puhkus ja pilditiir

Mu mõnepäevane  puhkus oli mõeldud selleks, et saaks niitmisega järje peale. Kui ma teiselt aiapäevalt koju jõudsin ootas mind ees ülitore üllatus - mutilõks. Tõsine riistapuu. Säädsime üles, veel pole saaki andnud, aga kobin on vaiksemaks jäänud. Vihmaussid on vist palavaga sügavamale kolinud. Mina küll koliks kuhugile varju, sest sääski veel pole nii palju, aga selle eest jagub kihulasi. Ostsin esimese laari Pliksi.

Mu tubli keskmine tuli ja niitis pool krunti nagu niuhti nudiks. Päev enne turgatas mulle pähe, et äkki, rõhutan, äkki teritaks tera ära, kaua seda silo sealt massina alt koukima peab niimoodi. KSJ rääkis juba eelmisel sügisel, et vaja niidumassin hooldusesse viia. Jäi viimata. Nüüd kui tera teritet, (kes tegi, kes tegi, KSJ tegi), siis sülgab massin murulaadset toodet võilillelisandiga laia kaarega. Lõpp hea, kõik hea. Kohe tuleb vesi peale, pärast ilma jahenemist veel üks innustav soojuslaks ja mina jälle heinal.  Ühelt poolt maja saab ära, kui teisel pool juba sahiseb. Rohkem peenraid :DDDD

No ja siis kangutasime kännud teise kohta, kaevasin koha valmis, kuhu turbapeenra varjupakkujad tulevad. Hekiauke lihtsalt ei jõudnud ja üldse kuidagi närb jõudlus, kui niitmine maha arvata. Aias kasvab kõik tundides. Tiigi kaldal on kobarpead niiiii ilusad. Palmilehine tarn ka.
Tiigikaldalt eemaldasin võililli ka. Ahjaa, neid ma eemaldasin üldse igalt poolt, kus nad istutusaladele kippusid.

Nädalavahetus. Kuum. Liikusin koos varjuga. See on õnnis hetk, kui kuumus järele annab. Tööd saab teha varahommikul ja hilisõhtul, kui viimaseks ikka jaksu jääb. Eile ma suurt midagi ei teinudki, õpetaja oli käepärast ja nii sai kaamera ometi kord manuali peale sätitud ja klõpsutasin hoolega ja sättisin valgust jm. Pilditiir.

Üks kauneimaid sõnajalgu minu aias. Ega neid eriti rohkem polegi :). Esialgu. Esimesel aastal kasvas tiigi kaldal, eelmisel aastal kolisin ta varjulisemasse kohta. Tänavune mai on ta imekauniks muutnud. Raske pildistada, sest neid värve ja lehe graatsiat tabada nii nagu ma tahaksin, on veel minu oskuste taga kinni.

Arvestades ilmateadet, läheb vist taimekasv jälle päevarvestuse peale üle. Ma olen väga õnnelik, et kõigil okaspuudel, kaasa arvatud see hall nulg, mille ma olin sunnitud talvel taas istutama, sest tuul rebis ta välja, isegi temal on uued kasvupungad. Olen väga tänulik, nii kahju oleks temast loobuda.

Toolidetagust platsikest niitsin 2 päeva tagasi. (homeeriline naer).

Pügasin oma jaapani enelad ümarateks. Päris armsad said. Ei ole sellekohast pilti. Ei mahu nii palju. Praegu polegi nii väga aega pilte vaadata, eks talvel jõuab.

Nõmmliivatee voolab vabalt, alguse sai ta ühest tutsakust. Ruumi veel on, las voolab. Mõned isetekkelised tutsakud ja mõned kokkutuleku ülejäägid tunnevad end oivaliselt. Neid toone aias ma armastan.

Kogu kaameramöll sai alguse tiarellide pitsivahust. Mul on neid kahte liiki ja mõned sordid. Tahtsin siis üles pildistada, aga kõik sai ühtlane valge müra.

Lorraine on ka ärganud ning tõmmu kurereha peab hakkama varsti tagasi lõikama, siis saavad uued ja ümarad puhmad.
Ja siis vaatan veidi nõutu moega oma suvelilli, mis sai talikülvihga tekitet. Õppimise ja harjutamise mõttes. Täitsa jama, kõik on üles tulnud. Mis ma selle raudürdiga nüüd teen :) ?

P S minu titepeenra näeb välja nii nagu oleks ma sinna põldohaka ja põldsinepi lava teinud. Sulandub hästi maastikuga.

....
ära väsisin
aga mai jätkub