neljapäev, 20. november 2014

taimekooslused 2014, mai-juuni

Pildimasin on nii nuhtluseks kui õnnistuseks. Kirjutan hooaja kokkuvõtet ja korrastan pildibaasi. Viimase puhul olen leidnud lõpuks mulle sobiva lahenduse. Esimestel aastatel tegin pildikaustu alade kaupa ja mingi osa jäi ka kronoloogiliselt kaustadesse. Raiskasin nii mõnegi tunni piltide sortimise ja ümbernimetamise jms peale. Tulemuseks oli paras pudru ja kapsad. Tänavu toimetasin lihtsamalt - kaustad on loodud nö nädalate kaupa nt aprill I (nädal), aprill II jne. Kõige kontrastsemad ongi kevadkuude nädalad.  Mõned taimegrupid või siis ka istutusalad on omaette kaustas, nt 2014 okaspuud või 2014 lehtpuud- ja põõsad või kivila. Sortimine jääb talvisele ajale, suurema koguse puhul on siingi kaust jagatud kuude kaupa, et oleks lihtsam leida kevad ja/või sügisvärve. Kaustapuus on iga kaust saanud oma järjekorra numbri, et tähestikulist järjekorda  üle kavaldada, muidu oleks aprill ja august kõrvuti ja see on tüütu.

Vaatamata pidulikele lubadustele ei ole ma kahjuks mistahes maamärke kasutanud, et ühest vaatepunktist läbi hooaja pilte teha. Miskipärast hälbib kaamera ikka kõrvale ja eriti varmas olen nö uuendusi üles pildistama. Kolepiltide tegemist pean endale meelde tuletama, sest ühel ilusal päeval on muudatusi tore jälgida. Õnneks olen ka mõne taime käekäiku pildistanud põhjalikumalt, et üles tähendada, mis mulle eriti meeldib.

Sedapuhku võtan ette oma püsikute lemmikkooslused 2014. Aastad on erinevad ja mõni hooaeg on mõne taime jaoks soodsam kui tavaliselt. Kooslused on esitet üsna kronoloogiliselt kevadest sügisesse.


Südajas tiarell ja mitmeõieline kuutõverohi `Variegatum` mai alguses ja mõni nädal hiljem. Südajas tiarell on usin pinnakatja, kuutõverohi laieneb ka jõudsalt, aga mitte invasiivselt. Sel suvel tegid miskid kahjurid osa kuutõverohu lehtedest ribadeks. Kellega tegu, sellele ma jälile ei saanudki. Hariliku kuutõverohuga on selline lugu, et koduskodus Pärnumaal kasvas seda taime jõekäärus ohtrasti ja pikka aega oli see taim minu meelest  lihtsalt mittemidagi ütlev umbrohi.  Vot siis sulle umbrohtu :)  Südajas tiarell katab kenasti kuutõverohu varbaid ja kokku moodustavad päris hea koosluse. Kasvukoht poolvari.


juuni II nädal
Floksid. Nende ümbernimetamine leeklilledeks on minu jaoks ikka veel harjumatu. No mis leek see sinine ikka on. :) Tänavu lisandus ka valgeõieline Phlox stolonifera ehk on järgmisel hooajal see vaade juba tooni võrra rikkam. Valge lööb teised toonid ka särama. Pildil on siis kevadfloks, roomav floks ja pööris-kipslill. Erinevalt sügisel õitsevatest muutuvad need kaks hiljem lihtsalt mõnusaks roheliseks puhmaks, palju õisi ja vähe soga. Kevadfloks laieneb õnneks mõõdukalt, roomav floks on suurepärane pinnakatja, kuigi umbrohukindel pole.



Mõned lihtsad ja laialtlevinud taimed nagu näiteks metspiprad kombineeritult epimeediumitega annavad väga ilusa tulemuse. Metspiprad katavad pinna ja epimeediumite lehestiku ilu tuleb ka paremini nähtavale. Poolvarjus mõistagi.Harilik metspipar kasvab krundil metsikult siin ja seal, vanas lepikus olid selleks head tingimused. Tagapool paistab veidi sieboldi metspiprast.


