esmaspäev, 28. aprill 2014

aprill IV*




Oi, kuidas mulle meeldivad sedasorti üllatused, mida aed mulle valmistab. (Nende suhtes, mida elu toob, ma nii vaimustet pole). Istutasin nädalakese tagasi ümber Muhedikult saadud Thalictrumi seemikud ja eile hommikul kontrollkäiku tehes, (ega ometi öökülm pole näpistanud?), vaatan, et väike valge õis paistab. Ülane? Kükitasin lähemale ja mida mina näen - lehe embuses särab mulle vastu valge õis. Mul läksid esimese hooga kõik nimedki sassi.  Alles siis kui suures rõõmutuhinas Muhedikule helistasin, sain õige nime. Kevadmagun! Muidugi. Ma olin seda pilti ja embusejuttu äsja näinud.  Ma olin napakalt heldinud. 

Teine üllatus tuli paraadpeenrast, seal oli nina välja pistnud imeväike nartsiss. Lõunalohust nad maja ette ikka ei jõua ja nii väikesi mul pole olnudki. Kunagi oli selle peenra all heinamaa-laadne ala, aga mine sa tea, võib olla kerkis maa sügavusest ja jumal teab mis ajast pärit sibulake. Pilt jäi kahjuks tegemata.

Eile hakkasid vahtrad õitsema. Saared oleks ka nagu teist tooni, aga mitte nii otsustavalt.


 Õhtuvalguses on lepik mitmekihiline ja roheline on loojanguvärvidesse mähkunud. Toomingad on lehes, kased hiirekõrvus.


Kaks kokkuhoidlikku tüüpi minu aias - harilik salvei ja harilik pöök - kumbki ei lase vanadest lehtedest enne kui uued tulevad.

 Mõnusalt värviliseks on kõik muutunud. Saunaväljal on tänavu helmikpöörised ikka hullusti kõrbenud. Osa kaevasin välja, mis olid vanad tuustid ja kulutasin tunni nende tükkideks lahutamise ja potti torkamise peale. Juurde ma neid enam ei too. Olen mõelnud nad asendada tiarellidega. Vaatame. Kui potistatud seltskond juured alla võtab, siis otsustan, mis nendega edasi saab. Maha jäi ka veel piisavalt.

Evel on õigus, sügavamates kihtides on maa veel külm. Saunavälja nõlvak on pinnase poolest nii jaotunud, et kuni elupuuni on savisem, sealt edasi juba liivasem. Mida kõrgemale Lõunalohu poole seda liivasem. D. buddleia lõikasin ka tagasi, kui peaks ka mingi külmajama olema, siis seemikud tulevad ikka.
Kevadised öökülmad on minu jaoks uus asi. Linn oli alati nii soe, et sellega polnud muret. Siin aias pole sellist kevadkülma lihtsalt veel kogenud. On ära viinud mõned õied ja inglased märkasin kasvuhoonesse kolida, kui käed õues külmetama kippusid. Et neid päikesepiste eest kaitsta, panin kahekordse katteloori laest alla nagu kardina.
Olen istutanud puid, põõsaid, üks murel on veel paika panemata. Kobestanud ja võililli välja juurinud, oeh, neid on küll palju ja pole lootustki, et seemnevaru otsa saaks. Rohida pole veel vaja olnud. Mõned ükskud kohad, sai ju märtsis ka rohitud või oli see aprillis?

Kohe kohe hakkab õitsema Exochorda macarantha `The Bride`. Amuuri toomingas on lehes, Maacki kuslapuu leherüü on nagu põõsa külge heegeldatud. Äkki hakkab ta tänavu õitsema? Võiks ju.
Mikrobioota on talvevärvi suvehooajaks välja vahetanud, ainult har. mänd `Wintergold`hoiab kuldsest, aga juba paistab rohelist. Käisin nädalavahetusel Jardinist läbi ja nägin seal pottides talvitunud sordikaaslasi, nemad olid küll väga nirakad. Meie männike on ikka väga priske ja särav. Aianael 

*Piltide sortimisel olen hakanud kasutama jaotust kuu_I-IV. Proovisin ka alade kaupa, aga need kipuvad kokku sulama.

