kes hommikuti külas käib, see asjata ei longi

... paramparampararaa, just selleks hommik ongi.

Käisin külas. Mõnuga hommikust õhtuni. Tegin mõned pildid ja vedelesin mõnuga terve päeva. Kohtusin imetoreda lapsukesega ja ossa, küll on ikka eriline tunne, kui selline ritsikas sinu pakutud käe vastu võtab ja näpust kõvasti kinni hoiab, kui sina põõsastest rada kergitad. Nii tore.
Boonusena sain pügada ka :) (tänud:D)

Õhtul kodus aeda näidates ehmatasin ära, et kõik niitmata ja kuidagi pilla-palla, aga noh, aia ristivanemad on siin paigus hullemat pilti näinud. Seda kõige esimest :)
Tore päev oli.








Oh, kuidas ma seda kuuske ikka imetlen ja mikrobiootat ja kõike seda, mis nii hästi eksponeeritud on.

Õhtuks olin taas motiveeritud ja inspireeritud. Muhedike koduaed lihtsalt teeb sinuga midagi. Lihtsalt.

Kommentaarid

  1. Muhedike aial on vägi sees, neis endis ka, seal juhtub jah alati nii, et pärast kodus jooksed mitu päeva kiiremini kui muidu :) on kohe selline koht kuhu tahaks jälle tagasi ja ruttu:D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, juba järgmisel päeval lased õues nagu abimootoriga, tuhat ideed pooridest pritsimas :)

      Kustuta
  2. :) Aitäh!
    Sa oled leidnu päris huvitavaid vaatenurki, ise oled kõigega harjunud ja selliseid pilte mul omal polegi :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ah, õhtul oleks võinud rohkem kaamerat kasutada, kui suurem päike läbi, aga eks ma talletasin kuhugile mujale :D

      Kustuta
  3. imetlen nii ristilast kui ristivanemate aeda ikka piltidelt edasi :)

    Ja see om kuif´dagi nõnda armas- see ristivanemate ja ristilatskese jutt (heldinult ja härdalt)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil tuli kohapeal jutuks, kuidas lohuaed endale nime sai :) see lugu ja need teised ... Eks igal aial pea oma ristivanemad olema,..

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused