ritsikas, (ütleb Tsiil rahulolevalt)

Õhtu oli nii soe ja tuulevaikne, et ei suutnud hoiduda ja riisusin vahtralehed peenrast ja niitsin nad üle. See peenike puru, mis maha jääb, on järgmise tuulise päevaga läinud. Mu niidukal ei ole seda kogumise kotti, muidu läheks see otse lehekomposti.


 Vahtrad pole veel päris paljad, nii jagub seda lusti ka edaspidiseks. Ka töötab see kuivade tammelehtede puhul, need ei kõdune ju millalgi. Mis kihina maha jääb, selle kraabin kokku mõnel teisel päeval.
Vehkisin seal ja ... ei uskunud oma kõrvu - ritsikas! Siristab.


Koju sõites on metsatukad imeilusad. Kased ja vahtrad ja isegi tammed. Saared ennustavad ilma erinevalt. Maanteeäärne saar on kollane ja hõre, tagapool kasvav vana saar on täiesti roheline. (vt pildil troonib keskel). Tammelehed värvuvad ka juba. Endiselt on kuiv. Sellele vaatamata leidsin vanade kõdulaudade hunnikust kuld-kukeseeniku (Hygrophoropsis aurantiaca), mis on siis tinglikult söödav :)


Kõduhunniku kavatsesin juba kevadel laiali tõmmata, aga ei jõudnud ja tore on. Nüüd kasvatab samblaid ja samblikke ja seenigi :) Las siis olla. Umbrohust trügib sinna vaid vaarikas ja sedagi vaid äärde. Puudest kasvavad siin lepad ja üksik kask. (Ma pole kindel, kas ma selle kase alles jätan. Tulevikus viib siis kõigi teiste vee ja toidu ja ega siin nüüd nii palju ka ruumi pole) Üks haavahakatis ja minu istutatud serbia kuusk.
Kes mäletab, see on Hää Koha naabruses ja sinna on maha kallatud kive ja telliseid ja mida iganes. Nüüd on sellele leppade abiga peale kasvanud huumusekiht, aga niidukiga peab ikka üliettevaatlik olema. Hunniku laiali kaapimise mõte oli algselt, et saaks niidukiga ligi. Nüüd ma vaatan seda hunnikut juba teiste mõtetega. P.mäe ongi nagu varalaegas, siin on iga nurga taga üllatus.  (ütleb Tsiil rahulolevalt)


Iirised on mul tagasilõikamata, sest nad olid siiani rohelised. Nüüd on vist juba aeg. Tahaks värvidega keksida, aga fotokas ei võta neid toone kuidagi välja. Pange siis mõttes juurde. See üksik kasetüvi igal pildil ajab mind närvi, ta ei mahu kunagi pildile, sest kask on nii kõrge ja siis paistabki iga kord nagu tüügas. Naabrimehe kuusehekk taamal aga on väga ilus ja võimas.

 Helmikpööristele paistab minu juures meeldivat. Nii palju kui neid ka on, kõik priske tervise juures ja enamus õitseb. Isegi hellikumad on lopsaka lehega. Ju nad saavad siis vee kätte ja minu tähelepanu ka :)
Natuke sassis on. Siia peenrasse sigineb tasapisi okaspuude väikevorme ja allapoole põõsaid ka.


Aga see tegelane näitab oma põhivärvi. Tal ei ole veel sügis. Ta pääses savisest piinapingist millalgi augustis ja nüüd kasvab. Harilik sarapuu, kollane vorm. `Fuscorubra`on oma lehed juba langetanud.


 No ja siidilipud lehvivad ja paistavad igale poole ära. Toolid sügisvärvides :) . Ma haaraks pintsli ja värviks hortensiad valgeks tagasi.


Näiteks nii
Mõnda ei värvikski, laseks neil laiuda ja lisaks veel sorte. Lõikelilledena saabunud on nüüd maha torgatud, õnneks juba augustis.