Kadakaeradest ei ole ma ka veel ära tüdinud. Sügiseks muutuvad küll veidi räsituks, aga muidu püsivad kaua kaunid. Neid tuleb muidugi ohjeldada, muidu trügivad põõsastesse ja kuhu juhtub. Oivaline taustataim. Armastab päikselist ja lahjat kasvukohta.




Musta männiga. Alumisel pildil sarapuu, kaljukadakas, kaunis kukehari, must leeder. Tuustid ja kerad.


Keerame seieri põhja, pange aga silmad kissi :) helmikpööris `Marmalade` ja `Palace Purple`. Need kaks sorti meeldivad mulle endiselt. `Marmalade`oma sooja värvigamma pärast ja `Palace Purple`lehe kuju ja puhmiku vormi pärast. Püsivad hästi vormis ja ei vaju laiali. Olen nõus kevadise jändamise välja kannatama, vähemalt esialgu. Kas nad just sinna jäävad, kus praegu, see on küsitav.


`Lime Marmalade` üks visa sort, hoiab end väikesena.

Helmikpööriste osa vähendasin tublisti ja osa neist sai ära jagatud, osa rändas peenrasse ootele. Sellele taimeperekonnale näikse kasvukoht sobivat, igatahes vohavad nad nagu salat köögiviljapeenras. Algajale aednikule sobiv taimegrupp, kui kevadine kerkimine välja arvata. Lihtne paljundada ja värvivalik on suur.

Ühest kooslusest, mida enam ei ole. Lohuaia nõlvaku katmiseks kasutasin massistutust kahe liigiga villane nõianõges ja helmikpööris `Purple Mountain Majesty`. Mind hakkas häirima, et millal iganes ma ka lohuaia poole vaatasin, tõmbas helmikpööriste violett kogu tähelepanu endale, nii asendasin nad tiarellidega. Tulemust saab näha järgmise aasta mais. Üks salaplaan on veel, aga sellest kunagi hiljem.
Linnahaljastuses võiks sellise kooslusega päris hästi toimetada, mõlemad taimed on üsna vastupidavad ja poolvarjus kasvab villane nõianõges hoopis priskemaks ja kaunimaks kui täispäikeses.


Tagasi taustataimede juurde. Murulauk ja har. kadakkaer, tuliliilia ja perekond nelgi esindaja, sort tundmatu, Armastan nende lõhna.




Sel aastal hakkas ometi piiskenelas kasvama. Kobarpea kaisus. Nüüd on ehk kohanemise aeg läbi saanud ja võib kosuma hakata. Mitu aastat vaatasin neid nirakaid ja mõtlesin, et ei saa olla see piiskenelas :) Taimekestel polnud ei tegu ega nägu. Nüüd siis juba hakkab looma. Kasvukoht poolvari, aga üsna päikseline. Keskpäeva päikese eest kaitseb tamm.


Juunis ilmusid keldrimäe nõlvale looduslikud kooslused. Sinna sekka peaks mõne kurekatla ka sokutama. Tõrvalill, madarad ja muidugi tulikad.


Kurerehadel oli tänavu hea aasta. Maakirbud ei jõudnud neid nii kiiresti ära perforeerida kui nemad kasvasid. `Rosemoor`õitses rikkalikult ja oli väga kaunis ka pärast õitsemist. Koosluses moosesepõõsaga. Tagaplaanil peekerlillede rohelus. `Rosemoor`on hea sort sellepoolest, et on tugevate vartega ja naljalt laiali ei vaju. Tihedam kui `Hokus Pocus` ja õite värv on kaunis.


Alpi astritest ei oska veel midagi arvata, aias teist aastat, aga valge pluss sinine on hää. Pärast õitsemist lõikan tagasi, siis on nad tagasihoidliku madala mättana mõnusalt rohelised. Kasvukoht päikseline ja soovitavalt lahja.



