esmaspäev, 17. märts 2014

ikka veel kõige pikem kuu aastas

Istutasin täna, pühapäeval,  taimetittesid. Ilma poolest oivaline päev sedasorti töödeks. Harilik kaptenilill sai kolme potti, üks jupike eraldus peale kauba. Kui ma siin eelmisel hooajal, khm, ütlesin, et püsikuid ei taha, siis... eks aalujad teavad, mis juhtus. Sel hooajal olen siis vagusi, aga mitte oluliselt arukam.

Ma lihtsalt olen selline tüüp, kes peab kohe keerulisemad taimegrupid ette võtma, nt kuldkingad ja nt kolmiklilled. Keerulisemad selles mõttes, et igas aias neid ei kasva. Veel. Epimeediumite kirg nagunii, kuigi viimased väga keerulised polegi, kui nende külvamine kõrvale jätta. Mina olin see, kes ühistellimusest trilliumite pimekomplekti tellis. Nüüd on siis potti pandud teiste hulgas Trillium luteum ja üks Trillum erectuse hübriid jt

Kevad on pikk ja enne lume tulekut jõudsin riisuda ja koristada ja niidetav ala muudkui suureneb. Saame näha, võib olla piirdubki mu aiapidamine sel hooajal niidukijooksuga. Praegu on jah kõik siivsalt tühi ja korras, aga kohe kui esimene soojalaine lajatab, siis kohe ka jamaks läheb. Loodus tühja kohta ei salli, nii ootangi teatud ettevaatusega, millised umbrohuseemned sel aastal tugevamaks osutuvad. Päideroo ajad hakkavad ümber saama.

Kaevata on vara, motoorse rahutuse vaigistamiseks sortisin kivihunniku ära. Kopamees tõi toona viimased koos pinnasega, mutid möllasid ka kivide ümber ja et sotti saaks, kui suur varandus mul on, siis eraldasingi puru tee kindlustamiseks ja suuremad ehitamiseks.

Ootan suurema koguse musta kile saabumist, et hakata katma neid alasid, kus umbrohi peab lämmatet saama.

Millalgi jaanuaris võtsin ette keldrimäe tagakülje, kuhu kunagi keegi tainapea oli tellised maha kallanud ja need olid ajapikku pinnasesse vajunud. Urgitsesin välja ja mõned on veel jäänud. Tahaksin selle veel enne suurt kevadet puhtaks saada, sinna saab hellikuid istutada, lõunapoolne külg. Esilalgu lihtsalt tasandada ja niita.

Kevadõisi on mul vähe. Nüüd on lumikellukesi veel tekkinud, mõned kokkutulekult saadud flokside juurde :) Tulbirõõmu siin aias niipea ei saa olema, sest mis neist rottidest ikka nuumata. Kevadadoonisest pole kippu ega kõppu, vara ka veel. Mõned krookused torkasin paraadpeenrasse, aga nagu kusagil eespool ka öeldud, mul on targad taimed, nemad ei kiirusta. Lumeroos loob õienuppe.

Mõnevõrra jääb mulle uduseks, miks ma kasvuhoonet sügisel! valmis ei kaevanud, s.t. ma kaevasin maa küll läbi, aga karkassi alumine osa peab ju maa sisse  minema. Ütleme nii, et kahe labida jagu oleks vaja veel ring peale teha. Tegelikult ka või?

Kuna kevad on valdavalt tuuline, siis on mõned istumiskohad, kuhu tuul ei pääse ja seal ma siis kõlgutan jalgu ja pean plaane. Otsevaates on tiigikallas. Jätkuvalt probleemne koht. Nimelt jäid sinna mõned lepakännud ja nood kasvatavad jõudsalt võsusid. Ka paistab mulle ära u kahe ruutmeetri suurune lapike, kus kasvab isehakanud kõrrelisi ja need tuleks välja juurida ja veidi kultuursema seltskonnaga asendada.
Veel ei saa, maa on kas külmunud või toores või külm.

