teisipäev, 17. juuni 2014

enne suurt sadu

 Täna sadas Tartus midagi lörtsi sarnast, õnneks küll mitte kaua.
Alustasin paar päeva tagasi postitust, et ma talvel ei unustaks. No paistab, et ilmaolud annavad jutuainest veel päevadeks.

Viimased paar nädalat on olnud nagu üks äikeseline suveilm. Olen saanud sooja vihma ja esimeses pooles ka närvutavat kuumust, mõnel õhtul on olnud põhjust villased sokid välja otsida. Teises pooles läks nii niiskeks, et aias hakkasid kännuseened valendama. Proovitud on esimesed aedmaasikad, 13.juunil, tavatult vara ikka selle paiga jaoks. Mahukamate ettevõtmiste kõrvalt jäi aega kiirtöödeks nagu niitmine ja istutamine. Mõne õhtutunni kulutasin turbaga multšimisele. Mis siis, et sealt lõpuks umbrohi läbi trügima hakkab, ikkagi on seda vähem.
Kui ma ära väsin ja varjud on juba pikemad, siis teen ringkäigu  kaameraga või ilma. Aed on nii palju muutunud võrreldes kaheaastataguse ajaga, et ma suudan üle vaadata neist kohtadest, mis veel tööd vajavad. Naudin tulemust. See on olemise koht.
... et ma talvel ei unustaks
Mitmeõieline kuutõverohi `Variegata`Tänavu väga tugev, uhke, lopsakas ja laienenud. Päritolu Haide aed.
Geranium cinereum `Ballerina` Mõtteis maha kantud, sest kidus mul siin  ja seal ja sügisel arvasin, et ei saa temast elulooma, aga trügis kevadel välja ja vaatamata leheaugustajatele õitses nagu oskas. Tahab tagasilõikust, siis saab juba ilma aukudeta uued lehed kasvatada. Pisikene tegelane, kõrgust napilt - 10-20 cm.

Nii palju oli tegemist, et lasin kirju kopsurohu õitsema, tavaliselt seda ei juhtu, sest õitsemine muudab ta tuustiks.

Pildile on jäänud minu kaks absoluutset lemmikut: palmilehine tarn ja kuriili kobarpea. Kobarpead on hakanud mulle järjest enam meeldima. Ma eelistan neid hostadele. Kui nad piirduks lehtedega, oleks ju tore. Kuriili kobarpea aga meeldib mulle oma lehevarte värvuse pärast, ta on nii armsalt roheline ja päikese käes peaaegu läbipaistev. Tiigikaldale paistab õhtuvalgus ja siis ta hiilgab.

Kobarpäid olen saanud kokkutulekult ja Järvseljalt ja praktikalt. Eelmisel suvel kükitasid nad tiigikaldal, nii et ilmselt suuremale osale aalujatest ei tule nad meeldegi. Tänavu seda ei juhtuks :)


Väike näide suurusest. Kolmelehine piiskenelas on ka ometi kasvama hakanud, ta oli kevadel nagu silguniisk, juured tuules. (Kotkasilmadele: põldosi ei kuulu ilutaimede hulka).

Kogu koosseis ei mahu kaadrisse hästi ära ja ausalt öeldes nii dramaatiliseks ma seda ka ei planeerinud. Tore on, et mõned kobarpea lapsukesed said sügisel teise kohta, nad ei oleks siia mahtunud. Kaadrist väljas on Preževalski kobarpea ja hambuline kobarpea. Paar liiki sai alles istutatud.


Tiigikaldal hakkab loodetavasti (rohkem) laiutama  kilpleht ja punanupud, need võiks lihtsalt lopsakad olla. paremal kaldas sirgub longus metsvits, oi, tema on ka nii ilus juba ammu enne õitsemist.

Kurerehad, kurerehad. Kes alustab, kes jätkab, tänavu on nad suurvormidena :) Küllap lisan mõne aja pärast pildi, kus see mütakas on üleni valge.




Midagi uut `Dragon Heart` Selle õie toon sõltub nüüd teie kuvari värvide võimalustest. Puhkedes sügav ja tume (The Winter is Coming...)


Aas-kurereha `Splish-Splash`nimi iseloomustab kogu puhmast :) Mõni nädal tagasi oli tema lehestik muide vägagi kompaktne ja ümar. Kurerehade puhul tahaks hõigata, puusepad, tõstke kõrgele sarikad ... Enne õitsele puhkemist tõstavad nad oma õienupud kõrgele ja edasi on olenevalt liigist, kas jäävadki või vajuvad, kes kuhu laiali.


 Metssalveid ma armastan, ta on nii tumesinine, et kui teda peenras näed...

Kusagilt on ilmunud roosa tegelane. Vististi eelmisel suvel paar küla edasi, kus hää sõber elab, tema aiast anti kaasa paar tuusti, mille poetasin saunamäele, nõmmliivatee ruutmeetri kõrvale.

Tulijaid on teisigi. Koos kuuskedega on Järvseljalt kaasa tulnud üks mu niidulemmikutest Campanula rotundifolia

Ta kasvab kohe mitmes kohas nagu ka tõrvalill ja madarad. Põlluveerel on end sisse seadnud rukkilill ja lohuaia kuuskede all kasvab põdrakanep. Aed on just parajasti nii suur, et siia mahub kõike ja hea, et niidulilledele ka mõni nurk on jäänud.

Näis, kas täna õhtul koju jõudes on aed tuustida saanud või läks see meist sedapuhku mööda. Õhtul näeme.

P S paistab, et on sadanud, rahet vist mitte, kõik on terve. Temperatuur + 5. Päike väljas, tuul tugev

8 kommentaari:

  1. Piilun huviga kurerehasid, on on toredad! Kellukesed on ka nii armsad! Olen juba endale ka ühtteist saanud. Küsiks seda, et kui mõni ära õitseb, kas peaks siis pealseid kärpima või/ja kas hakkavad ka uuesti õitsema?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Postitusest on puudu tümmu kurereha, tema on varajane ja olen ta juba tagasi lõiganud. Läheb uuele ringile. Ma lõikan neid jah, teine õitsemine pole just nii rikkalik, aga lehestik jõuab kosuda ja ilusaks minna. Verevat kurereha, mille laius on juba meeter ja kõrgus u 70 cm, teda pügan pärast õitsemist nagu põõsast :)

      Kustuta
    2. Aitäh! :) Mul tõmmu just lõpetab õitsemist, mul kõik hilisem, aga pole midagi.

      Kustuta
  2. Uhkeid kobarpäid ja kõiksugu sabadikke- punanuppe, metssalveid, liatrist jne peabki armastama :)
    Kuriili kobarpea on fantastiline, kas Sa külvasid teda?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ei külvanud, Aednik külvas ja jäägid pidid komposti minema, aga lõpetasid parktikandi aias. Ligularia hodgsonii. Ma vist jagasin teda ka. Ootame õied ära, siis on kindel värk.

      Oh, mul olid juba sabadikud meelest ära läinud, kui ma poleks juba Tsiil, siis ma oleks kindlalt Sabadik, see kõlab lihtsalt nii hästi :)

      Kustuta
  3. ilus on Sul seal Peedimäel ja aina ilusmaks läheb, kuriili kobarpea ???!!! mmmmmmmmmmmmmmm :)

    VastaKustuta