Sarvkannike ja metssalvei. Siin peenras on tiheasustus ja salvei sinine harmoneerus veel mitme teise taimega. Vastupandamatu sabadik, pika õitsemisajaga eriti kui poolvarju istutada. Minu TOP 10 ne taim.
Kingitud taimekooslus. Päris esimesel kevadel luristasime koos Muhedikega aias kohvi ja toona oli lohuaia piiriks lepavõsa, tume ja varjuline. Sinna oli vaja midagi, mis tooks valgust ja heledust ja kannataks välja nigela kasvukoha. Siis saingi kingituseks hulgaliselt täpilist metsvitsa (Lysimachia punctata) ja sinna sekka neli bourgatii ogaputke (Eryngium bourgatii). Viimaste ümberistutamine oli veidi riskantne, sest sammasjuur võis pihta saada, aga läks õnneks. Nüüdseks on see kooslus muutunud aina kaunimaks ja neile, kellele kollane värv aias närvidele ei käi - soovitan soojalt. Särab mistahes päikeses.
 
    
Kooslusse on trüginud ka südajas makleia ja tuulekülvist harilik põdrakanep. Nii täpiline metsvits kui ka ogaputk püsivad ka pärast õitsemist üsna kenad. Täpilise metsvitsa puhul peab jälgima, et väga laiutama ei hakka.
 Siberi iirised, kes eelmisel aastal tegid ilma mistahes koosluse hulgas, jäid tänavu hilisemaks ja õitsesid tagasihoidlikult.

Juuni ots.

... jätkub

8 kommentaari:

  1. jah, paras aeg hakata tagasi vaatama, ma veel eriti ei viitsi, mul on koolivaheaeg :D aga tore on vaadata . Mul on kausaaüsteem lihtne, igal taimel on oma kaust ja siis on veel kaust vaated (alguses oli siin rohkem alajaotusi aga selgemaks see asja ei teinud), ajaliselt olulistel piltidel on kuupäev alla ja muidugi on kaustas üks aasta korraga :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui sul igal taimel on oma kaust, siis sul peaks ju täiesti hull kogus kaustu olema? :)

      Kustuta
  2. Pilte võib kaustadesse sorteerida nii-ja naapidi. Mul on nad põhiliselt taimede järgi, aga mõnikord on vaja ka hoopis teisi aspekte rõhutada ja sorteerid jälle teisiti ringi ja aina tekitan segadust:)
    Tubli oled, et oled niimoodi teadlikult kooslusi pildistanud. Aia teevadki ju need õnnestunult kokku pandud värvused, struktuurid, rütmid jne, Sinul on kõik kenasti paigas.
    Metspipra lehtedele ei saa vist mitte ühegi teise taime omad vastu.

    VastaKustuta
  3. Ahh, suve värvid. Ma kunagi kypsetasin pilte cd-platedele jaotusega nt "Juuni 2007" jne, sest oma väheseid yksikuid;) taimi tunnen hästi, aga ajapõhine jaotus oli hea nt botaanikaaiakylastuste võrdlemiseks ja uudiste nautimiseks. Vanade piltide jaoks sellest täiesti piisab. Aga igayhel on albumite tarvitamiseks omad vajadused ja sellest tulevad jaotused..

    VastaKustuta
  4. Iga koosluse ogaputkede või metssalveidega võib mulle probleemideta maha müüa! Kaunid!

    VastaKustuta
  5. Mul on kaustad aasta järgi ja seal sees kuude kaupa alakaustad, ees samamoodi number, et ta neid õiges reas hoiaks. Aga taimi peab muidugi niimoodi taga otsima, nii et tegelikult oleks muidugi hea mõte taimekaustad ka teha, kui aega jätkub. Aga niimoodi koosluste kaupa oli maru huvitav vaadata, ootan järge :)

    VastaKustuta
  6. Mul on tavaliselt ka kronoloogilised kaustad, aasta ja kuu kaupa. Kui on reisimist, siis nendele piltidele veel eraldi kaust. Sel aastal mõtlesin lõpuks ka taimekaustad teha, aga näis, praegu on tunne, et kevad tuleb enne kätte :)

    VastaKustuta
  7. Kooslused on alati väga huvitavad olnud. Tsiil võttis tänuväärse asja ette. :)

    VastaKustuta