juuni ots ja turbapeenra algus

Üldiselt on mõistlik teha üks projekt korraga, aga vahel on asjaolud sellised, et arukas on lasta ära teha need tööd, millest hiljem sõltub hulk teisi.  Vana sissesõidutee on siis nüüd üles kaevatud ja kraaviga suletud. See meeldib mulle, tulevikus saab sinna kuused lahti lasta ja olematu eesõue privaatsemaks teha.  Edaspidi sõidavad siis kõik sajaga mööda. Uus sissesõidutee on alustatud, aga lõpetamine seisab nüüd minu taga, ma pean õues ruumi tegema. Jälle üks traataed maha võtta ja plats puhtaks teha igasugusest jamast. Teeehitus on mulle tegelikult vägagi kasuks tulnud, sest oskajad mehed teevad aedniku elu märksa lihtsamaks.

Järgmiste aastate huvi oleks tiigikallas ära katta maakividega. Nii et kõik materjalid ja viited, kuidas seda teha, on teretulnud. Kangas alla? No ma väga ei usu sellesse, juured leiavad ikka tee, kas siis tiiki või üles. Kivide vahele hakkab ilmselt ka üht-teist kogunema. Oh ei tea, küllap ma lahenduse leian.

Turbapeenraga olen mõttes tegelenud juba teist hooaega. Täna paneb küll muigama, et olin ikka naiivitar, et teen selle ühe nädalaga valmis. Kui tööl ei käiks, siis ehk ... Hea oligi, et ei jõudnud. Sain lahketelt naabritelt maakive ja ääristamise mure on murtud. Jäänud on vetitamine ja istutamine ja katmine.



Püüdsin kive panna nii, et ei oleks ühtlane suurus ja joru, midagi ikkagi häirib mind. Eks see ole üks suur kaagutamine enne munemist aga ma pole kindel, et ma viitsin hiljem pilte laadida. Tagaplaanil on kännujäänukid jm soga. Esimese veerandi turvast panime koos väikese Kajaga kohe pärast jaani, siis saingi aru, et nii suurt ettevõtmist on ikka mõistlik abiväega teha. Turbaga plätsimine on ju tegelikult mõnus. Sõltub kogusest :)

Viimased päevad olen oma tegutsemise sättinud vee järgi. Kolmapäeval kastsin, neljapäeval kastis taevas ja nii käisin eile õhtul üle need kohad, kus vesi pinnase pehmemaks muutis. Täna jälle särab päike, loodan, et jõuan õhtul kuusealused savid ära multsida enne kui kaane jälle peale kõrvetab. Lõunalohus on jälle vastupidi, seal on liivasem ja vaja ka katta.

Mõtted on endiselt turbapeenra juures ja eks te ise tea, kuidas lahendused tulevad, annad lähteülesande ja siis tegeled muu nipet-näpetiga, kuni ilusal hommikul turgatabki päehe, et kui õige ...
Ma muidugi kaalun veel, aga kavatsen mõnest igihaljast rodost siiski loobuda - läheb rohevahetuseks. Mulle meeldivad küüvitsad rohkem, nende lehed on ilusamad. Saaks juba potijooksu tegema hakata, et näe, sinu panen siia ja sina lähed sinna ja ahsaa ...

... järgneb


Kommentaarid

  1. Kas ma sain õigesti aru, et nüüd pargite väljaspool krunti - vana tee kinni ja uus alles rajamisel?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah :)

      neil oli vaja üks kraav ära teha ja mõned päevad saab suvaliselt parkida, kuigi minu mõtlemisviis on ilmselt läbi ja lõhki jalakäija oma :)

