muhutäiendus ja niidumassin (täiendatud öiste vaatluste põhjal 8.mail)

Nagu mägede harjal. Nii see läheb kui muhke ja lohke uhkelt mägedeks ja väljadeks nimetada :)
Tulles aga tänase, (teisipäevase), õhtu juurde, olen väga rahul. Ilm oli küll veider, vahepeal paistis päike, siis puhus nii, et tahtis kõrvad ära kaksata ... Kuna pärast paaripäevast kaalumist teadsin hoobilt  :) , kuhu ma mustad männid istutan, siis pärast eilset polnudki palju vaja rabeleda. Üleüldse kolmandal aastal on tundub aiaelu juba vähem vaevaline - suuremad kaevetööd on tehtud. Nüüd on lihtsalt nipet-näpet, juurimist on minimaalselt ja sellega pole enam ülikiire. Saunamäe vaarikatel on nüüd lips läbi, viimased meetrikesed said puhtaks. (Mõni meeter jäi ikka alles ka).

Pinus nigra `Nana` Päris veider vaade tekkis, kui sedapidi pildistada.

Pinus nigra `Probe`

Ega see vanade olijate suhtes aus pole, et nii palju tähelepanu uutele pühendatakse, aga istutasin männid maha ja siis vaatasin neid ja vaatasin neid ja vaatasin neid ning õhtul pärast aiatööde lõpetamist vaatasin neid. Veelkord. Mul oli õigus, nad ON ilusad. Läheb veel üksjagu aega, enne kui õnnejudinad väiksemaks muutuvad.

Plaan oli muruniiduk välja lükata ja sellest plaanist pidasin ma kinni. Muruniiduk aga ei pidanud mu plaanidest midagi, tema tahtis KSJ-i kätt tunda, et enne ei niida ja kõik. Tuli KSJ ja minu meelest ei teinudki midagi nii väga erilist, ei tantsinud selle ümber ega midagist, muruniidumasin võttis hääled sisse ja nüüd saan ametlikult teada anda,  et niitmise hooaeg on avatud! Ja veel kuidas! Krundipiiril on üks jupike, mille puhastamiseks on läinud kolm kevadet! Eile hilisõhtul niitsin klaariks. Oo, milline rahulolu kiirgas igast minu poorist. Päideroog - maha, põldmari - maha! Ohtralt hüüumärke, küllap iga aednik teab, mis tunne see on, kui miski on aastaid närvidele käinud ja ühel ilusal päeval saad selle korda. Sellest kohast mul vist "enne" pilte polegi.

Kiitsin masinat ja kiitsin ennast ja õhtu ots oli nii tuulevaikne, et selles võinuks püherdada.

Vaadetest. Mul tiksub juba pikemat aega üks hea mõte, aga selle teostamiseks on veidi algmaterjali vaja.
Nüüd tuleb kasvuhoone sisustamise peale panustama hakata. Tõstsin oma talikülvi vahepeal kasvuhoonesse ja nüüd võib täheldada teatud elavnemist. The Spring is Coming!

P S katse korras kostitasin vesirotti kalapeadega. No selliste kergelt haisvatega. Poetasin ta käiguradadele. Rott vaikib ja naabrikoer pole ka veel avastanud. Näis.

Täiendatud öiste vaatluste põhjal: lohuaiast leitud priske, aga surnud hiir. Oletan, et surma põhjuseks polnud kohtumine haisva kalapeaga :(
Kahju küll.
Leitud kassi jäljed. Enam ei kiru naabrikasse. Püütagu edasi.
See, kellele ma kalapia sokutasin, tegi oma käigurajaga kaare.
Hm. Nii palju mul ka neid kalapäid pole, et terve aia ulatuses maasse kaevata. Mis teha :)