kolmapäev, 30. juuli 2014

Tsiili seosetu jutt kuuma juuli teemadel

Minu suvealguse kartused said teoks. Vihmapood pandi kinni kinni ja hakkas üks puhastamine päikese läbi. Ma arvasin, et +29 varjus ilma olulise tuuleta on piisavalt hull, aga võta näpust, mõnel pool on "sooja"näitajad veel hullemad. Ei tea, kas olla rõõmus selle üle, et mul on puhkus ja sisuliselt ei saa midagi teha või ... olla rõõmus, et ma pole tööl, sest siis ei jõuaks ma midagi teha.
Metsik juuli. Vihma on õnneks antud. Kõigepealt kord kahe nädala tagant, siis kaks korda nädalas.  Kord lausa õhtul ja öösel. Aia seis on uskumatu. Täna niitsin ja masinat tuli iga kahe rea tagant puhastada, sest muidu 1.kuumeneb üle ja 2. ei suuda end heinast läbi süüa. Põllul on õnneks seis hõredam. Kui meil oleks vihmane suvi, siis mul oleks hein põlvini. See paneb mõtlema, et tiigiesine "muru"plats tahab drenaaži saada. Tiik saaks lisavee ja heinakasv ei oleks nii hull. Tiigikallas aga vajaks hädasti kindlustamist, sest pinnas vajub äärtest tiiki ja milline pinnas! Selline muld, et nutt tuleb peale, kasvaks või ise.
Ma olen sellest kuumusest nii stööritud, et otsustasin üles kirjutada, mis on sellise ilmastiku kasutegurid:
1.ma ei nurise enam tuule üle, sest ilma selleta oleks mul siin parmupesa ja õudne lõpp. Meil ikka puhub leebemaks.
(1 tuulist päeva oleks vaja, siis saaks parmuvabalt mõned alad massinaga üle käia)
2. ma olen õnnelik iga suure puu üle, mis aias varju annab ja eriti tänulik olen põõsalabori eest, kuhu saab paigutada potistatud taimed. (no ja sääski peaaegu ei ole)
3.Mul on hea meel, et sain oma okkalised kätte, sest ma ei taha mõeldagi müügiplatsile, mis on lageda taeva all, ei enda, taimede ega ka taimekasvataja seisukohast.
4. kuna ma ei saa kogu aeg askeldada, olen rohkem plaane pidanud ja korrastanud nii kodu, kui varjulisi soppe, kuhu tavailmaga ei ole aega ega motivatsiooni  nina pista.
5. ehk on hakatud ilmateadetes vihmast kui kasulikust ilmanähtusest rääkima. (viljakoristamine on erand, loomulikult). Noh, mitte nagu tavaliselt, et meil valitseb ilus, selge, soe päikesepaisteline ilm. (ma lähen alati turri, kõik ei ole ju turistid või umbes nii)
6. väga väga paljud toredad inimesed on siirdunud puhkama, sest tööd ei saa teha. Küll kahekesi, küll lastega, küll omapead. See on ju hea. Inimestel on äkki aega laialt käes.
7.murdsin maakeldrisse sisse. Selles mõttes, et koristasin sissepääsu ja arutasin asja KSJ-ga. Seal on mõnusalt jahe!
8.üleeilne vihm pani korea forsüütia uusi kasve kasvatama
9. nii tore, et kivila valmis sain, praeguste ilamoludega ma seda ei suudaks või kui siis kell 6 hommikul
10. ärkan vara, puhkuse mõistes vara - kell 6 või 7 ja 9 on juba nagu pool päeva selja taga :D
nojah ja ma võiksin tegelikult vaibad ära pesta ja tugitooli, see oleks kohe kuiv.
hm, seentega on vist küll kehvasti, nende söögiseentega. On alles hull suvi.

No ja siis see linnukülv. ma pole elu sees nii ilusat päevalille näinud! Eile oli ta selline

täna



Homme lähen mõõdan harilike kuuskede juurdekasvu ära. Üks kuusk, mille ma lepiku servast ümber istutasin, on nii ilusaks muutunud, et jäin  lausa vaatama. Harilikud lepad on kõik pruuniks söödud. Tammelehine ja lõhislehine on puutumata, need said koos siberlastega pritsitud.
Üks kentsakas lugu on suvelilledega. Nimelt kasvatan ma neid tänavu varjus. Juunist juba, sest siis sadas nii palju, et nad kippusid ära kolletama, nüüd sellepärast, et nad ära ei põleks. Ja kasvuhoone on kenasti kattelooriga kaetud. Kurki tuleb mühinal ja ma peaks kasve kärpima hakkama, muidu voolab kasvuhoonest välja. Tomatitel nii hästi ei lähe, liiga kuum. `Terma`annab vapralt punaseid tomateid, teised on kuumast poolkoomas. Õues andsid arbuusitaimed otsad, suvikõrvits kasvatab vilju. Basiilik mühab kurkidega võidu.


