See selleks. Kolmas kursus on käes ja ega palju ei puudunud sellest, et oleksin loobunud. Läks teisiti. Täna, kui suurem osa kursusest juba kodudes tagasi ja mina valikaines katuseid haljastamas, oli ikka veel huvitav. Unustasin, et tahan koju KSJ juurde ja aeda esimese külma jälgi üle vaatama. Palusalu lihtsalt oskab seda. Kui ma tema tundidest tulen, siis olen laetud kas taimede või kividega :), raskematel juhtumitel plaani maha märkimisega. Lahendan vaikimisi teemat. Mõtlen mustrites :) Lisaks tema teadmised taimedest. Me alustame nt kiviktaimlaga ja loengute jooksul kuuled kõike, kaasa arvatud hooldust. Taimenimesid tuleb nagu käisest, sõltumata sellest, milline kasvukoht parasjagu käsil on. Praktik. Mul on võrdlusvõimalusi, nt hooldamise loengutega, millest ma mäletan põhiliselt referaatide teemasid ja muud suurt midagi.
Teine õpetaja, kes paneb mu kujutlusvõime tööle, on Reti. Tema ainetundide arv on pöördvõrdeline õpetatava aine mahuga. Juba esimesest kursusest peale. Ma tõepoolest ei saa aru, kes neid õppekavasid koostab? Keegi, kes kasvatab kunstlilli kusagil valges ja puhtas ruumis? Miks pagana pihta on maastikukujunduses nii vähe ainetunde kujundusele jäetud? Ma saan aru, et esimene aasta on mõeldud alusteadmisteks, aga pandagu siis pool aastat juurde, et saaks lõpuks õppida seda, mille pärast ma selle kooli valisin. Umbes, et hakkad nagu midagi jagama juba ja siis ongi kool läbi. Rohkem Retit ei saa. :)
Ja sellest on mul ka kahju, et Vaasa aineid meil rohkem pole. Kõndiv dendroloogia entsüklopeedia. Oska ainult küsida ja kuulata.
Kui nüüd maistest asjadest rääkida, siis raske nädal oli. Kooliminek oli "tormiline" ja mu pea valutas nii nagu see viimase poole aasta jooksul valutanud pole. Nii et esmaspäev läks uduselt. Edasi iga päevaga aina paremaks. Ilma üle ma ei nuriseks, sest vihma oli vaja. Et see vahepeal praktikumis rahena alla tuli, see käib ilmselt asja juurde. Ega me nüüd nii palju ka uhtuda ei saanud, enamasti oli katus pea kohal. Hullematel päevadel. No kui jälle õpetajaid kiitma hakata, siis mehisemate alade esindajad on Räpinas äärmiselt tõhusad ja asjalikud, kui esimesest mitteoskamise krambist üle saada. Rahulikud ja taevale tänu huumorimeelega. Nii, et sellega on ka vedanud. Kesknädalal tegime eksamitööd ja enne seda Retiga väikeaia kujundust. Paberil planeerimisel on omad plussid, aitab avarduda. Maailma veidi teisiti vaadata. Hah, kui te näeksite, mis me minu eesaiaga tegime. Ma pean selle mõttega veel harjuma, harjutuseks päris hea.
Kui nüüd alguse juurde tagasi tulla, siis koolinädalatel on omad plussid. Midagi muud nendesse päevadesse ei mahu, seal on kursakaaslased, kool ja veelkord kool ja vahepeal õdusad õhtutunnid ühikas. Kusagil kaugemal toimub midagi, mingid valimiskampaaniad ja muu jama. See on puhkus. Õppepuhkus. Kuigi jah, koju tahaks ikka :D
Kodus oli hästi. Puuriit oli püsti. Külm oli näppinud põhiliselt suurelehelisi ja seeni ja väikeseõielist lemmaltsa. Roosile `Sahara`olin hea koha valinud, õitses endiselt ja muud tähtsad taimed olid ka veel puutumata. Pildistasin ringi peale, et näha, kus külm esimesena rabama hakkab. Oluline info. Seda tunnet pole ilmselt vaja kirjeldada, mis tekib kui oled eemal olnud ja valdusi üle vaatad. Oh, ma olen nii tänulik, et saan aeda pidada :)