reede, 13. juuni 2014

lõunas nagu lõunas. kivila I

Kuidas see nüüd oligi, et kui tervet rehkendust ei jõua, siis tee pool. :) Mul oli vaja ühendada saunamägi lõunakallakuga, istutada sooja kohta jaapani lehise kääbusvorm ja korea nulg `Green Carpet` ja ootamatult sain ka kolme kaktuse tite omanikuks. Tagatalu talgutel sai kividega mängitud ja nii otsustasin, et võtan oma kivila ette. Tegin pildi ära ja kui ma seda vaatasin, siis oh jeerum, mis mulle sealt kõik paistis.
No ja kui aus olla, siis paistab siiani.

Täna on pilt natuke teisem, aga pooleli ja jääb mõneks ajaks seisma, sest et kive on juurde vaja, paremalt poolt on vaja välja juurida punane leeder ja tekitada astangud, sedapuhku veidi suuremalt. Olemasolevat ma lammutama ei hakka, sest iga kivi sai paigutet nii, et selle suund ehk vee suund oleks mäe sisse ja et kivile saaks astuda. Vesi voolaks nii, et alumised asukad saaksid vajaliku vee ja tee peale jäävad mägisibulad ära ei upuks millesse iganes. See viimane on keerulisem kui ma lume peale mõtlen. Ülemise harja pean ikka ära tegema, et liiv voolama ei hakkaks.

Siia on kulunud nüüd mitmeid päevi ja tegutsedes sai ka päikese rütm selgeks. Päris varjuta siin ikka ei saa, lõunalohu lepad ja vahtrad, mis on tuulepüüdjad, heidavad mõne tunni jooksul ikka varju ka. Eks edaspidi peab selle peale mõtlema hakkama, et otsepäike ligi pääseks. Paremal pool kasvavad ju nulud ka ühel päeval suureks. Vaatasin ka vana vahtrapuud, mis kasvab sauna külje all. See tuleb ikkagi maha võtta, elab tamme seljas ja sauna seljas jne jne. Aga selle töö jaoks peaks profid vaatama või plaani tegema, kui langeb, siis võib palju kahju teha isegi talvel.
Veel üks "enne" vaaade
Esiteks oli kaugele näha, et kivid ja kogu kupatus, mis poole mäeni, on täiesti õhus ja kivid vedelevad. Tunnistan üles, et koukisin turbapeenra äärekivide hulgast mõned pirakamad välja ja veeretasin kohale. Oi küll oli hea neid mäest alla lasta. :D Teiseks uurides kivila asukaid, sain aru, et neile meeldib kivi peal losutada või siis kivide vahel punnitada. Hea ja soe ja kui kuumaks läheb, siis jahutab ka.

no kas pole mõnus :)
Siis vaatasin, et mõni kivi on küll ütlemata kaunis, aga hüppab kohe näkku ja jälle kõik mokas. Alustasin altpoolt ja panin paika suured kivid. No ei ole see nibin nabin. Kivi paika ja siis kaugemale. Oleks sammulugeja peal olnud, ikka kümmekond kilomeetrit päevas tuleb ära nagu naksti. Esimesed tööd tegin teiste tööde alla. Ikka nii, et alguses niitsin ja tegin muid kohustuslikke töid ja siis läksin preemiaks kivilasse. :) Vahepeal oli nii kuum ka, et ega enne õhtutunde polnud mõtet end tappa. (See kõlab nüüd nii nagu pärast oleks mõtet, aga noh, te saate aru, mis ma öelda tahtsin).
Kui alus sai paika, siis võtsin ette ääre. Ehitasin üles, endaga rahul, hommikul vaatasin kursakaaslasega - ühesuurused kivid ja häda käes - otsevuugid alla. :( Egas midagi hakkasin jälle ümber tegema. Üllekas, hea inimene, oli vist lihtsalt delikaatne. Kui ma jälle pilte vaatasin, siis ... oeh, aga ega sõit sellepärast siis poolele jää.