Kui arvesse võtta, et ega tali taeva jää, sademete mõttes, siis on oodata lumist talve või? Või sadas juunis aastanormi maha?  
Mis ma juulis tegin kirjutan siis, kui jahedamaks läheb.

teisipäev, 29. juuli 2014

okaspuud

Täna öösel sadas ja hommik oli eriline. Kuna ma eile ei niitnud, siis ristik on pahkluuni ja peseb mu varbaid.
Pisut sademeid oli juba eile õhtupoole, siiski vedasin vooliku välja ja kastsin.
Olin paar päeva kuumapagenduses ja eilse päeva veetsin suures osas toas ja koristasin ja sortisin ja tegelesin asjadega, mis ammu ootereziimile pandud. Üsna veider keset suurt suve, aga siesta mõttes kõigiti normaalne.

Selguse mõttes panen üles mõned täiendused. Kollased laigud pildil on päikeselaigud.

Abies balsamea `Nana`
Pinus parviflora `Shirobana`
Jaapani mändidega mul kogemus veel puudub. Uurisin netiavarustest, (olgu viidatud, et mh kasutasin ka Calmia kodukat) ja oma targast okkaliste raamatust. `Shirobana`õnneks 25 meetriseks ei kasva. 10 a 1x1 m. Registreeritud 1970 Hillieri Puukooli poolt. RHS ents. väidab, et võib olla tegemist (kirja) veaga ja nimi on hoopis `Shirobara`.
Minu valitud istikul on kolm suuremat haru, mis ei mahu kuidagi pildile, ehk hiljem. Värvitoonide poolest meenutab ta pisut valget mändi, aga on sinisem. Väga kauni värviga mänd.  Teine pilt on tehtud varjus, sellest siis ka värvi erinevus


 Pinus parviflora `Shirobana`Jaapani mänd. Liik kasvab oma kodumaal 25 m kõrguseks. Kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.Tema okkad hoiavad pisut krussi ja võrsete tippudes pintsli moodi kokku. Jaapani mänd hakkab väga noorena käbisid kandma. Jaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langevad minimaalsed temperatuurid Hokkaidol kasvava asurkonna levilas kuni −16 °C, Honshūl kuni −14,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm. Jaapani mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad.

Hall mänd. Pinus banksiana.
Pinus banksiana 
See istik oli veidi veepuuduses, aga olemasolevatest ilusaima võraga, teiste puhul oli kuumus ja kuivus Valmiera müügiplatsil oma töö teinud. Neil ei olnud seal varjukribalatki.  Esimese asjana koju jõudes ujutasin teda  hoolega.
Segadust tekitas ka nimetus. Sildil on kirjas Pinus banksiana atlase. Kohapeal ei taibanud küsida ka. Eks siis tuli hiljem uurida, sain teada, et atlase tähistab läti keeles valikut?, seemikut, vormi? (selection, ing k.)
Jälle ilus mänd, lühikese okkaga ja meenutab mulle rabamände. Liigil on okkad üsna pikad, keerdunud ja kõverdunud. Valgusnõudlik. (Järvselja) Z2


Calmia kodulehelt: Pinus banksiana  on sammasjuurega. Muidugi juhul, kui juurel on, kuhu sügavuti minna. Tegu on kaheokkalise männiga. See liik on mändidest kõige külmataluvam - ta kasvab väga suurel alal Kanada põhjapoolsetel aladel, kohati isegi igikeltsal. Ka tema käbid püsivad kaua puus oodates kuumust, et avaneda. Hall mänd on väga vähenõudlik. Oma nime on ta saanud kuulsa inglise botaaniku sir Joseph Banks´i (1743-1820) nime jäädvustamiseks.Hallil männil on mitmeid põnevaid vorme, nt `Repens`, `Schoodic`, `Pendula`, `Manomet`


Pinus mugo `Rositechs`
Pinus mugo `Rositech`. Mägimänd. Aeglasekasvuline põõsasja kasvukujuga vorm. Noored võrsed kollase okkaga. Aastane kasv 8 -15 cm.. Mägimändide üldised kasvutingimused: Valgusenõudlik, jääb hõredaks isegi juba poolvarjus. Mulla osas vähenõudlik, kasvab hästi kivistel või liivastel, kruusastel muldadel, samuti ka kergelt niisketel soistel muldadel. Sobib kasvatamiseks üksikult kui ka gruppides, kiviktaimlates, kaljuaedades, turba- ja nõmmeaedades, multskattega peenardel. Väga universaalne ja vähenõudlik taim Estis kasvatamiseks.((http://www.nurgapuukool.ee/) 

RHS ents. sõnul 10 a 50x80




järgneb ...

teisipäev, 22. juuli 2014

oh, kobarpead, need kobarpead. tiigi kaldal ja kaugemal. tuustid ja pusad. täiendatud

I aasta uues kohas, järgmisel hooajal on siin juba ...


Puhkus. Roheline.

No ma pidin need kolm pilti lisama, kuriili kobarpea õitsemise algus on nagu müsteerium




pühapäev, 20. juuli 2014

vihmapäev. kivila

Ometi on üks vihmapäev ka. Kahe nädala jooksul kastis korra kitsilt ja sel nädalal vedasin voolikud välja ja hakkasin hilisõhtuti kastma. See oli just sellise moega suvi nagu eelmisel aastal, et alustas uhkete vihmadega ja siis pandi kraanid kinni. Istutada enam ei saanud, sest mis ma istutan neid päikesele põletada. Mõõdukat sooja nüüd ka polnud, vast mõnel üksikul päeval. Muidu ikka üle +25. Tuulega. Vaatasin, kuidas pilved kerkisid ja siis edasi purjetasid. Eile, enne õhtust hoovihma sadas lausa nii, et teisel pool maanteed tuli valget vihma ja mul ei midagi. Mõtlesin siis, et olen vihmajumala ära pahandanud. Aga kui  hakkas kastma :) kohe pool tundi jutti. Tegin rõõmutantsu :)

Kivilasse istutasin uusi mägisibulaid ja mõned mägitähikud ootavad erilist kohta, sest nad on hellikud. Ootamatult on minu väikesed kivid väga suured ja ma pean pisikestele pesa tegema veidi väiksematest kividest.
Viigikaktus kasvatab pärast õitsemise lõpetamist tõepoolest uut lehte.
Lõhkusime KSJ-ga need kaks kändu välja, vaatamata sellele, et nad vaadet ei seganud. Asemele sai pandud hiiglasuur kivi, mis lõunalohu kallakust välja tuli. Kivi tahaks muidugi suuremaid naabreid ja ma pean end nüüd ohjeldama hakkama, et ma suure soojaga edasi ei rahmeldaks. Tulevikuplaan ongi paremal suuremaid kive kasutada ja kivila see külg suuremalt lahendada. Okaspuude vormide jaoks, sest siin saab lauspäikest vähem olema. Oivaline käru muide, saab igasugu nasvärki teisaldada. KSJ-i varandus :)

Võtsin välja th kukerpuud ja tagasi istutasin kaks. Üks jääb üle ja see läheb ehk Mare aeda. Tal oli põõsaid vaja.
Need valged lipikud tähistavad siis uuekesi. Pean paberil ka ära kaardistama, juhul kui linnud puhta töö teevad. Need sildikesed meeldivad lindudele. Lõpilik viimistlemine on tegemata, ootan vihmatesti tulemusi. Kivilat takseerides nii pildil kui fotodel olen enda jaoks selgeks saanud ka mõned kohad, mis on veidi nihkes ja vajavad täiendamist.  Seda veel öelda ei saa, et kivila oleks valmis. Hiiretest on ka alles töös. Selle raja peale ma esialgu ei istuta ja ei lisa katet ka, ootan ära.

Armeria pseudoarmeria `Ballerina Red`. Fantasilise värvitooniga, hillitsetud punane. Ei midagi leekivat.
Tuulelipp paremas nurgas on ajutine :) ei maksa kohkuda :) Õige hiireväristaja on nüüd raudtoru otsas ja kui puhub, siis kõriseb.





Ma võiksingi neid siia lisama jääda :)
aga lähen nüüd õue, vaja istutama hakata.

neljapäev, 17. juuli 2014

suve süda, sabadikud ja päikeserattad


Aed üllatab. Astilbedel oli tänavu kehvem aasta, valged varased on ikka väga õievaesed, hilisemad aga õitsevad eriti rikkalikult. Leidsin erilise. Mul on olnud kahevärviline buddleia, aga kahevärvilist astilbet küll mitte. Tänavu siis on.

Sortidest. Ostsin tänavu arendsi astilbe sordi `Red Vision`ja see on täiesti lilla ju. Miks nad lillasid punaseks nimetavad, sellest ma aru ei saa. Buddleiaga sama lugu.
Kaugemalt vaaadates saab päris lahe astilbede kaar :)


Kui lähemalt uurida, siis tänavused kooslused peidavad igasuguseid sabadikke :) ja esimest korda üle mitme suve ei raatsi ma toredat kurereha tagasi lõigata, sest ta on ikka veel nii ilus.

Mõned on tulnud koos puudega, nt see sabadik hakkas halli nulu all kasvama ja läheb muudkui ilusamaks :)

Uue raja ots juba aimub. Miscanthus on ikka väga äge tegelane, kui teda rohkem on. Mul hea meel, et on kohanenud, kuigi varsti peab vist piirama hakkama või õigupoolest suunama.

Nüüd on paras koht päikeserataste juurde minna. Mõni on nii kõrge, et ma pildistama ei ulatu. Tänavu tõin aeda uue kareda päikesesilma `Summernight`.esilagu on vaid kaks õievart, aga küllap kosub.

Kare päikesesilm kuulub mu lemmikute hulka. Õitseb kaua, tuult ei karda ja kahjureid tal ka eriti pole.
Vaatan siit nurgast ka

uus teerada hakkab siit minema

Veel mõned sabadikud ja hüpe paraadpeenrasse. Liiliad õitsevad, aga neid ma täna ei näita. Neist saab kokkuvõtte siis, kui kõik õitsenud ja on selge, mis liilia kuhu lohistatud on. Muidugi mitte minu poolt.