Lubatud vananaistesuvi on käes? Soe,  ritsikane, värviline.

Kommentaarid

  1. Meil on ka ritsikad. Ja sääsed :D. Tõeline suvi, selline ongi oktoober alati.
    Meie naabrite saar ka veel roheline.
    Kui Sa räägid siberi iiriste lõikamisest, siis ära lehti ära vii, vaid jäta nad risti-rästi puhmiku peale. Need lehed ei kõdune, aga kui talvel sajab vihma, kaitsevad veidi südamikku liigniiskuse eest.

    VastaKustuta
  2. Kui ilusaks on kõik läinud, ainult kaks aastat ja milline töö! Ja kui rahul Sa ise võid olla! Nii tubli, nii ilus kasvav ja arenev aed!
    Maurus, kes loeb kõigi aalujate blogisid

    VastaKustuta
    Vastused
    1. tänan, Maurus! Tore, kui keegi märku annab!

      Kustuta
  3. Noore aia arengut on väga huvitav vaadata. Aasta pärast on kõik jälle hoopis teistsugune.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on ka väga huvitav, taevale tänud, et pildistamine nii lihtsaks on tehtud. Vaatan eelmise aasta pilte ja meenub nii üht kui teist :)

      Kustuta
  4. Tahtsin küsida, mis sorti helmikpöörised sul on esimesel pildil need tumedad ja laimirohelised? Minu aias kasvavad nad ka üsnagi hästi, aga mul ainult 5 nimetust neid ongi, uustulnuk sellel aastal "Cherry Cola", ilus punane.? Maurus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Helmikpööriste sordinimedega on olukord nadi. Ma suudan küll tuvastada hilisemad tulijad nagu nt seesama laimiroheline ongi `Electric Lime`, taime on lihtsalt jagatud. Äratuntavad on ka minu lemmikud `Marmalade` ja `Palace Purple`. Eelmisel aastal ostsin lätlastelt ja Juhanist pisipööriseid `Autumn Fall` ja Järvseljalt seemikuid. Põhitegija aga, keda on aias kõige rohkem, ongi tumevioletne heuchera, taime sain kunagi ema käest ja nüüd on ta paljundatud koguseni 20. s.t. kasutan massistutusena. Nii et selle tumeda nime jään võlgu. Talvel peakski inventuuri tegema :)

      Ka olen otsustanud, et kuna sordiaretus läheb nii kirjuks, et enam pole huvitav, siis jään nende sortide juurde, mis on vastupidavamad ja kuuluvadki mu lemmikute hulka. Kui aed muutub, siis küllap minugi eelistused muutuvad. Eks nad (heucherad) tea seda ise ka ja nii näitavadki end heast küljest.

      Kustuta
    2. aga ...
      eks ma olen varemgi lubadusi andnud. Helmikpööris vajab küll kevadel hoolt, et ta kuivale ei jääks kerkimise mõttes ja teatud perioodi järgi uuendamist, aga muidu on nad üsna hooldusevabad ja ilusad kuni lumedeni välja. Tänuväärsed pinnakatjad pealegi. Ma ei ole nende puhul ka erilist teomagnetismust täheldanud :)

      Kustuta
    3. Aitäh sulle vastuse eest! Ja olen sinuga täiesti nõus, et kõiki heucheraid oma aeda muretseda polegi vaja, sest nende seas on ka hellikuid, nt. eelmisel talvel jäin ilma oma "Amber Wavest", mida kevadel lihtsalt polnud enam. Aga seda punast "Cherry Cola" julgeksin küll soovitada, tal on lehed, õievarred ja õiedki kõik ilusat punast värvi, õitseb veel praegugi, muudkui kasvatab uusi õievarsi. Talvitumise kohta ei tea, ta mul esimest aastat. Aga äkki need sinu tumedad on "Frosted Violet"?No kui midagi meenub, küll sa siis ütled, nad meeldivad mulle väga! Maurus

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused