kes elab tamme all

Tänane päev oli väga mõnus. Ilma poolest. Hommikul oli miski uduvihm, selle lasin mööda. Otsustasin, et tänasel päeval teen seda, mida tahan :) Kõik vajalikud tegevused panin ootele. Viimasel ajal olen väga enesekriitiline, nii oli vahelduseks midagi "lõpetada" päris hea. Laupäev kulus nagu mitte millelegile, niitsin, et kevadel oleks lihtsam ja istutasin kuuski, panin sibulaid maasse ja siis igasugused askeldused, mida suureks ei peagi, aga aja võtavad ikka.

Enne kui turbapeenra juurde minna, veidi ajalugu. Tammealune oli see koht, kus oli prügi kõige vähem. Kõigest veidi traati, lagunenud diivan, eterniit ja naat ja päideroog. See koht on mulle alati meeldinud ja siia ei olekski ma peenart teinud, kui ma oleksin turbapeenra jaoks teise koha leidnud. Pluss muidugi ka keldrimägi, mis tuleb korrastada ja kindlustada. Aja jooksul sai selgeks, et tammealune seob tagaaia eesaiaga ja peaks kunagi olema see koht, kus hortensiad alustavad ja viivad maja poole. Üks osa kulgemisest, mis minu vaimusilmas peaks voogamiseks muutuma :)

sügis 2011

kevad 2012
suvi 2012
sügis 2013


Täna "lõpetasin" turbapeenart või kui teisest otsast vaadata, alustasin. Otsad oli vaja ju kokku viia. Pinnas oli varem juba eemaldatud. Vanapaber alla, turvas peale. Ruutmeetri jagu oli juba tehtud. (nagu ülemiselt pildilt näha).Vihmake oli turba ka ära kastnud ja kuna mul pole plaanis enne järgmist kevadet sinna midagi istutada, siis oli üsna lihtne. Dela tehniki. Vahepeal tuli KSJ ja saagis talgulauad jm kraami, mis eelmisest korrast pooleli jäi, ära.
Kivide paigutamine võttis aega. Jõudsin veel raja rehitseda, mõned ettejäänud taimed ümber istutada ja õhtuhämaruses muruniidukiga ka tiiru teha. Hästi jahvatab neid langenud lehti. Tammelehti ja vahtralehti. Vaade sai korrektsem, aga pildistada lõpptulemust ei saanud, no pime oli.
Kuna kaamera oli käepärast, siis pildistasin rohkem. Laivis näeb kõik hoopis ilusam välja, aga mis sellest.
Kes elab tamme all?

laiuv eerika
Walteri kobarküüvits `Rainbow`
Täna päikest polnud ja nii olid sügisvärvid tuhmimad. Heitleheline rodo särab muidu mahedalt ja kaunilt


Kui ma nüüd oma pilte vaatan, oeh. Mäkke olen pagana korrapärased read teinud. See ei lähe mitte.


Siis ma ronisin üles keldrimäe otsa ja klõpsutasin seal ka, sellelt pildilt on näha, et kohati on kivid treppi laotud. :( Pole viga, seda saab parandada. Muide, see suur jurakas on kuivanud tammeoks ja kivi selle all istub mitte toestamiseks, vaid sellepärast, et ma ei jõua seda nihutada. Õigupoolest imestan isegi kuidas ma ta sinna sain.

Veidi enne kooremultsi nägi välja niimoodi

Kui hommikul ei saja, luban üldvaadet ka. Kive on vaja veel paika loksutada. Kaevata peenraäär ja teha ettevalmistusi kevadeks, et suure kännu alt umbrohi välja saada. Känd pole küll peenras, aga nii see jääda ei saa. Kuidas ma kividega minema hakkan otsustan talvel. Siis on aega pilte vahtida ja planeerida. Vist.

Midagi on tehtud. Tunne on hea ja sellest tõotab tulla huvitav lahendus just sellepärast, et keldrimäe külg (küljed?) saab kivi ja mõõdukalt taimi. Maakivi on ikka väga, väga ilus

sügis 2013. hommik

Kommentaarid

  1. Ma arvan, et näen Su väga rahulolevat nägu:) Selline istutusala, mis on paiga osa (no ei oska seda seletada), on ju hoopis parem kui mingi eraldiseisev, kunstlikult iseolev lilleklump. Eriti hea on 11 pildi vaade. Ja see üksik kivi selle oksa all meeldib mulle ka, pisike varing mäe pealt:) kaotabki ära selle konkreetse ülemise peenrapiirde. Eks Sa näed koha peal paremini, aga äkki veel ootad veidi nende kallakukivide ümbertõstmisega, las taimed katavad neid veidi, siis on pilt hoopis teine. Ja Sul peab kuskil ka turnida olema, ikka on vaja aeg-ajalt midagi lõikuda või rohida. Väga ilus koht on sinna tekkimas, ma pean silmas seda, et kui taimed ka veel jõu sisse saavad. ja siis sealt veel midagi edasi voogama hakkab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rahul jah :) Esimese etapiga. Muidu oli teine kuidagi eraldi seal.
      Kui ma veel hullust mutist ka lahti saaks, kes seal peenra all möllab... Räägitakse küll, et neil pole turbapeenrasse asja, aga see tüüp näikse küll seda reeglit eiravat. Mul on tema jaoks puru varutud, vaatame ehk mõjub.

      Istutus on tihe, aga ma polnud ka kindel, et kõik seal kohanevadki. Päikest on rohkem kui sellistes peenardes tavaliselt.

      Kustuta
  2. Jälle ma imetlen neid tõesti tegusaid inimesi :) Nii tore on lugeda neist otsingutest, loomislugudest, arengutest....Rõõmsaid leidmisi ikka!

    VastaKustuta
  3. Sellised tekkimise lood on nii vahvad. Kohal on lugu! Ja ilus on, väga ilus!

    VastaKustuta
  4. Muhedik jõudis kallakukivide kaitseks juba sõna võtta, ma siis lisaks omalt poolt, et vara veel peenraääri kaevata (kui oli mõeldud sama istutusala) . Pilte vaadates kangastub künkalt alla voolanud laavaväli, mille serv järgmise purske ajal kardetavalt edasi nihkub ;)
    Ja siis kangastus mulle veel mingi istumiskoht tamme all pooles nõlvakus, näiteks seal, kuhu see vahemine teerada näib lõppevat.. See küll niisama kaugelt kiibitsemine, eks kohapealt paistab ikka paremini kuhu ja mida.
    Tubli tulemus ja töödega järjel olemine - mõtleks, keegi valmistab ette istutuspinda, mille jaoks elanikud ei ootagi juba kuuri räästa varjus. Ilusat teenitud sügist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) Jah, see on minu praktikas tõepoolest esimene kord, kui on vaba ruum ootel :) Päris tore!
      Laavaväli võib lumega liikuma minna, aga selleks need kivid ongi, et ei läheks. Nad on pinnasesse süvistatud. Muidugi vara veel hõisata, järgmine kevad näitab.

      Istumiskoht on seal vist energeetiliselt olemas, aga seni kuni kuused pole maanteevaadet või vaadet maanteelt kinni kasvatanud, ma seal istuda ei tahaks. Pealegi on saunaskäijatele tulevikus hoopis mõnusam istumiskoht planeeritud. Aga miks ka mitte. Talgute ajal oli peastaap üsna seal lähedal

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused