juunikuu lõpetamine

Nädal vahetatud. Lubatud vihm jäi tulemata, aga aias toimetasid Eriti Tublid Abilised. Lõpuks ometi on pujumets, mis mühas nagu elav etteheide,  maha võetud ja veel igalt poolt, kuhu ma niidukiga ligi ei pääsenud.

Minu silmale on see ilus vaade ja hetkeks hingasin välja :) Eile kaapisin pisut kokkugi ja lasin niidukiga üle, saab täitsa jagu. paremale jääb lõkkematerjal, põletada praegu ei saa, pole aega ja enamasti on ka tuuline. See rada, mis on rohelisem on kevadine ponnistus, niitsin endale käigu tee sisse. Aasta tagasi oli seal aga kuumaastik - suure traktori rööpad, nii et ma olen endaga väga rahul. Valge ristik on niidumehe nuhtlus, ta kasvab 24/7. Need vitsakesed aga seal kaugel on lõhmused. Paluks saartega mitte segi ajada :)

Nagu ka pildilt näha, esimesed Mati Rangilt saadud liiliad hakkavad õitsema. Muttide kiuste.  Parempoolsel on loomutruumad toonid. Aga ega ma ei märganudki suurt midagi enne kui pühapäeva õhtul. (Liiliate kasvukoha tähistamiseks kasutasin sügisel küüslauku, kevadel mõtlesin, et mis jama mul siin kasvab, küüslauk?! )
Juunis on vihma väga napilt antud. Taimed tulevad omadega küll välja, aga kõik õitseb nii kiiresti ja juba alustavad need, kes peaksid augustis õisi näitama. Positiivne on see, et nii heina kui umbrohu kasv on pidurdunud, ei pea nii tihti niitma. Mutid on paljunenud ja mahavõetud lepiku kohal hakkavad esimesed lepavõsud end näitama. Olen lohuaeda mõned taimed juurde istutanud, kirjulehelisi vähendanud ja rohelise osakaalu suurendanud. Kirjulehelised püsikute jaoks on liiga vara aiakujunduslikus mõttes, nad tahavad alati erilist kohta ja kipuvad soleerima.

Nädalavahetusel:

sissesõidu tee jaoks tuli maha võtta õunapuude harud mõlemalt poolt ja kolm sirelit. Paigutada ümber prussid ja enne seda neile ruumi teha. (Pisipuuriida ümberpaigutamisel kohtasin Väga Paksukõhulist Sisalikku. No ma ei tea, tal oli selline nägu nagu oleks konna alla neelanud. Kõht oli suuuur, vaevalt sellise putukate hulga juures näljapaistetust esineb, ma unustan kogu aeg ära, millal sisalikud lapsi saavad, võib olla oli lapseootel? Igatahes passis ta ühe halu otsas üsna pikalt nagu oodanuks, et ma mõtlen ümber. Ei mõelnud. )

Jõulised tööd olid muidugi KSJ õlul ja talle oli abiks mu vennapoeg, kes on ka suuremat sorti jõud. Õhtuks oli läbimurre tehtud ja pilt üsna jube, sest (jälle) kõik (veidi) lagedam. No esimene suvi oli ikka puhas meelakkumine selle kõrval, mis praegu toimub. Saad ühe koledusega enam-vähem harjuda, kui tuleb uus peale. No vaja jälle puid ja põõsaid istutada, aga enne vaja plaanida, et kuhupoole lund lükkama hakatakse ja kes seda talub jne jne

Laupäeva hommikul vahtisin siis turbapeenart. Paigutasin kive ümber, pärastlõunal tuli vilgas abiline ja vetitas turvast. (Pump ütles jälle üles). Pühapäeva lõunaks sain nii kaugele, et hakkasin istutama. Valmis ei ole, sest kolm kivi on paika panemata, sealt viis kärutee sisse-välja. Kivide paigutamiseks on KSJ abi vaja. Üldiselt meeldib turbapeenar mulle juba rohkem, aga päris viis veel pole. Ümbrus tahab koristamist ja ääred tegemist jne jne. Istutasin siiski kaks igihaljast rodot ka.

väga pirakas kivi, aga

need hõredad seal ääres

Nädala teises pooles saabub männikoore mults ja hää oleks kui see tuleks koos vihmaga. Paremale poole sai paigutet heitlehised rodod, sinna tuleb õhtupoole rohkem päikest. Notte esialgu rohkem ei lisanud, pole selliseid, mis mulle meeldiks, kasutasin siis kive. Küllap ma Pärnumaalt mõne kännu vm ära toon kui kodukodu külastan. Natuke ärevil olen ka, et kas sai kõik õigesti tehtud ja hea meel, et taimed ometi valla päästetud.

Niisiis. Olin tegelenud aina rohelise ja pruuni jm rahulike toonidega ja kui õhtul läksin aiaringi tegema, siis lohuaia mannavaht lõi mu vaat et hingetuks. Õue pealt neid praegu ei näe, kännud jäävad ette, ma võin ju teha ükskõik kui palju pilte ja küllap on blogikülastajad ühest ja samast vaatest tüdinudki, seda ma edasi anda ei saa. Oranž aiatool sai veel ühe funktsiooni - ta on nüüd taustajõud, kes värvid ära näitab.

Mõni aga läheb järjest sinisemaks nagu varasematest postitustest näha on. Siinkohal küsimus Muhedikule - millal ma peaks külvivalvel olema, et ta mulle liiki ei külvaks? Kas tõesti peab õie maha kaksama :(

Arbuus teeb ilma, vist. Eelmisel suvel ta vaevalt nii kiiresti oma mõõtmeid muudaks. Minu nunnu. Õigupoolest pole oluline, mis maitsega ta on, teda on tore kasvamas näha ja keegi peab sellest soojast suvest ju võidumehena välja ka tulema. Kui ta kavatseb kasvada nagu peab, siis see kastike jääb talle küll kitsaks.

Mägisibulad elavad. Kivirikud põevad kuuma. Kukerpuudele sobib ja punane leeder ei kõssagi. Kivid on ikka veel kohendamata. Olgu, see pole kõige kiirem asi hetkel.

Kuiv on endiselt. Eks ma õpin, mõnest kohast võtan püsikud ära ja panen põõsad asemele, enne seda mõistagi parandan pinnast ka. See jutt käib saunavälja otsa kohta.

Istutusalasid rohkem ei tule ( kinnitab nagu mantrat endamisi), ainult "paraadpeenar" läänekülge. Palju neid siis üldse on? Ega palju polegi: saunaväli, lohuaed (see saab tulevikus olema müüripealse aia, kus kasvavad puud ja põõsad, osa) ja lõunalohk, kuhu on komandeeritud eriti vastupidavad tegelased. Nojah ja turbapeenar, mis saab tulevikus tiigikalda taimestamise kaudu ühendet. Kogu lugu :) Vist.

Jätkaks rohkem puisel noodil, see oleks arukas valik. Kahju, et juuni juba otsa sai.