      Kustuta
  2. Tead, ma tean ammu, et nõu antakse siis kui seda küsitakse, aga ma tahaksin küll praegu, mis siis, et Sa seda ei oota, mõne sõna sekka öelda ja loodan, et Sa väga ei pahanda.
    Sa peaksid veidi rohkem uurima kivi iseloomu, ka neil on oma varju-ja päikeseküljed. Üldiselt on nii, et kivi lebab maas alati laiem ja raskem pool allapoole, nii on ta toekas, loomulikus asendis ja silmale ka hea vaadata. Sa oled mitu kivi niimoodi püsti tõstnud, et neil on halb olla. Et asi oleks loomulikum ja looduslikum, võiksid mõne, eriti seal mäekülje pool, ka veidi maasse lasta, siis istuks see peenar ka sinna mugavamalt sisse. Uuri peenart ja pilte ja Sa hakkad oma andekuse juures osegi nägema, mis pole õige ja siis kaob ka see häirimine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. oh, miks ma peaksin pahandama :)
      Ma murran pead selle kallal, et kuidas peenra e turbakihi kõrgust saada. Ma eemaldasin pealmise kihi just sellepärast. Rohkem enam ei saa ära kaapida. Mure selles, et kui kivid panna lapiti, siis jääb kiht õhukeseks? Olen näinud pilte, kus on kasutatud kive üldse hõredalt, aga kuidas pagan see turvas siis peenras püsib? Ära ei voola või?

      Pätsidega olnuks lihtsam, saab mitu kihti panna, aga kivi puhul? Nii et kui oskad hääd nõu anda ...

      Kustuta
  3. Kas sul seal vanu palke ei ole, mida kasutada saaks? Mina oma turbapeenra üht serva kavatsen paari palgijupiga toestada.
    Kidega ainult tuleks korralik kiviaed laduda, ta jääb sul äketse muidu madal?.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mõõdan kihi ära, kuna aluspind on kergelt happeline, siis pole ka väga muret. Väiksemad tegelased saavad hakkama. Kaalusin isegi seda, et paneks alumiseks reaks telliseid, maakivide tõstmiseks, aga jäävad näha ju

      Kustuta
  4. Kaugelt see tee mööda läheb, minu kodutee oli paar aastat tagasi remondis ja kõigili, kes teeääres elavad ja nõuda oskasid, ehitati korralik puidust tõke tee äärde, noh ikka korralik õhuline aed, mis heli summutab

    VastaKustuta
    Vastused
    1. hajaasustus, ei nad tee. Teiseks see ka, et müratakistus peaks olema effektiivsuse mõttes 3-4 m. 2 m jääb madalaks. < müra liigub üles

      Kuused-kased töötavad samahästi, kui nad on mitmes reas.

      Kustuta
  5. Ma vaatasin ka pilte ja minu arvamus on sama mis Muhedikul, see üks suur kiwa seal kahel pildil on natsa valetpidi. Aga teine asi on ka see, et "istuta" jah kiwad rohkem maasse.
    Aga mina ei soovita sulle peenart eriti kõrgele ajada. Kõrgematel peenardel on "kombeks" kuivada. Teine asi, sega turvas liiva sisse kui sul on pinnas happeline liiv. Ei taha need rodod ainult turvast midagi. Ainult turvas vajub lisaks veel tihkeks ja see pole juurtele hea. Lisaks kui turvas ära kuivab, siis ka jama. Nii, et pane aga turbasse koorepuru või männiokkaid või käbisid või siis kõike kui on. "Istuta" sinna ka üks suurem känd. Ma kunagi ka kirjutasin, et kännud koguvad niiskust ja annavad seda kuival ajal edasi. Lisaks on känd ka ilus kaeda.
    Aga ma ei saa aru, et mis kangast sa sinna tiigi perve kivide alla tahaks panna ja mille jaoks?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. tiigi kaldad kasvavad kinni u 1 hooaja jooksul. Kuigi nad on ka lauged, on sealt niita keeruline. Mul on sellised servad juba kord olnud ... Kui mul on rohkem kive, siis võiks kalda katta kividega, aga vee tõusud jm toovad alati muda ja jällegi ... kivide vahel hakkab kasvama. Arutlesin siis omaette, et ega kangas ka ei päästaks, mingi pinnas koguneb sinna ikka. Pean koduskodus tiiki vaatama, isal on seal kasutatud suuri kive ja minu meelest on neil seis hea.

