sauna juurest vaadata, siis esimese hetkega ei näegi, et kivila läheb edasi :) (Kui sa just KSJ pole, tema näeb maailma umbes poole meetri võrra kõrgemalt)

Vahepeal istutasin mõned taimed paika. Sinna, kuhu ma kive juurde ei kavatsenud enam lisada. Vahepealset sadu tuli ju ära kasutada. Leidus olendeid, kes oskasid mu tööd hinnata :)

Pinus strobus `Ontario`

Mõni nädal hiljem otsustasin killustiku peale panna. Seekord olin juba targem ja suurendasin kihti. Vahepeal kulus ju üsna palju aega nokitsemiseks, et umbrohu teine tulemine seisma panna. Killustikku tuleks kevadel uuesti tuua. Niipea, kui ma suudan koha välja mõelda, kuhu seda kõige arukam ladustada oleks.

november

Septembris ja oktoobris nokitsesin ja korjasin usinalt lehti ära. Õige pisut, vast poole meetri jagu laiendasin I poolt kividega ja tarisin mõned ka kevadet ootama. Tagasivaates võib seda öelda, et paar taime said absoluutselt valesse kohta istutet, aga siin pole küll muud, kui kevadet oodata. Leidsin ka hiireuru augu, aga ei hakanud seda barrikadeerima, sest muidu teeb ta kuhugile veel hullemasse kohta uue. Esimene jäide silmaganähtavaid kadusid ei tekitanud. Kaktused on küll liiga vähe kortsus, mul pole nendega ju mingeid kogemusi. Siit-sealt paistab I pooles sammalt, ka see tuleb kevadel esimesel võimalusel käsile võtta.

Mis edasi? Loogiliselt loogeldes, mis muud  :)

Mõnus oli piltides sobrada ja mõtteis kivilas jalgu kõlgutada ja töö lõpetuseks suure kivi peal kohvi luristada. Heh. Hea aasta oli.

P.S. ennetades teie küsimust: see punakarva kõrreline meil ei talvitu :)

esimene ja viimane sügisene

Nädalavahetusel oligi vast selle sügise esimene ja viimane torm. Eelmised puhumised ei saanud ligilähedalegi.
Olen viimasel ajal hõivatud olnud. Tormipäeval olin ka lennus.
Eile, taskulambi valgel õues ringi vaadates selgus, et suuremaid kahjusid pole, kui ära kortsutatud musumaja välja arvata. Miskipärast kipub see ainukesena minema lendama. Võib -olla on veelö mingeid üllatusi, taskulamp on küll hea, aga prožektori mõõtu ka välja ei anna.
Suured puud jäid murdmata ja muid hooneid ka pikali ei puhunud, kasvuhoone ülemise ukseluugi lükkas küll sissepoole.
Hää, et niigi läits.

Detsember on põhiliselt üks pikk sünnipäevade jada ja kohe-kohe on pööripäev. Ootan juba nii väga seda aega, et hommikul ärgates oleks õues juba valge, et vähemalt mingi osa päevast oleks heledam.
Aiale see sudutamine ... eks kevadel ole näha. Eelmise sooja talvega kahjusid oluliselt polnud. Lubatakse pigem soojapoolset talve. Mis muud see tähendabki kui et jälle ohtralt satikaid ja närilisi ja muid elukaid.

detsembri II nädal

Sel sademetevaesel sügisel süvenedes emajuurte perekonda jäin mõtlema selle üle milline pinnas mu aias on. Nt kui ma tahaksin kasvatada emajuuri, nt sellist liiki nagu Gentiana sino-ornata. Käisin mõttes aia läbi ja nii nagu mitmeid kordi viimastel nädalatel jäin selle üle juurdlema, kas ma olen möödunud hooajal istutatud emajuured sisuliselt mõrvanud või mitte :)
Ka turgatas mulle pähe, et lohuaed on väga huvitavas kohas. See on aia üks madalamaid kohti ja siin on pinnas enamasti niiske, vaatamata sellele, et päris ääre peal troonib suur kask. Tegelikult peaks kask kõik kuivaks tõmbama, aga seda pole juhtunud rohkem kui poole meetri ulatuses. Huvitav.
Üks kogemus, mis mul täiesti puudub on vihmast lirtsuva suve kogemus. Sellist suve pole ma siin veel kogenud. Praegune taimekooslus, mis lohuaias kasvab vajab reeglina niiskemat pinnast.

Nii need mõtted uitavadki.

Tõstad pilgu ja näe imet, akna taga suhiseb midagi valget. Detsembri II nädal. Lubatakse tormi.
Tegin eile ja täna hommikul mõned pildid. Magavast aiast. Üsna roheline teine ja natuke pronksjas ja natuke hall ja natuke õlekuldne. Igale poole ei jõudnud ja ümber maja ka pildistada ei tahtnud. Ikka need samad vaated, mis muud.

kevadel on vaja sammalt välja urgitseda, mõnes kohas on ikka alles. Ka jäi üks võilill kaktuse selja tagant välja õngitsemata, rohetab teine rõõmsalt nagu merikanngi.

Hilissügisel pandud lisakivid on muidugi kerkinud, aga sellest pole midagi, taimi nende vahel veel pole.

Kes on minu Osmanthust närinud?!

Närigu pipart!

Või naistenõgest, hää roheline detsembris võtta, kasvab nagu mühin

No väga ikka ei kasva ka. Aed lihtsalt on. Sellegipoolest tunnen end alati paremini, kui tiiru peale teen. Nö kohendan tekki, et neil ikka ilusad unenäod oleksid ja minul ka.