teisipäev, 4. november 2014

november esimene

Maria pildistas, minu fotod läksid untsu ja kaua sa ikka teiste tekiserva sikutad:)
Laupäev oli ootamatult ilus päev. Oktember. Kuuvahetused jõustuvad ikka nädala või paariga. Tuleb tunnistada, et mulle ei meeldi kuu kokkuvõtteid kirjutada. Ilmselt sellepärast, et siis pean tunnistama, et sai otsa?  Kui pildibaasi vaadata, siis on näha, et oktoobri kolm nädalat olid värvilised. (Mingeid võililli kohtasin tänagi veel.) Kui tööde nimekirja vaadata, siis üle noatera läks kuuseheki istutamine, külm tuli kohe otsa.  Selle mehe ilmateade läks täppi, kes lubas oktoobris nõksu külma ja siis jälle ilma suuremate miinusteta. Panin taimed talvekorterisse, seekord on uus asukoht, sest vanas kohas on nüüd kivila. Kraamisin puhtaks kasvuhoone, kus eilse seisuga kasvas või pigem hingitses till ja varsseller. Hea teada. Vihmaussid on veidi sügavamale kolinud, sest mutimullahunnikud on kõrgemaks muutunud. (see on ikka õige järeldus või mis?). Sisalikud, vesilikud ja konnad on kaevunud, aga muid mutukaid veel lendleb.
Sademeid on häbematult vähe olnud, tiigi veetase on madalaim mida kolme aasta jooksul siin näinud olen. Lumist talve oleks vaja ja et igasorti kahjurid jälle õilmitseda ei saaks, oleks külma ka vaja.

Oktoober on ju mõnus. Ainuke seik, mis igal aastal mu meeleolu rikub on kella keeramine. Naksti ja viimane tööpäeva valge tund on maha keeratud. Ka ei viitsi ma kunagi kõiki maja kelli "õigeks" keerata ja nii valitseb mõnda aega paras segadus. Vähemuse võit enamuse üle.

Üleminek talvele, kui lund veel pole, on aias ringi vaatamiseks hea aeg.  Hoopis teised tekstuurid ja faktuurid :) ja need viiskümmend rohelist varjundit, millest mul on juba umbes kolmandik. See paik siin oli lihtsalt nii hukas, et saabki iga aastaga vaid paremaks minna. Ma ütlesin küll juba selle hooaja alguses, et saab olema kõrreliste aasta, aga see oli pigem sissejuhatus. Juhtus hoopis kivide aasta olema.

Mõned teise nurga pildid










Nüüd on tõepoolest see aeg, kus masendus on kerge tulema ja seda eriti sellistel päevadel nagu täna. Kui tööpäevas on paus ja õues soe. Kui koju jõuan on pime. Muidugi on täiesti mõttetu masenduda asjade pärast, mida muuta ei saa. Veel. (muutmise mõttes).

6 kommentaari:

  1. kullakene, ära masendu, elu on selline ja meie kliima :) muidugi oleks hea kui suveaeg oleks ja jääkski aga varsti hakkab ju jälle valgemaks minema :D naudi oma suurepärast tulemust piltidel ja nädalavahetustel ja otsi uusi mänge, nt kõrreliste kataloogid jms :P sa oled olnud nii tubli ja nii palju ilu sel aastal kokku keeranud, et võid nats puhata ka :D sisalikud, vesilikud ja isegi konnad on jumalikud ja need pildid on nii armsad :D

    VastaKustuta
  2. Oktember. Ilus sõna. Praegune pimedus on aasta kõige pimedam, aknast vaadates selline tihe ja kleepuv.

    VastaKustuta
  3. Ma olen ajapikku jõudnud järeldusele, et ongi päris hea, et meil on mõned sügis-ja talvekuud, mis ei lase vahetpidamata väljas ringi rahmeldada, vaid sunnivad end teisiti kokku korjama. Õueaeg on hajalioleku aeg. Talveaeg loobki võimalused mõtlemiseks, analüüsimiseks, planeerimiseks, kokkuvõttete tegemiseks, infi otsimiseks, õppimiseks.
    See suveaeg ei aitaks tuhkagi, varsti on pime juba päeval kell 4. Lihtsalt tuleb elada hetkes ja seda parimal võimalikul moel kasutada kasvõi lihtsalt puhkamiseks ja energia kogumiseks järgmise hooaja tarvis.

    VastaKustuta
  4. Praegu tuleb pigem sisalikest eeskuju võtta ja ennast pimedas urus peale tööpäeva lõppu rahulolevalt kerra tõmmata ;)

    VastaKustuta
  5. Mina plaanin veel mutijahi see sügis ette võtta! Püüdsin heaga - püüdsin neid elusalt ja viisin metsa ja põldude taha, ei aidanud. Aga nüüd on kuri karjas, kuna tegelased ei ole neile antud võimalust minu pärusmaast eemale hoida kasutanud. Kuri-kuri, et kallid lumikellukesed troonivad hunnikute otsas.

    VastaKustuta
  6. Küllap saab jupiti ka toimetada, saaks need jõulud mööda, siis hakkab ju jälle valguse poole tiksuma :) Lugesin oma eelmise talve sissekandeid ja polnudki nii hull lugu.

    VastaKustuta