püherdus :)

Tänane hommik algas vihma ja soojaga. Esimene päev üle nädalate, mil oli tuulevaikus. Milline õnnis hetk.
Reedel nägin esimest koeraliblikat, täna esimest luigepaari. Rändlinnud on kohale jõudnud ja kuigi neid on tänavu vähem, kui eelmisel kevadel,(lepikut ju pole), kostab nende laul üle maanteemüra.
Täna puhastasin piire. Eelmisel nädalal käis maamõõtja ja pani paika piiritähise, mis vahepealsete aastatega oli kaduma läinud. Soputasin kompostihunnikut, riisusin ja juurisin mesitaru kõrvalt keraheina välja. Vana hein, mis oli veerekese peale veetud, oli oma töö teinud ja maa üsna puhas. Külmunud on vaid mõnes väga varjulises kohas. Lohuaias, kui kõige madalamas kohas on veel märg ja külm.

Tõin linnast pesakonnad lumikellukesi ja istutasin maha. Lumikellukestega on üldse omaette lugu. Tarvitses mul viriseda, et mul neid pole, kui hakkas maa seest tulema igasugustest kohtadest. Astilbede külje alt ja lauda seina äärest. Et oleks ikka mida vaadata, saigi linnast juurde toodud. Sillade fänn ma miskipärast pole, aga lumikellukesed meeldivad mulle küll.

Õisi ja otsi tuleb maa seest kolmanda kevade kohta juba päris kenasti. Ainult mõni päev päikest ja karatau lauk on oma purjepaadid liiva seest välja ajanud. Võtab ümisema küll :)

Eile avastasin, et tulbid on alles, ju ma panin nad liiga sügavale või tõid rotid tagasi, otsakesed on väljas. Oh ja neid otsakesi on rohkemgi nii toas kui õues. Meie inglased on eesti mullast saanud sellise äratuse, et kaks kolmiklille on õit moodustamas, see on lihtsalt uskumatu, taime ennast pole ollagi. Epimeedium õitseb ja Beesia calthifolia õitseb ka. Neid vaadates tekib tunne, et nad sügelevad seal potis, trügivad välja, vaata, vaata mind! Hommikuvalguses saab ehk pildi ka.

Lehtpuud on kenasti talvitunud, isegi lumepuul on uhked pungad. Lehised on stardivalmis, ainult üks suur puu pole kasvama läinud. Halesia carolina on veel kahtlevas olekus. Näis.
Kahe päevaga on päike püsikute igihaljaid lehti ikka hullusti kuivatanud, suur osa helmikpööristest on pruunid. Tume maohabe põles päevaga! Siiani olid ta lehed veel ilusad. Mõned tiarellilehed hakkavad ka kuivama, s.t. pruunistuma. Eelmisel kevadel lasin neil olla ja siis oli hõlmine tiarell pikka aega nagu pusa, uutel lehtedel oli kõvasti tegemist enne kui suutsid end vanadest lehetedest läbi suruda. Praegu ma veel neid ei puutu, las kevad veel edeneb.

Täna oli ometi üle pika aja see päev, kui sain õues toimetada mõnuga. Boonuseks oli ka Asjade Leidja külaskäik. Nagu ta ise ütles, et muidu kaevandas varandusi maapõuest, kui mina pilgu heitsin, siis tegi näo, et riisub :) Leitud miski imemudel jalavarjude meisterdamiseks, number on vast 43 suurus. Päevavalgele on tiritud põhjatu roostetanud vann ja veel nipet-näpet, kilod klaasikilde jms nodi, mis Asjade Leidja meele rõõmsaks teeb. Nt kui killul on põnevad servad.

 Õhtul tööriistu kokku korjates mõtlesin, et kui see kevad nüüd tuleb koos soojaga, siis olen hoobilt töödega jännis, aga mis siis, teen nagu jõuan. Läbi, läbi, talv on läbi ja nüüd pole mõtet mind rahulikuks manitseda :) Sellises kevades ma püherdaks :)