pühapäev, 5. oktoober 2014

oktoobri esimene nädalavahetus ja külmaraport

Reede õhtul  otsustasin, et rohkem enam ei istuta. Aitab tänavuseks hooajaks. Enne tuppaminekut kontrollisin mutilõksud üle, suhe 4: 2. Neli tühja, kaks täis. Hilisõhtul hakkasin taimetabelit täitma ja mingi versioonijama peale jaatavalt vastates jättis alles vaid ühe töölehe. Tabel on mõistagi alles, aga uuendustest vaid käputäis. Ei ole siin midagi möödaminnes klõbistada, tuleb laua taha istuda ja süveneda. Tegin veel igasuguseid plaane, nt et hommikul varavalges üles, vatijope selga ja õue lõket tegema. Hommikul selgus, et vatijopet polnud vaja. Uskumatult soe ja täiesti tuuletu. Ilm läks iga tunniga mõnusamaks.
Tegin tiiru aias, et mis külm veel ära viinud on. Hostad muidugi juba 2.oktoobri hommikuga. Minu üllatuseks osa astilbesid ja hulk suurelehelisi, nt laudleht, rodgersia ja lohuaia suureleheline hortensia. Tamme all teine veel täies sügisehtes. Teine aasta, kasvab, aga ei õitse. Turbapeenras rohelist värvi praktiliselt polegi. Rodo `Kalinka` välja arvatud. Teised igihaljad rodod panin ära. (Ma ei taha sellest rääkida). Erica darleyensis hakkaks nagu õitsema ja harilik kanarbik õitseb. Terve suve ei midagi ja nüüd oktoobris palun väga. Kalmiad ja kobarküüvitsad on sügisrüüs. Tamm loobib lakkamatult tõrudega, terve aed krõbiseb jalgade all.

Paraadpeenras on pilt vahelduv. Heleeniumid õitsevad, päevakübarad kohati. Virgiinia tonditupik ja viltune kilpkonna lill lasevad häirimatult edasi. Kukeharjad ja sügisastrid nagunii.
 Veel nibin-nabin, sinine habeõis ja hubei ülased lohuaias ja paraadpeenras on hilja peale jäänud, kahtlen sügavalt, kas jõuavad korralikult õitsema hakata.



Kivilas pole veel külma olnud. See on küll huvitav. Siiski, uuemas osas on hostad kollased ja uus kuslapuu on kahtlast värvi. Millega aga ma väga rahule jäin -lohuaia  nõlvak on külmast puutumata ja see on väga hea, sest sinna sai üht-teist istutatud. On lootust, et õige koha peale.
Minu paljukiidetud korea kitseenelas sai väga õigel hetkel pildile, sest järgmiseks hommikuks oli porgandivarjunditest pruun saanud. Naksti.

Kasvuhoonesse jäetud tomatid ja augustikülvi till olid väga kena tervise juures. Ma ei tahtnud kõiki tomateid veel ära korjata, nagunii on terve majapidamine rohelisi ja poolrohelisi tomateid täis. Jah, ma tean, et neid saab konserveerida :)

Istutamise vaevast (kuhu ja kui palju ja kelle kõrvale), vaba, võtsin ette tööd, mida juba ammu plaanisin. Lõunalohu lõkkease vajas veidi nihutamist ja mõned vanad pehkind kännud välja juurimist. Mõelda vaid, kännud isegi pehkivad, kui piisavalt kaua oodata. Lõkkeaset oli vaja sellepärast nihutada, et saaks niitmistöid veidi ratsionaalsemalt teha. Nihutamise käigus korjasin pangetäie naelu jm sodi. Sügis on ikka mõnus aeg, eriti kui otsustad, et nüüd on suur kiire läbi. See ei tähenda, et midagi teha poleks, lihtsalt mõnus on pooleliolevaid asju lõpetada, eriti kui tulemus on silmaga näha. See ei käi allpoololeva pildi kohta :) aga ütleme nii, et oktoober on alles noor.

Päeva teises pooles premeerisin end kivilas nokitsemisega. otsisin oma pintsetid välja. Neid on mul kolme sorti ja kõige peenema otsaga on kõige tõhusamad, ma sain mägisibulatest umbrohuahakatised välja. Läks päris kähku, sest näpud on pinsettidega võrreldes kordades kohmakamad.
Korjasin aiast igasuguseid seemneid ja panin kõik nagu kord ette näeb seemnepakkidesse. Teate küll, need, mis volditakse paberist ja kuhu kirjutatakse peale, mis seemned on, kes korjas, millal ja millisest paigast, (ma ikka kirjutasin üles või mis?!).

Õhtupoole saabus KSJ, tõi mulle traaditangid ehk näpitsad, alustasin võrgutamise tööga. Mitte et ma oleksin sellega kuigi kaugele jõudnud, õhtu hakkas jõudma. Tegime mõned ettevalmistused pühapäevaks.

Täna, pühapäeval oli sügis. Põhjakaarte tuul. Lohutasin end sellega, et novembris oleks selline ilm ju väga mõnus. KSJ tegi ära hiiglama suure töö, trimmerdas puhtaks kõik need kohad, kus ma suvel massinaga jänni jäin. Milline vaade! Mina panin võrku. Esimest korda sellises koguses ja muutusin iga puu või põõsaga osavamaks, aga aega kulus ikkagi päeva jagu. Vahepeal niitsin lootuses, et ehk enam ei pea seda tööd ette võtma, aga varasemad aastad on näidanud, et nii kergelt ei pääse. Tekitasime orelivilede kastist kompostikasti, mida mina usinalt täitma asusin. Vana kast tuli ümber tõsta. Põhjakiht oli käegakatsutavalt soe. KSJ transportis kõik rasked asjad - vanad uksed ja suure kännu sinna, kuhu vaja ja mina tundsin end väikesena. Päris hea tunne :)
Päike paistis päris mõnusalt. Õues tegutsedes ei olnud sugugi külm, koorisin kihte maha, et oleks tõhusam tööd teha. Niitmine võttis vahepeal keele vesti peale, juba annavadki kontorilihased end tunda. See on sügise juures kehv lugu - liigud vähem, sest kogu aeg on ju pime!
Kahe päevaga sai palju tehtud, vähemalt tunne on selline. Esimene sügis, kui mul pole sügismasendust, et suvi läbi ja aed läheb puhkusele. Eelmisel aastal samal ajal olid koolitööd lisaks, päris mõnus, et kool läbi sai. Sel talvel tahaks alpiaia taimede kohta kirjandust uurida ja õige küll, mesinduse õpiku lubasin ka läbi tudeerida.  Kusagil kuklas tiksub plaan, et kui õpiks õige itaalia keele ära, mul on riiulis üks mõnus aiandusalane raamat. Taimekirjeldused kõlavad nagu laul.

Illustratsioonid homme, kaamera aku sai tühjaks.

P S Hiline õitseja on hoopis Anemone x hybrida `Whirlwind`. 



1 kommentaar:

  1. Tänavune sügis on ka minu jaoks pisut imelik, sest aega on varasemate aastatega võrreldes hoopis laiemalt käes. Aed korras, vaid nipet-näpet on jäänud.
    Astilbe on pirtsakas, on ühtviisi põua- kui külmaõrn. Laudleht samuti
    Itaalia keel on hea mõte, kui oskad ladina keelt, on ta peaaegu ju selgegi. Una paloma blanca :D Vaata mõnd itaalia aiaäri kataloogi, kõigest saad aru.

    VastaKustuta