pühapäev, 29. juuni 2014

juuni mu juuni :)

Suvi. Tuppa jõuan pärast loojangut ja üritan siis blogisse ka midagi üles tähendada, aga enamasti läheb nii ööks kätte, et jääb pooleli. Sedapuhku alustasin reedel, jätkasin laupäeval ja täna, pühapäeval tundub mulle, et kõike tahaks näidata, sest aias on nüüd mitu osa ja kõigis toimub midagi. Nad on nii ilusad ka. Taimed.
Paberpäevikus on asi veel halvem. Mõned katkendlikud ülestähendused. 
Juuni on olnud sajune ja mina töökas. Olen lõpetanud paar projekti ja oo imet, püsinud ka niitmisega graafikus. Mõned kohad välja arvatud, ühes tahtlikult ja teises ... jäin ikka heinastiihiale alla. Sinna tuleb võsalõikuriga KSJ. Ma loodan :)
See sajune aga on jaotunud kuidagi nii, et olen saanud vihmade vahel palju ära teha. Mõni päev oli lihtsalt jahedavõitu. Maa jalge all veel ei lirtsu. Ju siis oli ikka nii palju puudu.
Kütan aga pliiti ja vahetan märjad riided kuivade vastu.

Üks päikseline õhtu ja üle aegade ei teinud ma midagi muud, kui vaatasin ja siis pildistasin ja siis vaatasin. Reede õhtu, töölkäiva hobiaedniku kõige õndsam õhtu nädalas, sest siis on ees veel laupäev ja pühapäev. Hommikud ja keskpäevad ja õhtud ja hilisõhtud.
Vihmaperiood paneb isegi päikest igatsema. Aed aga on tänavu iseäranis metsik ja vägev. Vaatamata jahedatele ilmaoludele. Kõigel on aega pikalt õitseda, kui nad lõpuks selleni jõuavad. Iluaias ei virele keegi, kui ehk see kurereha välja arvata, mis ma talvel sooja peaga tellisin (`Johnson Blue`). Jagasin ta kolmeks ja nüüd on püüab ta uuesti end üheks kasvatada.


`Snowbelle`oli tipuni õites ja õied said ometi kord end näidata täies hiilguses. Võtan tagasi nurina, et miks ta nii kõrge ja kahekorruseline on. Täna seisin ta juures ja vaata mis nurga alt tahes, selline õitemeri ja kui puhas ja valge. Eile ütles just Tagatalu perenaine, et ega ta ei saa ju kurerehale alla jääda :) Ei saa muidugi ja ei jää ka.
Mõned vertikaalid on veidi pikali vihmatatud, mõned sätivad end õitsema vaatamata sellele, et satikad neid järasid. Lõpuks ma siiski pritsisin siberlasi.  Nulge ka.

Kolmas aasta aias on ilus. Mõned taimed on saanud juba ühe koha peal kasvada ka ja kohati hakkab peenardes kitsaks minema. Ma rõõmustan metsvitste üle, kes sel aastal löövad hulgaga ja ogaputke üle, kes kuldses soleerib. Kui lepik oli veel pime võsa, siis Muhedik tõi mulle portsu kuldset, et saaks sinna veidi valgust juurde ja nüüd on nad täies hiilguses sirguva võsaseina ääres. Nagu päikest oleks sinna külvatud, aga katsu sa päikest pildistada :D


Vihmaga saaks, aga kaamerast hakkab kahju.
Leidsin mõne teise nurga ka. Mitte, et selle kiige peal palju istutaks. Nüüd kui niitmine enam ei tapa, siis juba saab ka. See, et kivila ka nii juunis valmis sai, on hea. Pole kiiret millegi uue hakatamisega. Turbapeenra kiviäär on vaja taastada.


Tiigis käib elu. Ilm on ju jahe, aga vetikaid see ei heiduta. No mis teha, mind ka mitte, muudkui riisun neid sealt. Veetase on nagu on. Madal. Vesiroosid on elus, aga ei plaani õitseda. Konnad on ka elus ja värvilt rohelised. Kui niidan, siis tuleb neid kõigepealt ehmatada ja vahel ka nende järgi oodata, eriti kärnkonnade järgi. (Nemad ei ole rohelised).


Metsik, mis metsik :) Muidu oleks see kask nagu otse, aga pildil on ta alati poolpikali :) Võpsiku vahtratel on uued kasvud kõik punaselehelise algusega.

Veel seda metsikut.
vundament, paremal ei ole keramadar, umbrohi on

Kolm paksu ja fragment turbapeenrast. Mutist sain siin lahti, aga kohe kolisid sisse miskid hiired-rotid. Nende liikumisjäljed on hüsteerilised. Ükski selge aruga elukas nii ei kihuta. Huvitav, kas nad püüavad jälgi segada?! Looduse poolt kodeeritud, et ükski kull ei jõuaks selliseid kurve võtta? Tühi lootus.

Taamal paistab jupike eelmise aasta põllust, minu geomeetria :) Musumaja ei ole valmis. Keldrimägi saab peagi uue katte. Pimendamise mõttes.
Laialehelised kalmiad avanevad iga päevaga rohkem, täistulevärk jääb ilmselt juulisse. Ma tahaksin nüüd paar valgeõielist juurde. Väga sümpaatsed tegelased.


Saunamäele täna ei lähe ja kivilast kirjutan mõnel teisel vihmasel õhtul. Nagu ka lääneküljest ja lõunalohust. Siin aias võib ära eksida :)

7 kommentaari:

  1. Oled tõesti suure töö ära teinud. Nüüd on ikka aia moodi juba. Jõudu edaspidiseks! Loodan, et saan su aeda kaema tulla juuli keskel, kui sobib.

    VastaKustuta
  2. Vägevad vaated! Ja isegi piltidelt on näha kuidas kõik mühinal kasvab :)

    VastaKustuta
  3. muidugi kasvab kõik mühinal kui aednik sellist vaimustust ja armastust taimedele jagab :D

    VastaKustuta
  4. oled ikka meeletu töö ära teinud ja su aed tänab sind selle eest

    VastaKustuta
  5. Aiad kipuvad tänavu tõesti metsistuma, lakkamatu vihmaga ei anna rohida ka. Aga küllap tuleb veel ka seda kuiva, nii, et hakkame uuesti vett igatsema.
    Suvi ebajasmiinide õite ja lõhnata polegi õige suvi.
    Vaated on ilusad, aga nüüd oleks aeg näidata ka läänekülge, mida siiani on suures saladuses hoitud :)

    VastaKustuta
  6. Anonüümne30 juuni, 2014

    Väga ilus ja lopsakas! Armastusega loodud (loodav) aed! Kahju, et ei näe seda ilu tegelikkuses, aga pildid kood tekstiga on väga ilmekad.
    Ilusat suve ilusas aias! Maurus

    VastaKustuta
  7. Toona, kokkutuleku ajal oli kuu aega vihmata ja kõik oli hoopis teist nägu. Eks see ongi huvitav, kuidas kõik muutub. Kel lõunaosariikidesse asja võib läbi astuda :) noh kui ette teada anda.

    Läänekülg on hoopis nii avalik, et seda näidata ei saa. Taust on nii roheline, et rohelised ei paista välja :) Majad aga küll.

    Ega jah see suvi taeva jää :)

    VastaKustuta