reede, 7. märts 2014

kõige pikem kuu ehk targad taimed

.... on alati märts, sest siis on minu ajaarvamise kohaselt talveaeg läbi, ükskõik, kas tuiskab või hiilgab.
Tänavu on ta pikk. Eelmisest aastast mäletan, et lõpuks polnud tahtmist fotokat välja võtta, sest kaua sa seda lund ikka pildistad. Tänavu on jälle selline tunne, ainult et lund pole. Tõsi küll, okaspuud annavad värvi.

Leidsin keset õue lumikellukesed. Küllap nad mingist koormast pudenesid. Taimed on mul targad, keegi ei kiirusta. Transilvaania sinilill näitas esimest pisiniru õiekest, tal on see esimene õis minu aias, siiani kasvatas lehti. Harilikud sinililled lõunalohus ei kõssagi. Varretud priimulad ponnistavad õienuppe, aga külm on veel. Siit sealt paistab pungi. Heucherad on väga nässakaks muutunud, tänavu tuleb nende lehed enamuses maha lõigata. Lumeroosid ja pungad.  Kaukaasia lumeroosi ma pole veel õitsemas näinud, tema on ka uueke alles. Kirjanduse järgi on nad mul kehva koha peal, vaatame, kas minu kohavalik oli õige.

Hetkel on aias veel see muretu hetk, riisun ja juurin, et suvel saaks niidukiga ligi. Olen tekitanud paar komposti kohta. Sinna muud ei lisa, tahaks lehekomposti teha. Telliseid vean, suvel selleks aega ei jätku.
Kasvuhoonet ei saa veel katta, sest see on pinna peal veel, aga vaja oleks maa sisse panna. Pole ka lugu, savimaja seina ääres on sama soe, kui miskit külvi tahaks teha.

Üllatav on see, et nii mõnelgi päeval on maal soojem kui linnas. Naudin õhtuid, mis veidi sumedamad, kui tuul on vaibunud ja temperatuur pole kukkunud. Kõik peened poisid (lumepuu ja karoliina haleesia jt) tunduvad triksis traksis olevat. Näis.

Turbapeenra koht on siiski päikselisem kui ma arvasin, keldrimäe nõlv oleks nii mõnelegi taimele parem koht. Igihaljad rodod tuleb ümber panna või üldse ära anda. Nende jaoks on liiga palju päikest. Katma ma neid ei hakka. Küüvitsad on vintskem kamp, saavad hakkama.

Epimeediumite tärkamist ootan sel kevadel kõige rohkem. Neid on nüüd kirjade järgi seitse. Ah, mis siin rääkida, kõik on huvitav. Läheks nüüd veidi soojemaks ja valgemaks ka. Kevadhaisu tahaks tunda.




8 kommentaari:

  1. Mu meelest võiks samuti märts olemata olla. Talvekuud on vajalikud hingetõmbamiseks, kergeks rahunemiseks, lugemiseks, perega olemiseks, kirjutamiseks, mõtlemiseks, käsitööks. Veebruari lõpuks ongi kõik tehtud ja siis võikski tulla kevad, aga võta näpust, tuleb hoopis märts :D. Tänavu on vist kõigis aedades põnevaid taimi oodata. Koos on kergem :)

    VastaKustuta
  2. huvitav ja minu arust võiks märts juhul kui see muidugi lume alla pole maetud nagu viimastel aastatel täitsa kaua kesta, need soojad päevad ja siis õhtul pisut külmuma hakanud maa, seda pole nii kaua saanud, et ...või no siis vähemalt võiks aprill kaks kuud kesta :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma vahetaks märtsi nt kahe mai vastu, et mitte kaks aprilli, vaid kaks maid. Jee, see oleks lahe :)

      Kustuta
  3. Mulle tundub, et praegu ongi täitsa aprill. Meie aias on krookused alati ca 10. aprilli paiku õitsema läinud. Praegu näitabki Blue Pearl juba värvi, rääkimata Gargari kollastest. Kahe päeva pärast peaks olema õiemeri...või no vähemalt nädala pärasat. Maa on ka sula.

    VastaKustuta
  4. Minu meelest nii tore kui need lumi-märtsikellukesed aias ringi kolavad. Olen ise olnud üllatunud, et kuigi meil siin vana talu, aga väga vähe on neid laiali. Saan täitsa aru , kes ootavad, et juba see "päris" kevad tuleks-oleks. Valgust ja värskust jne.Mul tavaliselt vahet ei ole, sest tööl on nagunii nii kiire, et õue jõuab üliharva, aga ninade mullast välja piilumise üle rõõmustan ikka väga.

    VastaKustuta
  5. Märts võiks täitsa isegi olla, kui ta oleks selline klassikaline kirgas päikseline lumesulamiskuu. Just nagu Rahutu kirjeldas, päeval sulatab ja öösel külmetab - oh seda lõhna ja osoonilaksu siis, kui pimdus ja külm on vallutanud maa. Päikeses nirisevad räästad, see on lihtsalt ilus ja rõõmustav!

    VastaKustuta
  6. Mulle on ka Rahutu rahmeldaja moodi märts tegelikult alati meeldinud. Niisugune mmmõnus suure kevade ootamise kuu. Egas kogu aeg ei peagi rahmeldama.

    VastaKustuta
  7. Mina ilmselt pean :) kõik rahmeldamata aastad tagantjärele ära rahmeldama.:)
    Järgmisel aastal läheme KSJ-ga märtsis mägedesse suusatama, siis on mõneks ajaks rahu majas. Saab portsu mägede päikest ja mäest alla tuhistada.

    VastaKustuta