esmaspäev, 15. september 2014

mõni hetk on kohe väga, väga ilus.* septembri teine nädal

Varahommikul aeda astudes peletasin tiigilt kaks pardipaari. Hommikud on nüüd pikad, võtab aega enne kui päike kaste kuivatab. Aed hakkab tasahilju värvuma ja näitab ette, kes on õrnemad ja kuidas hallad liiguvad. Kevadine toomingakülm näpistas vastistutatud korea forsüütiat, talle olin valinud kehva koha, ta vajaks soojemat, nii tõstsin ta nüüd veidi kõrgemale. Hellikuid on teisigi. Tartu päevil ostetud kämmalvaher  püsib mitmendat aastat alla meetri, aga eks teda ole ümberistutatud ka. Üks ütlemata kaunis puu. Vahtraid tasuks mul uurida, kohalikus võsas on neid rohkesti, järelikult pinnas sobib. Mõned on juba istutet ka, aga neist mõnes teises postituses. See punane on alles algus, värvitoon läheb järjest kirkamaks.


Pikad udud ja lõikavalt külm kaste jalataldade all.  Muhedik ütles, et pikad udud lubavad jätkuvat istutussooja.  Õhtused väljatööd on näidanud, et kõige jahedam koht aias on tiigiäärne plats. See pole kõige madalam, küll aga kõige niiskem koht, sealt läbi minnes mähkud külma, niiskesse õhuvoolu. Järgmine külm koht on lohuaia keskpunkt, aga õnneks on see vaid väike lapike. Juba pool meetrit eemal on kerge tõus ja kohe soojem ka. Siia olen istutanud Sassafras albidumi, eelmise lumeta talve pidas küll vapralt vastu.

Punasest kõneldes. Punase tamme tõin oma aeda sellepärast, et esiteks on ta tamm ja  teiseks on ta tamm ja kolmandaks punase sügisvärvusega tamm. Üle kahe tamme nii väikesesse aeda nagu minul on, istutada ei saagi, olgu siis vastavalt suurusele :) KSJ-le sajaaastane tamm, mulle punane tamm :),  teised peavad ise oma tammedele  Järvselja taimeaeda järgi minema.



Tänavu olen hoogsalt kõrreliste kogu täiendanud. Kuna Miscanthus sinensise liik ja sort `Zebrinus`on kaks hooaega edukalt talvitunud, sai aeda toodud uusi sorte. Kevadel `Ferner Oster` ja `Gracillimus`,  suve teisel poolel `Morning Light`ja `Adagio`. Viimane on küll veidi sellise moega, et kas ikka veab välja.

Hiina siidpööris. Avanemiselt tabatud. Täna hommikul nägin teda koos teistega lehvimas nagu polekski ühtegi saladust olnud.

Taimed on läinud teisele ringile. Selles polegi midagi erilist,  aga mõni õis on ikka üllatav. Vaatasin eile kivilas, et ega ometi ... ja nii ongi, karukell hakkab õitsema.  Pulsatilla vulgaris. Kevadel tärganud, sügisel ärganud :) Isekülv. Hoopis teist nägu tulemine, kevadel on nad nagu karvased kutsikad, sügisel on õie loomine hoopis selgepiirilisem. Võib-olla oli see kutsikas puhma sees peidus? Ootan huviga õie tooni ja loodan muidugi, et ta sügisese õitsemise peale ära ei nõrke.


September on soe ja õitsejaid on palju. Juulis-augustis alustanud karedad päikesesilmad, heleeniumid, kobarpead, longus metsvits ja punanupud. Kübarad ja korvid, sabadikud ja sinised. Sügisene sinine on eriliselt kaunis.
 Karuputkelehine elulõng Clematis heracleifolia

Tagasilõigatud kurereha `Jolly Bee` muutus augustis täielikuks sasipeaks ja pidin teda veidi ohjeldama, nüüd on ta kasvatanud ilusa rohelise mütaka ja näitab õisi. Mitte just heldelt, vaja ju talveks ka valmistuda.
Tartu Botaanikaaia püsikupäevalt toodud kohe-vaatan-mis-ta-nimi-on-ja siis-kirjutan-siia-ka

Peaks olema püstisem ja iseseisvam, aga vist on rohkem (pool)varjuline kasvukoht kui tal vaja oleks.
Mõned kevadlilled peavad seente vahelt trügima, sest seeni kasvab nüüd juba mitte ainult kändudest, vaid ka sealt, kus kunagi olid kännud. Mõned neist olla ka söödavad, aga ma parem ei katsetaks.



Teised saavad trügimatagi pildile, sest nad on suured ja paistavad kaugele. Olgu need siis kaunid kukeharjad või vesikanep.
Vesikanepeid tahaksin tiigi kaldale juurde istutada, nt valgeõielisi. Väga hea kaldataim, tugev, pikaealine, vastupidav ja meeldib mesilastele.

Sabadikest oleks juurde vaja hiidiisopit. Lihtne ülesanne, hiidiisopi e Agastache perekonda kuulub kõigest 30 liiki. Minul õitseb Agastache hybride `Black Adder` hullutades mesilasi ja möödujaid.


Uuustulnuk sabadike hulgas on hoopis teistes värvides kaelus-kirburohi `Black Field`.  Istutasin ta kevadel punapaju alla ja alles nüüd märkasin, et aeg oleks teda näidata, sest tema õie värv on avanedes püsikutel harvaesinev sünkjas-punane. Ei ole veel oma täismõõtmeid saavutanud, hea, et põõsas ellu jäi.

Lehtede sügisvärv ...

Võib juhtuda, et paari aasta pärast roogin teda palehigis tiigikaldalt, sest tatralised laienevad reeglina jõudsalt, aga saame näha. Sordid on tavaliselt tagasihoidlikumad.

Nädalavahetusel istutasin, parandasin pinnast, rohisin, niitsin, keetsin ja kupatasin. Nautisin päikest. Käisin metsas ja siis aias ja siis metsas ja siis aias. Mõni hetk on kohe väga, väga ilus.

* laenatud Jaan Tättelt "Ilus hetk"


9 kommentaari:

  1. jah, mõni hetk on tõesti kohe väga, väga ilus ja mulle tundub, et september ongi siiani olnud üks pikk ja väga ilus hetk ja sinul on seal ilus ja see tatraline on kohe väga ilus :) et sügis segab tasapisi värve on ilus ja udu on udunummi ning seened kasvavad minulgi peenras lillede vahel, muideks ka kasepuravikud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See oli nüüd küll väga ilus, lugesin ja viis hakkas kerima

      Kustuta
  2. September on ilus jah, ma tabasin end täna mõtlemast, et on mul ka pikad juhtmed, õige suvetunne jõudis alles nüüd kohale :). Hiidiisop kolis minu juurde ka hiljuti. Valget vesikanepit pole ma näinudki, kui leiad, pea mind ka meeles :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma just hiljuti lugesin ta kohta kusagilt, pean siis sind ka meeles

      Kustuta
  3. Hommiku-udu, hõbedane kaste, mõni uus õiekaunitar, lehviv kõrreke, küpsed värvid ja muidu üllatajad, mida rohkemat võiks üks hing igatseda. Iga päev, nädal ja kuu on imesid ja kauneid hetki täis.

    VastaKustuta
  4. Jah, vihmadega oleksid september-oktoober lihtsalt ühed trööstitud talvepikendused, aga sedasi on tõesti kaunis.

    VastaKustuta
  5. Huvitavad uudised! Selline soe sügis meelitab nii mõnegi kevadise õitseja teisele ringile. 'Black Adder' ajab ka mind täiesti hulluks! :-)

    VastaKustuta
  6. Oh kui mõnusad kompoitsioonid, sellised rahulik-rahustavad ja sügavsoojad. Nii ilus.

    VastaKustuta
  7. Väga ilusad pildid oled kinni püüdnud, Punane tamm ja kollane mänd on minu lapsepõlvelemmikud, käin neid ikka silitamas kui kokku satume, oma aeda selliste hiiglaste toomisest ei unista aga meeldivad ikka

    VastaKustuta