okaspuud

Täna öösel sadas ja hommik oli eriline. Kuna ma eile ei niitnud, siis ristik on pahkluuni ja peseb mu varbaid.
Pisut sademeid oli juba eile õhtupoole, siiski vedasin vooliku välja ja kastsin.
Olin paar päeva kuumapagenduses ja eilse päeva veetsin suures osas toas ja koristasin ja sortisin ja tegelesin asjadega, mis ammu ootereziimile pandud. Üsna veider keset suurt suve, aga siesta mõttes kõigiti normaalne.

Selguse mõttes panen üles mõned täiendused. Kollased laigud pildil on päikeselaigud.

Abies balsamea `Nana`

Pinus parviflora `Shirobana`

Jaapani mändidega mul kogemus veel puudub. Uurisin netiavarustest, (olgu viidatud, et mh kasutasin ka Calmia kodukat) ja oma targast okkaliste raamatust. `Shirobana`õnneks 25 meetriseks ei kasva. 10 a 1x1 m. Registreeritud 1970 Hillieri Puukooli poolt. RHS ents. väidab, et võib olla tegemist (kirja) veaga ja nimi on hoopis `Shirobara`.
Minu valitud istikul on kolm suuremat haru, mis ei mahu kuidagi pildile, ehk hiljem. Värvitoonide poolest meenutab ta pisut valget mändi, aga on sinisem. Väga kauni värviga mänd.  Teine pilt on tehtud varjus, sellest siis ka värvi erinevus

 Pinus parviflora `Shirobana`Jaapani mänd. Liik kasvab oma kodumaal 25 m kõrguseks. Kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.Tema okkad hoiavad pisut krussi ja võrsete tippudes pintsli moodi kokku. Jaapani mänd hakkab väga noorena käbisid kandma. Jaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langevad minimaalsed temperatuurid Hokkaidol kasvava asurkonna levilas kuni −16 °C, Honshūl kuni −14,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm. Jaapani mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad.

Hall mänd. Pinus banksiana.

Pinus banksiana 

See istik oli veidi veepuuduses, aga olemasolevatest ilusaima võraga, teiste puhul oli kuumus ja kuivus Valmiera müügiplatsil oma töö teinud. Neil ei olnud seal varjukribalatki.  Esimese asjana koju jõudes ujutasin teda  hoolega.
Segadust tekitas ka nimetus. Sildil on kirjas Pinus banksiana atlase. Kohapeal ei taibanud küsida ka. Eks siis tuli hiljem uurida, sain teada, et atlase tähistab läti keeles valikut?, seemikut, vormi? (selection, ing k.)
Jälle ilus mänd, lühikese okkaga ja meenutab mulle rabamände. Liigil on okkad üsna pikad, keerdunud ja kõverdunud. Valgusnõudlik. (Järvselja) Z2

Calmia kodulehelt: Pinus banksiana  on sammasjuurega. Muidugi juhul, kui juurel on, kuhu sügavuti minna. Tegu on kaheokkalise männiga. See liik on mändidest kõige külmataluvam - ta kasvab väga suurel alal Kanada põhjapoolsetel aladel, kohati isegi igikeltsal. Ka tema käbid püsivad kaua puus oodates kuumust, et avaneda. Hall mänd on väga vähenõudlik. Oma nime on ta saanud kuulsa inglise botaaniku sir Joseph Banks´i (1743-1820) nime jäädvustamiseks.Hallil männil on mitmeid põnevaid vorme, nt `Repens`, `Schoodic`, `Pendula`, `Manomet`

Pinus mugo `Rositechs`

Pinus mugo `Rositech`. Mägimänd. Aeglasekasvuline põõsasja kasvukujuga vorm. Noored võrsed kollase okkaga. Aastane kasv 8 -15 cm.. Mägimändide üldised kasvutingimused: Valgusenõudlik, jääb hõredaks isegi juba poolvarjus. Mulla osas vähenõudlik, kasvab hästi kivistel või liivastel, kruusastel muldadel, samuti ka kergelt niisketel soistel muldadel. Sobib kasvatamiseks üksikult kui ka gruppides, kiviktaimlates, kaljuaedades, turba- ja nõmmeaedades, multskattega peenardel. Väga universaalne ja vähenõudlik taim Estis kasvatamiseks.((http://www.nurgapuukool.ee/) 

RHS ents. sõnul 10 a 50x80



järgneb ...