Lehed

kolmapäev, 21. august 2013

august on, herilasi pole

Olete te tähele pannud, et tänavu pole herilasi? Mina olen vaid ühte kohanud ja isa ütles, et neil ka pole. Kas pikk lumeperiood kevadel pani põntsu nende söögilauale või said nad ise otsa? Mitte, et ma neid nii väga igatseksin, aga  loodus ju tühja kohta ei salli.

Hommikune jalutuskäik aeda sai ette võetud korea vahakübara (Kirengeshoma koreana Nakai ) pärast. Tema õis oli eilses sajus õrn ja kaunis. Täna hommikuks aga oli ta juba lõpetanud, uued õied veel puhkemata.


Hortensiad on väga võimsad, aga sellist võtet, mis seda edasi annaks,  ma veel teha ei oska. Ikka jäävad nad nii mannetud. Kui aias nende kõrval seisad, siis on nende kohalolek tuntav. Kui nad lõhnaksid, siis oleks ilmselt knockout. Eks ma siis sebin väiksemaid pildistada. nt virgiinia tonditupikut. Teiste aias vohab ta ilmselt juba aastaid, mul alles teist hooaega. Sort peaks olema `Rose Queen`


Ellamaa aianduspäevadelt tõin koju Delavayi ängeleheina `Hewitts Double`. Ma pidin ta saama. Nulu juurde ma teda esialgu ei istutanud, seal elab üks hull mutt, (loodetavasti mitte enam kaua). Nii maanduski ta tundmatu hortensia kõrvale.

Siis kui polnud veel märkigi aiast ja plaanid udused, oli minu unistus luua müüride vahelisele platsile hortensiate ala. Ma isegi nägin seda oma vaimusilmas. Aeg on teinud mõningased korrektuurid - nüüd ma tean, et sealne pinnas hortensiatele nii väga ei sobigi. Vaatame, mis sellest lõpuks saab.

Aga sobib see koht nii kuuskedele kui roosidele. Teadaolevalt minust roosikasvatajat ei saa ja teadaolevalt on mulle kingitud kaks roosi. Lõpuks ometi istutasin ma nad maha. Kui kuused kasvavad, siis võib olla peab neid nihutama, aga sellega on aega. Lillepeenrasse ma neid ei tahtnud. Kuused on hea taust ja selles kasvukohas kaitsevad ka põhjatuule eest. Vett peavad nad mõlemad saama.

`Sahara`Mulle meeldib tema õite värv ja selle pidev muutumine. Väga kaunis tegelane. Olgu ta siis selleks erandiks.

Valguse poolest on mõned alad vallutamata ja nii täiendasin oma okkalisi ja maha sai istutet harilik mänd `Wintergold`. Talvekuld :) kas pole tore :) Olevat talvel kuldkollane ja suvel...

Ellamaalt saabusin kolme kastiga + , millest õnneks kaks kasti ei kuulunud mulle :) Aga. Eile istutasin valge männi `Tiny Curls` .( Mul on siis big curls ja temal tiny curls )

ja nihutasin hariliku kuuse `Vermont Gold`veidi veesoonevabamasse tsooni.

Elu aias muutub tasapisi okkalisemaks. Muidu aga olen veidi frustreeritud, sest puuviljaaia hakatus tuleks maha istutada ja kruusa vedada ja projekte lõpetada ja pgn aeg see aeg ...

17 kommentaari:

  1. Meil ikka vahel mõned herilased tulevad kostiliseks kui aias einestame. Paar korda on isegi üks vaablane end seltskonda sättinud. Kui meiekandi pikk põud välja arvata, siis ilus suvi ju sel aastal. Sinu aias olid meie esimesest aastatagusest visiidist päris uskumatult suured muutused toimunud, ikka kenamaks ja kenamaks.
    Tähelepanek - õunte liigkülluse all kannatava aia omanikud võiksid kaaluda uue viljapuuaia rajamise edasilükkamist vähemalt kevadeni, aastaarvu täpsustamata. Saan muidugi aru, et aprikoose aias ja sidruneid talveaias oleks hädasti otsekohe vaja, nii et ega maharahunemine kerge ei ole.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tuleb uus kevad ja kes teab milline, siis on õunaaed jälle tühi. Kuigi neid on võimalik ka nii lõigata ja kujundada, et annavad igal aastal normaalset saaki, mitte üle aasta ja siis hullumiseni.

      Kaks õunapuukest on ostetud ja kaks mustsõstart ja kaks karusmarja. Hakatuseks veel omajuursed ploomid, aalujatelt ja isa aiast. Ploomiisu ei saa mul küll kunagi otsa. Nii et ei saa veel rahuneda.

      Kustuta
  2. Meil ka herilasi on. Isegi mitu pesa-lausa korterelamut tuli puid ümber ladudes välja, aga hullult nad tõesti ei lendle. See ängelhein ja üks vahakübar(mitte vist see)on ka minu soovide nimistus. Imeilusad. Mäletan neid esimesena kui õpeta T. Tuuliku aias neid kohtasime. Muide, Tsiil- nepeta , üks vähemalt hakkab õitsema varsti :)ja Su taimekesed on kõik kaunilt laiumas ja kuidas nad veel lõhnavad! :)Jõudu ja jaksu ja puhkust ka Sulle!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina jahtisin muidu jaapani vahakübarat. Korea vahakübara ostsin Võhma püsikupäeval Sulev Savisaare käest. Loodetavasti ta laieneb ka. Varjulises kohas on ta armas kuju. `Double Dewitt`ei pidavat kuulu järgi isekülvi andma, kui suuremaks kasvab, siis saab ehk jagada ka.

