esmaspäev, 5. mai 2014

sinna ja tagasi. Ei saa me läbi Lätita 2014

Läti tuuri tahtsin juba eelmisel suvel teha, aga kuidagi ei jõudnud nii kaugele. Sel kevadel oli mul kindel plaan Sigulda lillemessil ära käia ja seda mitte niivõrd lillede kui okaspuude pärast. KSJ oli avantüüriga nõus. Esmalt sõitsime kojukoju. Maikuu on reisimiseks imeilus aeg, sest kevade heleroheline on silmale ilus. Mida kaugemale sisemaale seda enam õitsesid toomingad ja toompihlakad. Väga suurt vahet tegelikult polnud.  GPS pardal, nii me laupäeva hommikul teele asusimegi. Jutukas GPS oli, aga natuke uimane, kaardid polnud ka just kõige uuemad. Testimiseks kasutasime Tartu-Pärnu teed. Ühe koha peal juhatas see riistapuu meid küll sirtsu sohu nii umbes olematu teeotsa peale, aga seda me ignoreerisime.
Lätis oli GPS-st kasu, va lillemessi platsi asemel viis meid politsei maja ette :D :D Aga kes teab, võib-olla pididki esimesed eestlased end kusagil möllima :D

Kogu sõit oli minu jaoks veidi eklektiline, sest ajakava oli tihe. Miks pagan küll peavad maikuu laupäevadel puukoolid ainult kella kolmeni lahti olema? Seal töötavate aednike pärast? Meie alustasime Baltezersi puukoolist. Põhiline keel, mida me kuulsime oli eesti keel :) Mul oli puhtalt tunnelnägemine, nii võisin kõigist tuttavatest mööda kõndida.


KSJ-i lemmik 
Suur puukool on ikka elamus. Vahemaad on sellised, et tuleb mees motokaga, haarab voolikuotsa ja veab järgmisse punkti. Pildistamine oli raskendatud, sest terve päev siras päike või olin ma nii õhinas, et ei märganud pildistada.



Kadakad

Thunbergi kukerpuud olid tol päeval vägagi kuum kaup, küllap värvimängu tõttu
Kollektsiooni vaatamiseks aega ei jäänud, aga nagu KSJ lubas, me läheme sinna tagasi. Mind huvitas köögipool ka väga.Teenindajad olid väga väga tublid ja operatiivsed. Järjekorrad lahendati ruttu. Müügiplats oli üsna auguline. Mändide valik oli pehmelt öeldes otsas. Kuuski käisin kaugemalt otsimas.
Klassikaline müügihitt olid rodod ja juba sissekäigu juures müüdi väga ilusaid täiskasvanud rodosid, mille hind jäi 20 euro kanti. Kuna ma neist eriti midagi veel ei jaga, siis ma ei süvenenud. Turbapeenar vajaks ka täiendavat varju, nii ma esialgu rodosid ei jahi. KSJ vaatas küll, et õienupud olemas ja kõigiti naksis taimed. Järelkäru oleks vaja olnud.
Jaapanlased. asalead. Nende kohta see 20euro jutt ei käi, neid müüdi 2,50 või oli see 2,80.






Puukoolist tõin koju neli kuuske, nende hulgas P a `Luua Pärli`. Püsikuid ma väga ei vaadanudki. Kõrreliste juures jäin korraks pidama, aga siin oli mu kodutöö nõrk ja nii ei hakanud ma midagi ostma. Korraks lipsasin veel kasvuhooneid vaatama ja siis pidime liikuma hakkama, sest Siguldasse tahtsime ka jõuda. KSJ ütles mulle, et me tuleme siia veel tagasi ja nii olin ma nõus. Tagasi tulla :) , mis võiks veel parem olla :)

Kui keegi küsib, mis nimi, siis ma ei tea. Reklaamiks ta seal õitses ja töötas nagu pojeng põllu peal, mõjus küll :)