Tiigikallas peaks tänavu hoopis teise moega olema, kõik need kobarpead ja kilpleht ja kõrrelised ja suurelehelised brunnerad, pajud ja longus metsvits ja ... tarnad...

Päriskevad võiks alata enne kui ma end lõplikult taimepoodides laostan.

...

Märtsivalgus on imeline. Isegi lumesajus.

7 kommentaari:

  1. Sa oled nii lõpmata tubli, et mul hakkab juba kompleks tulema, pole veel õieti lillegi liigutanud, külvaks redise aga tiik on jälle jääs aga juba linnukesed väljas laulavad...kevad tuleb vääramatu jõuga, täpselt siis kui on õige aeg :D

    VastaKustuta
  2. Mulle meeldis eriti see mägede-orgude wärk, superhea koht erinevate kasvukohavajadusega taimede eksponeerimiseks.:)

    VastaKustuta
  3. Märts on tõesti alati totralt pikk :)
    Aga need need keerulised on seepärast, et Sa lihtsalt oled nii heasse seltskonda sattunud, kus kõiksugu imekraami kasvatatakse ja süües kasvab isu :D
    Tubli oled küll, aga kade ma ka pole. Need murud ja kivid saavad iseenesest, küll näed, aga ürituste plaan tuleb endal välja mõelda.

    VastaKustuta
  4. Äärmiselt tubli! Kui rahutu rahmeldaja ütleb, et pole veel õieti lillegi liigutanud, pean häbiga tunnistama, et ma pole üldse mingeid aiatöid veel teinud ja ühtki lille liigutanud, sest Edromi lilled on ka alles Futu juures. Häbitunne tuleb küll nii silma kui südamesse, kui loen Su tegutsemisest.

    VastaKustuta
  5. Paganas, ja ma unustasin selle rapsimisega Sulle lumikellukesi saata :(. Nüüd on nad lume all kah veel.

    VastaKustuta
  6. Pole hullu, tarvitses mul virrata, et lumikellukesi pole, kui neid hakkas ilmuma siit ja sealt ja KSJ õue peal on kobarate kaupa, saan neid juurde ka ahnitseda :)

    Mis puutub aga minu tublidusse, siis ma arvan, et minu puhul on tegemist raske õuejuhtumiga. Ma olen tubastes tegevustes nagu kala kuival, kunagi
    ammu tegelesin igasuguse käsitööga, tegin nukke ja maalisin klaasi ja kirjutasin sahtlisse, jumal teab, mida veel. Nüüd aias tegutsedes olen õnnelik ka siis kui parasjagu veidi frustreeritud. See pole tublidus, see on vajadus :) kui pehmelt väljenduda. Kui ma oskasin seda maalida, mida ma tunnen... :)

    VastaKustuta
  7. Mul see talv tegevuse puudust pole olnud ja kui aus olla, siis momendil on isegi hea, et maa külmunud on. Mul siin korteris vaja veel viimased pingutused teha, et saaks selle müüki panna. Samas surub kool ka peale. Ehk mul niigi toss väljas ja kui nüüd veel saaks Pärnal rügada, siis vist rabeleks pildituks. Aga hinges on ka mul rahutus, ootan ka ikkagi pikki silmi seda aega kui saab "rahmeldama" hakata. Taimed on aga targemad kui meie, nad ei kiirusta. Peame vist neilt õppust võtma. See aasta sain ma ka erilise "šoki" osaliseks. Nimelt ilmus juba veebruaris postkasti Juhani Puukooli reklaam, kus kirjas, et saab juba osta kodumaised rodosid. Toovad veel koju ära ka. Misajsa, veebruari kuu lõpus hakatakse juba rodosid müüma. See on ikka liiast, vähemalt minu arust. Aga seniks jõudu ootamaks hiliskevadet. Praegu on varakevad ja sellele vastavad ilmad ka.

    VastaKustuta