Ma ei tahtnud lahti lõhkuda neid kive, mis olid juba moodustanud mõnusa astangu ja kus mägisibulatel oli silmnähtavalt hea olla, aga siin tuli ikkagi korrektuure teha. Varasemast kogemusest tean, et pole midagi tüütumat, kui liiva sees mägisibulaid ümber istutada. Nad saavad liivaseks ja neid tuleb siis nägupidi vees loputada ja nad poetavad oma poegi igale poole ja minu näpud on nii kohmakad.

näide sellest, kuidas ei peaks kive panema






Suur pusimine oli nulule koha tekitamine. Talle oli ju vaja istutusauku head ja paremat panna, ei saa ju nii, et tuled otse väetise pealt (poti põhjas on ju teadagi mis graanulid) kõmm liiva sisse. Isegi siis, kui see on priskemat tüüpi liiv. Suured kivid olid ju nii suured, et järgmine kiht oli ehmatavalt väike. Lõpuks sain okaspuud paika.
Oluline oli nad maha istutada, sest lubati vihma ja ma tahtsin, et nad saaksid kohe alguses seda kõige paremat looduslikku väetist. (Teate küll, õhushõljuv lämmastik, mida taimed kergelt omastavad, kui välku lööb ja müristab, see kullavihm).
Kividest. Mõne helliku jaoks ohverdasin reisukivid. Eks neil olegi see parem paik. Sinna alla panen veel graniidisõelmeid. Kivimultsi kasutasin ka suuremate taimed puhul, niiskust on vaja ju hoida ega igavesti ka kevadvihma anta. Pean oma kruusahunnikus kaevama ja mõned kabedamad välja otsima. Muide, kive otsides kohtasin massiliselt kimalasi, kes kaevusid küll keldrimäkke küll kruusahunnikusse. Järele jäävad sellised ümarad augukesed. Ma ei hakanud nende juures passima.


No selles valikus on kõike :) Eks tuleb korrektuure teha. Proovisin erinevaid variante.
P a Little Gem



Oma koha leidis eelmise aasta kokkutuleku üllatuskingitus. Ma poleks uskunud, et talle koht leidub, ta on ju nii tilluke. Kui siin ikka väga kuumaks läheb, siis tõmban kaljukadaka kardina peale, ikkagi alusmetsa taim või nii ?

See on ilus pilt esimese osa lõpetamiseks. Lisasin nii palju pilte, et blogger kipub minestama :)

... järgneb

12 kommentaari:

  1. Mägisibulate puhul on väga kohane survepesu muideks! Kasutan selleks juba aastaid erinevaid survepritse. Works wonders!
    Kivila saab põnev paik olema!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul võttis veidi aega taipamiseks :D sa kasutad seda nippi kui nad juba kasvavad, s.t. maas :) ?
      Mul on selleks ikka liiga äkiline kallak ja killustik lendaks, pigem ujuks minema :)

      Kustuta
    2. Jah, siis kui maas ja kasvamas. See pesu käib sisuliselt rosett haaval, ehk avad veejoa otse roseti lehtede vahele, kuhu mustus kõige enam pidama jääb. Tegelik veekogus selle juures on nii väike, et ma ei usuks et Sul ümbritsev pind voolama hakkab. Asendamatu on prits ka sel puhul, kui mullamurelased oma pesasid hakkavad sibulapandandite sisse tegema. Ega siis muud moodi seda üles kuhjatud mullapuru lehtdede ja padjandi vahelt välja saagi. Liival võib-olla küll seda sipelgamuret polegi.

      Kustuta
    3. oh, kaugel sellest. Nad kolisid ilmselt eelmisel suvel sisse. Kui kive vahetasin, siis leidsin kopsakad elupaigad. panin neile seda sipelgapulbrit, aga vaevalt, et see töötab. Ma arvan, et nad on sügaval mäe sees.
      Igal juhul jätan selle nipi meelde, KSJ-l on see riistapuu olemas.

      Kustuta
  2. Ühendada Saunamägi Lõunakallakuga......kõlab salapäraselt ja põnevalt nagu midagi suurte maadeuurijate reisikirjadest või kirjeldus Lõunapooluse vallutamisest :D

    VastaKustuta
  3. Survepritsi peale ma ei tulnudki :) Hea teada.
    Nimed ongi mul suured :)

    VastaKustuta
  4. Anonüümne13 juuni, 2014

    Väga ilus tuleb. Ja eriti hea on see graniitkillustik koos"tavaliste" kividega, minu silmale jäävad need "reisukivid" natuke võõraks (ära pahanda!), need hellikud oleksid ilusad ka tavaliste kivide seltsis. Maurus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hää Maurus, sinu tähelepanekud on head ja mulle meeldib kui ettevaatlik sa end väljendades oled. Ei, ma ei pane üldse pahaks.:)

      Kustuta
  5. kuidas Sa küll seda kõike jõuad :D superilus saab Sul seal olema, tule kujunda mul ka natuke midagi :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ei tule :) sul on seal juba kujundatud ja kõik on nii ilus ja kujuneb sinu käe all uhkeste edasi. :)

      Kustuta
  6. Vastused
    1. jep, ma kohe oskan nendesse "projektidesse" ära kaduda. :)

      Kustuta