      Nepetad on nummid :)

      Kustuta
    2. On küll armsad, imetlen praegu nende õietooni Muide, sain lisaks ühe `Walkers Low `taime ja Sinu antud taimed meenutavad seda sama, nii sarnane õievärv :) Ps. Tsiil, kuidas blogis omale panna kommentaarides juurde, nagu sul, et vasta konkreetsele kommentaarile?

      Kustuta
    3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  3. Ega see omajuurne ploom liivi kollane munaploom ole? Siis pead kreegid kõrvale istutama, et tolmuandjat oleks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen endale lubanud, et vabatahtlikult ma kreeki oma aeda ei too. Linnas sai tema võsudega maadeldud ja ma ei taha seda enam korrata. Kas teistest ploomidest ei aita?

      Kustuta
    2. Ka mitmed teised ploomid, mis aedades omajuursena levinud, annavad tihti juurevõsu. Näiteks Noarootsi Punane, Kihelkonna, Märjamaa, Hiiu sinine (suureviljaline kreek) mis ka peaksid tolmeldama seda kollast munaploomi. Mis su vanemate aias seda tolmeldab - oli see ikka kindlasti Liivi kollane, mis endale tõid? Mõnes aias pidi see puu suhteliselt hästi kandma, paljudes aga ei midagi. Mina olen küll maitsta saanud puult, kus kümmekond tükki vaid peal oli sel aastal.

      Kustuta
  4. Ehh, see roosa tonditupik oli ju minugi soovide nimekirjas ja pidin ta saamagi...aga magasin vist maha. Ehk kunagi ikka saan :)
    Ja ploomidest ei saa minul ka kunagi küll. Ses mõttes saan Sinust väga hästi aru.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult on valge ikka kõige ilusam. Roosa õitseb vist hiljem, kui asi pole just kasvukohas. Minu aeda jõudsid nad aiasõbrast, kus oli sügisene püsikute müük 1 eurone. Järgmiseks aastaks on nad ehk juba suuremad ja siis saab pojukese panna sinu jaoks kõrvale

      Kustuta
  5. Terve suvi otsa ei olnud meil ka mesilasi, need tekkisid (koos ohtrate liblikatega) alles siis kui päevakübar õitsema hakkas. Herilasi olen kohanud vaid mõnda üksikut isendit.
    Roos 'Sahara' kuulub ka minu lemmikute hulka, ta on oma värvivahetuses nii vahva ja üleüldse kena õis on tal.
    Kuidas Sa neid veesooni jälgid - kas visuaalselt, et kus on märjem või mõõdad sa neid kuidagi?
    Olen ploomimaiustajatega ühes paadis, aga oma istutatud Emma Leppermanis olen küll tiba pettunud, pole sugugi nii magusad kui lootsin. Ave see aasta vilja ei kandnud. Eks näis, kuidas nad aja jooksul kohanevad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Veesoonte äratundmine on meil perekonnas isaliini pidi :) s.t. proovisime sel suvel ja selgus, et Maria oskab ka ära tunda. KSJ ka :) Mul on asi rohkem vaatluspõhine, pärast teised kontrollivad. Mõned nipid: väidetavalt liiguvad mutid veesooni pidi. Nii et selle platsi, mis nad vabaks jätavad, selle kasutan nende taimede jaoks, kes vajavad veesoonevaba kasvukohta.
      Mul oli alguses plaanis teile kokkutuleku ajal traadid kätte anda, aga siis mõtlesin ümber, et liiga palju rahvast ja sebimist. Alguses vajab see rohkem keskendumist. Aga proovi järgi :) Mõned taimed on indikaatoriteks. nt saar armastab veesoont ja tamm. Mürgistele taimedele sobib selline kasvukoht, nt käokingadele. jne Veesoone peal on maapind külmem ja nt rannajoon kujuneb ka veesoonte järgi. See on väga huvitav maailm.

      Kustuta
    2. Huvitav, kuskohast selle kohta materjali saaks, millised taimed veesooni armastavad ja millised mitte. Keegi targem võiks selleteemalise postituse teha. Määrata ma oskan, aga kui ei tea, mis sinna sobib ja mis mitte,
      Herilasi on meil puuriidas piisavalt, võin Peedimäele saata :). Just nende peletiste pärast ei luba ma maja lähedusse ühtegi viljapuud. Eredalt lapsepõlvest meeles, milline põrgu augustis käis, kui maja ümber õuna- ja ploomipuud olid.

      Kustuta
  6. Meil on herilased. Meil on ju ploomid:)
    Sa võid sellele Liivi kollasele istutada kõrvale kreegid või mis iganes soovitatud sordid, kannab ta Sul ikka vaid kord 10 aasta tagant. Proovitud! Ja lõpuks maha võetud kui üks suur aia rämpsutaja.
    Veesoonte värk on väga põnev. Tamm ja saar on siis indikaatoriteks, kui nad on end ise kuskile sisse seadnud. Kui ma veel puudest miskit ei jaganud, käisin metsas kontrollimas, millised on kellegi kasvukohad. Kohti, kus inimese käsi mängus on olnud, ei või usaldada.
    Ängelheina võid lasta külvata küll, saad ka puhta liigi, sortidega on teadagi, kuidas...
    Sahara on kuuse taustal väga ilus, Sa võiksid talle kõrvale `Westerlandi` ka muretseda, enamvähem sama toon ja õitseb kevadest peale kui segane :)

    VastaKustuta
  7. Suve jooksul mõnd herilast olen näinud, kuid tõepoolest, võiks öelda, et praktiliselt neid pole. Minu rõõm, et kimalasi ikka on.

    VastaKustuta