Lugesin Anne postitusest, et rahvast oli vähem kui eelmisel aastal. Oeh, minu jaoks oli neid inimesi liigagi palju ja kohe alguses unustasin oma telefoni autosse ja siis kaotasin ära oma vanemad (ja olin veidi mures, et kas neil on ikka tore ilma minuta ringi kõndida jne jne) ja siis kaotasin ära KSJ, kes on ometi peajagu teistest pikem ja siis tegelesin puukoolide leidmisega ja kõik oli juba lagedaks ostetud. Huvitavate puude poolest :(  No see oli muidugi loogiline. Nojah, aga mis sellest.
Leidsin ühe põneva müügiplatsi ja kõigepealt ostsin seal jaapani lehise kääbusvormi, siis musta männi `Nana` ja jäin kahtlema kolmanda juurde, et kas võiks autosse mahtuda? Peremees raputas oma jutuga soola mu hingehaavadele, et tal oli eelmisel päeval olnud tohutu männivalik :(  Ja siis jätsin oma puud sinna ja ütlesin, et lähen oma meest otsima ja nad lubasid lahkelt valvata. Tegin mõned ringid ja ostsin püsikutest norulille, müüja oli rabatud, kui ma kõige madalakasvulisemad taimed valisin. Suured aga olid tal nõrgukesed, nende jutt oleks mu aias lühikeseks jäänud. Püsikute hindadest ei tea ma muhvigi, sest nende juures ma oluliselt ei peatunud. Tomatitaimed oleks ka tee peal silostunud, neid ma ka ei vaadanud.Täielik tunnelnägemine :) ma olin vist veidi rahutu :)

Lõpuks leidsin üles KSJ-i ja vanemad ka :) Läksime "männimehe" juurde ja KSJ arvas, et mahutame ära küll ja siis ostsingi kolmanda männi, mille kuju oli muinasjutuliselt vihmavarju sarnane. Niiii ilus.
Raha oli ka juba otsakorral ja minu puise õnne baromeeter nagunii laes, otsustasime veidi mehisemaid asju vaadata. Ruhja sepad olid kaasa toonud vägeva väljapaneku. Rinnanõelast jalgrattani. Liialdamata. Meisterklass.
Sepatöö, kas pole armas :)
Kartuliviilutaja. Vasakul nurgas on viilud vardasse aetud ja ära grillitud, söömiseks valmis
Lapsed said proovida kopamehe tööd, minikopp koos kangidega ja sai liivakastis sellega mängida.

Ja siis olime kõik äkki üsna väsinud ja otsustasime koju sõitma hakata, sest vaja oli saun kütte panna ja päev oli olnud tore vaatamata sellele, et ma olin kogu aeg kuhugi kadunud ja kui välja ilmusin, siis oli mul süles miski okaskera :) Käisime ürgorus söömas ja kiitus kokkadele, kõik oli väga maitsev, teenindus sõbralik ja kiire. Toiduhinnad u Tartu söögikohtade tasemel.


 Õhtul oli ilm küll jahe, aga kuna oli vaja tiigipeenar üle vaadata, siis tegelesin enne saunaminekut aiatöödega. Kui ma nüüd selle fibo-kogemuse kokku võtan, siis kõige suurem miinus oli mutt, kes oli ilmselgelt joobunud vihmausside küllusest siinses lahjas pinnases. Nii oli ta kergitanud kihte nagu jaksas. Läbi hakkasid kasvama sibulilled, krookused, mõned tulbid ja sõber naat. Huvitav oli ka see, et ilmselt oli ajalehtede kihi alune maa parem või oli see eelmise kuiva suve tagajärg, aga nii mõnedki taimed olid hakanud kihti pidi kõrvale juurduma, mitte allapoole, eriti nt kurereha. Üksjagu jama oli ka kaselehtedega, need oleks tulnud minema puhurdada ja talv oli ka lumeta ja mingit lagunemist ei toimunud. Sõnaga - võtsin fibo maha, ajalehed üles ja jäävad kuuks ajaks ootele, et näha, mis toimuma hakkab. Siis otsustan, kes sisse, kes välja ja mida katteks peale.
Männiokkamultš käiguradadel on end vägagi õigustanud. Seda on ka igal aastal lisaks toodud. Umbrohi eriti läbi pole tulnud. Mutt jällegi, aga siin pole lugu, sest kaunistaimi ju pole. Ajalehtede kiht oli paks nii peenras, kui seal vahel.

