reede, 11. aprill 2014

otsad ja ajaarvamine

Ma pean endale ikka ja jälle meelde tuletama, et mu aed on alles nooruke. Sügisene kolimine (2011) tekitab väikese segaduse. 2012 kevad oli algus, 2013 oli siis sisuliselt esimene kevad, millal loodud istutusalad ennast näitama hakkasid. Sedapidi arvutades on see siis II kevad. Aegade algusest lugedes III kevad. Paraadpeenra jaoks jälle aga I kevad :D Mul on arvepidajat vaja :D
Kogu see arvutamine on vajalik selleks, et ma ei ootaks voogavat aeda, see alles kujuneb ju :D

Eile, (jälle see külm tuul), innustatuna teiste aednike aedlemisest ja roomamisest, vaatasin alad lähemalt üle. Tiigikaldale sai sügisel ju igasuguseid lapsukesi istutatud. Kobarpeade ümarused on mul ikka silme ees. Leidsin oivalisi lehekesi ja otsakesi. Suureleheline brunnera on juba päris suured lehed välja ajanud ja karulauk, juhhei! on ka elus ja olemas.

Mõned taimed kasvavad visamalt (II kevad! II kevad! :D) nagu nt kolmelehine piiskenelas. Muhedikult saadud taimelapsed, ma ei teagi kuidas seda nüüd kirjeldada, kõõlusid? pinnases. Ma imestan, kuidas nad ellu jäid? Eelmine kevad saabus sellise mürtsuga, et maapinnal polnud aeg mingeid kujusid võtta, aga tänavu on mulla pealispind pragunenud, allpool on niiskust veel küll.

No ja siis käivad mõned kohad mulle ikka väga närvidele. Mõned põõsad on istutatud (mis mõttes küll!) sinna, kuhu pole vaja. See on parandatav.

Mõni nädal tagasi, kui sai selgeks, et rotirada läheb otse minu suureõieliste epimeediumite alt läbi, ei pidanud ma vastu ja tõstsin nad südamevärinal suure palliga ümber. Eilne päev näitas, et kadudeta, ajavad kasvupungi. Tore! Hollandlasest lumeroosi istutasin lõunalohku lehtpuude alla. Sinna kõrvetav kevadine hommikupäike otse ei paista ja suveks tekib neile pea kohale lehtedest katus. Nagu ma talle lubasin, esimene külastus on alati tema juurde, et ta ikka jaksaks kasvama minna. Istutamise ajal panin istutusauku vett ka, kuigi see tundus ilmaolusid arvestades jõhker, aga pealtkastmine on ilmselgelt kehvem variant.

Paraadpeenar saab huvitav olema. See on mul sügisest meeles, et lõpptulemus 2013 mulle ei meeldinud. Vaatame, mis maikuu näitab. Krookused, nii vähe, kui mul neid ongi, on ninad välja pistnud. Ninad on valged. Pojengid läksid juba paar nädalat tagasi kasvama. Päevaliiliate otsi tuleb ka.

Lõunalohu salaaed on sinillede poolest rikkam ja huvitav on see, et kui põllul seista, siis paistab see sinine ära.
Turbapeenar on jube nagu ilmateade. Läänetuuled kannatan veel ära, aga selle ida- ja kirdetuule võiks küll kinni keerata.
Järgmisel nädalal tulevad Järvseljalt esimesed puud -põõsad. Seni jätkame kasvuhoone rindel ja pump andis ka vahelduseks otsad või õhu. Reeeeeede.

4 kommentaari:

  1. Eks kõik uue aia rajajad tahavad kohe 100-aastast pärnaalleed ja 10-aastaseid lopsakaid lillepuhmaid. Aga minu meelest on see kujunemise aeg huvitavamgi kui päris valmis aed. Jaksu Sulle rahmeldamiseks ja põnevaid visioone paraaditsemiseks:)

    VastaKustuta
  2. Sul on niigi selle kohaga vedanud, mõned vanad puu ja see vahva künklik reljeef, küll need taimed kasvavad. Käisin eile üht klienti nõustamas (jajah, nüüd oleme nii kaugel, et kes oskab, see teeb, kes ei oska, käib teisi õpetamas ;D), neljakandiline sile lahmakas paepealset no ma pidin ikka kõvasti pingutama, et mingigi idee tuleks

    VastaKustuta
  3. Huvitav, et minu karulauguniruke alati kõigist palju hiljem välja tuleb. Väga ebasobiv koht tal ilmselt. Aga mitmed teised Sinu poolt mainitud ninad on ka minul korralikult väljas. Ja siis on selliseid uustulnukaid ka, keda ma ei mäleta ega tuvastada ei suuda, vähemasti mitte esialgu :D. Loodetavasti hiljem saan ikka selgeks.
    Algmaterjal on Sul tõesti põnev, nagu Thela mainis. Oma eelmisel töökohal pidin ma ka käima Kuressaares komandeeringus ja 2-3 päevaga planeerima, kokku ostma ja maha istutama terve aia siledale platsile, mil majakarp keskel. Oeh, see oli pähkel. Ja ma ei tea, kas ma üldse tahakski teada saada, mis sest aiast nüüd saanud on. No muidugi oleks ikka huvitav ka. Sinna sai ka mõned eksootilisemad taimed valitud arvestades sooja rannikukliimat. Aga kunagi ju ei tea.

    VastaKustuta
  4. Oma aia pealt vaadates võtab millegi kujunemine aega ca viis aastat. Alguses on mulda väga palju näha ja rohimist ka palju. Taimed kasvasid kokku ja katsid peenra alles kolmandal suvel. Spordiks muutub aedlemine alates viiendast suvest.:) Mida iganes keegi selle all ka ei mõistaks.:)

    VastaKustuta