tuul ja vesi ja pestud aednik

Andis alles kolm päeva puhuda, et taevaluugid lahti said. Oli ka viimane aeg. On üsna narr ilma pärast masenduda, aga see lakkamatu päikesepaiste koos mulla kuivatamisega hakkas juba närvidele käima. Ma ikka kastsin jõudumööda, aga puude istutamiseks tänavune suvi küll ei sobi. Eriti kui mõned on ülekasvanud või napi juurekavaga.

leebe tuuleke

Minu aiatöö liikus ka ühest varjust teise. Kui päike jõudis tamme alla, siis kolisin lohuaeda, sest seal oli osaline vari, sealt omakorda järgmisse varjulisse punkti. Muidugi on hea võtta üks projekt korraga, aga sellise ilmastikuga ei saa. Oli küll plaan paraadpeenar läbi kaevata, s.t. ette valmistada, aga ma pingutasin esimesel päeval üle ja teisel päeval seisis sealkandis valgusfoor. No ei tahtnud hakata rahvast ka lõbustama. Nii ma siin püüangi lahtisi otsi kokku viia ja taevale tänu, abilisi on ikka ka. Vahel kohe mitu päeva :)

kaeva siin :)

Kuna mul on nüüd kive, siis on üks plaan edenemas. Mul oleks vaja küll mägisibulate ala kivid korralikult paika panna, s t närviline kribu krabu suuremate vastu vahetada, aga see võib oodata. Lohuaias tegeleb üks tüütu tüüp ja ma pean oma epimeediumid paremasse paika saama. No ja üks valgustav jutuajamine tuli kõigiti kasuks. Plaan võiks kanda nime "turbapeenra vabastamine" :) Mulle juba meeldib. Näen, kuidas kõik lõpuks ühendet saab ja paremini, kui ma esimesel aastal mõelda oskasin. Jess!

Abiline  aitas mul jagu saada kändudest. Me urgitsesime savi ja mulla ja oksaräga ning siis tuli KSJ, kes ei saanud meie rassimist rahulikult vaadata ja paigutas kännud vasakule. Üks on veel ripakil. No neid võib tarvis minna ju. Vist. Kunagi või veidi varem. Mul on siin nüüd põõsakoht, aga kelle jaoks, veel ei tea. (Anna võttis ette krundi kõige hullemad lõigud ja sellest oli hiiglama kasu, rääkimata sellest, et ta mõjub lihtsalt tervistavalt. Lapsed üldiselt teevadki nii kui nad suureks on kasvanud :D)

Peenrasse tekkis ruumi, s.t. see kuidagi pikenes. Pidigi, sest kunagi või varem peab see ju tiigialaga ka kokku saama. Väikesed pakud aga lähevad töösse. Eelmisel aastal praktikal olles paigutasime pakuteed kallakule. Mulle see meeldis, aga pean ise veel vaatama kuhu ja kuidas, et asja ära ei hakiks ja kenasti sobiks. Lohuaed on äkki sündsusetult väikeseks muutunud ja nagu ma mannavahu tagasi lõikasin, hakkasid hortensiad kohe edenema. va paar, kelle alla mutt käike teeb. Ühe tõstsin ümber. Täna, sest et VIHMA SADAS JU :D (sajab, sajab, nii tore!)

Siis mõtlesin, et peaks ühe postituse tegema lilledest, kes õitsevad, aga kelle õisi teie ei näe, sest kokkutuleku ajaks on nad lõpetanud ja eraldi postituse Mati auks, kellelt ma eelmisel aastal ohtralt liiliaid sain.

Ümberpaigutamise käigus kergitasin fortunei kikkapuu oksi ja neil on juured all, kui keegi tahab, võin potti panna või mis veel parem, võib kohapeal potistada.
Vihmade vahel multsisin nagu jaksasin neid kohti, mis ilma, sest turvast õnneks jätkub nii selleks kui järgmiseks hooajaks. Vist.

Ma olen selle kastmise eest väga tänulik.