Pühapäeval sebisime ringi ja ema andis aiast lilli ja vitsu ja isa küüslauku ja laukusid ja toompihlakaid metsa alt ja kärjemett ja KSJ puhastas kala ja hommik, mis algas vihmaga, läks päikesega edasi. Oli soojem kui laupäeval. Kui koju jõudsin oli rõvedalt külm ja tegin meeleheitlikku taimejooksu, et saaks vitsad potti ja juured maha.

Toomingas oli endiselt nupus ja külm polnud kurja teinud. Inglased pikutasid  katteloori all, mutt möllas ümber kasvuhoone. Istutasin emalt saadud püvililled. Kuidas ma ilma nendeta küll siiani hakkama olen saanud? Kitsekakar on ka nüüdsest mu aias tagasi, lihtne, aga ilus kevadlill.

Vihmast küll eriti jälgi ei t'äheldanud. Maa polnud küll läbinisti kuiv, aga ka mitte üleliia niiske. Lavendel on lõpuks kasvama hakanud. Ebajasmiinide lehed  lahti, enelastest rääkimata.

Mai on alanud. Pitsiline ja hõrk, alguses jahedavõitu, aga imekaunis.

10 kommentaari:

  1. ei saa jah ilma Lätita aga mina pole ikka sellele laadale jõudnud, puukoolidest rääkimata :/ on vähemalt mille poole püüelda :) olles korra Sind Järvseljal puid valimas näinud, kujutan imehästi ette kui võimatult sa seal käituda võisid :D imearmas, et keegi veel peale minu sarnases keskkonnas totaalselt aru kaotab :D kasvagu su okaskerad kõik hästi aeglaselt

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :)
      Vot selle peale ma ei tulnudki, et kus tegijaid, seal nägijaid :)

      Kustuta
  2. Nii palju ja nii erinevad ja nii segaseid muljeid :D Laat. Taimelaat. Ei tea, kuhu vaadata, kuhu joosta ja keda tahta. Ma oleksin Sinuga justkui kaasas käinud:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jah segasevõitu muljed nagu hiir hüppas ja kass kargas :) ma olen ikka veel nii elevil.

      Kustuta
  3. Ma olen korra Siguldas käinud, kahju, et meil sellist üritust välja ei vea. Ainult Türi on võrreldav. Enam väga ei tõmba ka, kui hulgimüüjad saadavad iga päev oma ilatilkumapanevaid hinnakirju, saad aru, et kõike maailmas ikka ahnitseda ei saa ja kuskil tuleb piir ette.

    VastaKustuta
  4. Väga tore postitus ja tänan! Mõtlesin, et äkki ka õnnestub sinna Lätimaale saada, aga no ei saanud veel seekord. Aga nüüd oleksi Su abiga nagu ära käinud, ainult okaskerad puudu. Ja ma imestan, et Sa jõudsid õhtul veel aiatöid teha...
    Aga Türile ma lähen! Aktiivse aednikuna, s.o viimase 4-5 aasta jooksul pole ma ka sinna saanud. Asi või asi! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui minna taimehuvi pärast, siis on soovitav esimesele päevale ajastada, aga see on alati reede :( Valik on suurem. Muidu tasub külastada ikka, lätlaste valik on ikka veidi teisem. Koht imeilus ja on ka mida peale laada vaadata. Kevad on ka tavaliselt sammukese ees.

      Kustuta
  5. Aitäh, oleks kui ise käinud. Kirjutad neist okkalistest nii kirglikult, et vägisi tekitad huvi. Ise jätan need suured laadad sel aastal vahele ja kasvatan iseloomu:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle meeldivad igasugused mütakad ja okaspuud on ikka väga tänuväärt kraam, nad on aasta läbi ilusad. Puhas aednikulõks. :)

      Kustuta
    2. Ilusad muidugi, aga meil on alati olnud isased koerad ja mu vana hõbekuuse ( nii teda tol ajal nimetati) alumised oksad suretasid ära. Väiksemaid mütakaid saaks muidugi kivide vahele istutada

      Kustuta