11 kommentaari:

  1. Kevad on ikka üllatusi täis ja nii tore, et head on rohkem kui halba. Eks need taimed, kes kannatanud, on vales kohas elanud, helmikpööris on ikka varjuaia taim.
    Piltidega on raske, ei mingit süsteemi. Iga päev juhtub aias midagi, igal tunnil on isemoodi nägu. Enda jaoks on iga pung oluline ja imelik oleks neid sügisel vaatama hakata.
    Kui öökülma lubatakse, on hellitatud inglastele kardinatest vähe. Siis tuleb neil katteloor tekiks peale panna, see on kergeke, taimedele liiga ei tee.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Saunaväljal on isegi tiba rohkem varju, kui nõlvakul, saun tekitab poolepäevase pausi, aga sellest on ilmselt vähe. Ega tiarellidel ka just kerge polnud, aga hetkel pole neile paremat kohta pakkuda ka. Muide sätivad juba õitsema, nii uskumatu kui see ka pole. Helmikpööristest olid hädas muidugi vanemad taimed, need, kellel rosetid suuremad kerkivad ju üles. Noored püsivad mullas.

      Kustuta
  2. Sinu lood on alati nii emotsionaalsed ja armad, ise tunnen täpselt sama vaimustust ja õhinat ja imeline on see, et see kordub kevadest kevadesse :) õnnelik rahvas see aiarahvas. Mina olen igle taimele loonud oma kausta kus sees andmed või lugu ja siis iga aastased pildid, lisaks kaust vaated, süsteem täiesti töötab :D no kaust loodus on ka, selles igasugu linnukesed, liblikakesed, pilvekesed jms :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kordub jah :) aga uus on see, et iga kevad on eriline, aga mina olen põhiolemuselt Ohh ja Ahh :) Eks lugejad peavad välja kannatama :) "Suure" aia mured on hoopis teised. Läheb küll kolmas aasta, aga koht ei ole veel nii selge ja muutub kogu aeg. Minu aed on õnneks väike just paras aedniku mõõt. Jõuab tiiru peale teha. Kui ma tesite blogisid loen, siis tundub, et mul nagu taimi polegi :D vahemärkus: Täna avastasin need pagana lepakahjurid ja mõrv sai teoks, nottisin nad kõik maha.

      Kustuta
  3. Ma üritan sel hooajal usinalt aiapäevikut pidada, aga kui pool kümme tuppa minna, siis suurt ei jõuagi. Sokke ehk vahetada :) Varem ei raatsi ka. Tubast elu on paar tundi, siis vaja magama minna. :) KSJ on ikka veel väga kannatlik minuga :)

    VastaKustuta
  4. Ma rohisin ka eile mõnuga, sääski veel pole ja päike paistis. Mõnus.

    VastaKustuta
  5. Rohimine on mõnus töö! Või vähemalt tulemus pagana ilus vaadata ja eks sealt see mõnugi. Mulle meeldib must korras muld ja igasugu õle-heina-perma-multsi surimurid jätavad täiesti külmaks. See oleks justkui põhjenduse otsimine laisklemiseks. No võib-olla mitte alati aga ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui sul pinnad suuremaks lähevad või on vaja eemal viibida, siis tõuseb multš ka päevakorda :)
      Aga võib olla oled sa lihtsalt veel nii noor ja energiline :D

      Kustuta
  6. Minul on osa helmikpööriseid ka täispäikses, eriti vastupidavad on olnud Caramel ja Marmelad. Ka osa tumedaid (Obsidian, Prince, Stormy sea, Cathedral) saab täispäikses hästi hakkama, kui muld parasniiske on. Lootusetult õrnukesed on aga rohelise- ja kollaselehelised sordid (Electra, Tara jne) neid hoian tõesti varjus ja ikka panevad saba maha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Marmelad pani hästi vastu, tumedamad aga vastavalt vanusele. Sel kevadel aga olid just heledalehelised need, kes vastu pidasid.
      Kaalun tiarellijõe rajamist :D

      Kustuta
  7. marmelad on ka mul terve, ja 1 vanem ennast tõestanud Purple... nimeline sort, teised on elus ilmselt tänu sygavamale istutusele ja lehepudile.
    Aed tekitabki Ohh ja Ahh tyypi asju. See on tore, suurepärane ja ravitoimega.

    VastaKustuta