esmaspäev, 19. mai 2014

pätsiprojektike

Mulle hakkavad järjest rohkem meeldima peenrad, millel taimi veel pole :) Nii palju võimalusi.
Nädalavahetusel konsulteerisin ühega kolmest, sest kolmas on ära Kaugelmaal ja teine lõpetab kõrget kooli ja töötab raha maaletoojana, (oi, küll mul on ägedad lapsed :D Jäme vihje noortele aednikele, lapsi peaks olema vähemalt kolm ).
Mulle see sobib, kui ma saan plaani ventileerida ja selle käigus saan aru ka, mis mind häirib ja mis see täpselt on, mida ma tahan saavutada. Kodutöö oli mul juba tehtud.

Sain rohevahetuse käigus portsu vana turbapeenra  jääke. Lasin neil sadudes liguneda, et ikka vähem vaeva oleks. Laupäeval hakkasime siis maapinnale joonistama, et saaks ikka looklev, aga mitte sümmeetriline ja et ei sööks ära juba olemasolevat "palgijoont",  tõuse ja languseid.

Nalja sai ka. Teed joonise. Hakkad ühest otsast minema, tekitad ilusa kaare ja pätsid tekitavad omad nurgad, siis lähed vaatad teisest otsast  -  "unistuste kardinad" - pitsid ja rosetid - torka begoonia sisse ja voilà ...



Me vaatasime ikka iga nurga pealt, küll müüri pealt ja siis ülevalt ja siis siit otsast ja teisest otsast, kuni jäime rahule.  Loominguline töö, praktikat on just nii palju kui on.
Eile oli nii kuum päev, et niitmise jätsin õhtuks ja peenart hakkasin ka alles pärastlõunal täitma. Esimene kiht sai peale veetud, küllap pinnas veel vajub. Mulla korjasin kokku eelmise aasta kastiaiandusest ja need kärutäied, mis puudu, kaevandasin mullahunnikust, mis tekkis musumaja platsi pinnase eemaldamisest. Viskasin selle kraami läbi vana reformivoodi, et umbrohu juured kaasa ei tuleks.

Koht on vahelduv poolvari. Varakevadel karmivõitu hommikupäike. Tuuled siia oluliselt ei ulatu, aga külm võib koguneda. Alumine pinnas on savi. Nüüd sai soojem ja kergem kiht alla ja peale. Hommikupäike paistab siia seni, kuni lepik ja hall nulg suuremaks kasvab. Lõunapäike valgustab nulupoolset külge, aga ka mitte terve päeva.

Õhtul, kui oli aega pildistada, ei saanud, liiga palju valgust. Tundub, et üks jõnks on veel ikka jõnks, vaatan veelkord üle.

Esimene ütles, et see oligi puudu, aga me lihtsalt ei teadnud veel :) Siit edendan edasi. Miscanthus on otsad välja ajanud ja nüüd on jäänud oodata, mida teeb buddleia, siis saab põõsastega mängida.

4 kommentaari:

  1. küll sa jõuad palju, lausa kadedaks teeb :D ja ikka aina ilusamaks läheb

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vastupidi, mitte midagi ei jõua, tegelen niitmisega kogu aeg.
      ja kui on palav nagu täna, siis lihtsalt lõõtsutan

      Kustuta
  2. Läheb küll ilusamaks. Mulle meeldivad need palgid ja kivid ja pätsid ka. Kahju, et Sul neid nii vähe oli, liiguks kohe veel tükk maad edasi.
    Praegu niidavadki ja lõõtsutavad kõik aedlejad. Istutamiseks ongi aeg ebasobiv, las läheb jahedamaks, senikaua on aega vaadata ja mõtiskleda, keda kuhu ja kuidas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sul tekkis ka tunne seda vaadates, et peaks edasi liikuma :)
      Tagapool on väike lapike nulu ja leppade varjus, sinna olen kolinud varjuarmastajad. Eks neil läheb seal pikapeale kitsaks, aga selle aja peale tuleb varju juurde ka.

      Kustuta