      Kustuta
    2. Jah, kõige õigem oleks suuri kiwasid kaldale panna ja killastikku või kruusa vahele. Kiwa peaks nii olema sättitud, et hoiaks killastiku või kruusa paigal. Teine variant on mõni pinnakatja sinna vohama panna. Aga väga abiks oleks olnud ikkagi kraav kaevata, et üleliigne vesi ka ära voolaks. Aga seda sa enam vist teha ei saa, masinad vist läinud. Meil vanavanemate talus oli ka kunagi nii tehtud, et kraav viis üleliigse vee ära, aga vahepeal ei peetud neist lugu ja kraavi enam pole. Kinni aetud. Aga kangast pole küll mõtet sinna panna, see eriti ei päästa.

      Kustuta
    3. Ma siin mõtlesin, et aga pane sinna tiigi serva mingi kõrreline, kes tahab niiskemat pinnast. Amuuri siidpööris on üks variant. Peaks teine ka ise laiali minema.

      Kustuta
    4. Mul on nüüd pigem see küsimus, kas tiik peale maanteekraavide kaevamist enam täitubki. Praegu veetase aina alaneb, vihma ju pole.
      Nii et pigem hakkan seda kraavi kaevama, mis tiiki vett juurde toob.

      Mõned kõrrelised on paigas, aga ma tahaksin enne ühe sobiva puu või põõsa sinna panna. Varjutaimed aina põevad, kuigi päike paistab sinna hommikul ja õhtul.

      Kustuta
  6. Ma olen vist juba enne omagi arvamuse öelnud, et üleni maapinnast kõrgema turbapeenra tegemiseks peaks oluline põhjus olema - näiteks kase alla või siis väga aluselisele pinnasele. Tammel ju sügavad juured ja maa pidi sul ka niikuinii kergelt happeline olema. Minul sai liivapinna hulka segatud heal juhul neljandik turvast ja tavalist metsasammalt. Võib-olla oleks rohkem seganud, kuid päris kalliks oleks läinud. Pärast oli hea meel, et nii läks. Kardan, et igast küljest avatud kõrge peenra peale ei taha ka lumi eriti hästi koguneda aga vaja ju oleks.

    VastaKustuta
  7. Kui Sa teed sügavamad ja laiemad istutusaugud kui taimed vajavad ja täidad nad turba-liiva seguga, pole üldse vaja seda peenart nii kõrgeks ajada ja taimedel pole ka häda midagi, pinnas on seal niikuinii ju happeline. Kiwamees ja Tii annavad sama nõu, mis mina paar päeva tagasi. Paljas turvas kuivab ja paakub ja siis on Su taimed küll hädas, igal juhul on vaja ta ka katta vähemalt järgmisel kevadel peale sulamist. Katsu see peenar sealt mäenõlvalt välja kasvatada, praegu kõõlub ta kuidagi imelikult selle jalamil.

    VastaKustuta
  8. Tubli ja suur töö on juba ära tehtud ja pole just kõige õigem aeg ehk enam mõtteid anda, kuid siiski, mulle tundub, et kivisõõr on hetkel väga korrapärane ovaal ning võrdlemisi ühesuurustest kividest. Võib-olla katsu seda pisut mõne koha pealt välja venitada ja servadele nii enam voogavust anda. Suuremad kivid siin-seal ehk annaks ka naturaalsemat ilmet. Aga nii paistab vaid siitpoolt ekraani. Eks Sul on oma mõte ja tegemine ja tegelikult soovin vaid jõudu raske töö lõpule viimiseks!

    VastaKustuta
  9. :) kõik muudkui annavad lahkelt nõu ...
    ma jäin mõtlema, et ega foto eriti hästi edasi ei anna seda,mis tegelikult on. Mis päevale sa kokkutuleku planeerid kui ikka planeerid? Sinu aeda oleks päris huvitav näha

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see oli meil vist paika pandud, tegelen sellega veidi hiljem, ma lähen kiva nihutama :) toimub ikka, kuigi natuke õudne on ka :D hakka või muruliblesid rivistama :)

      Kustuta
  10. Mul on hea meel, et ma pildid üles panin, teie kogemused kuluvad marjaks ära.

    Huvitav, kuidas võib ikka ühte joonde nii kinni jääda? Kuna nõlv lõpeb vähekese mullasemal pinnal, siis tegin eelnevalt kaevetöid, et kivide alla ei jääks umbrohtu. Nojah ja selle peal ma siis paningi.

    Olen nüüd kive ümber sättinud, kuigi algselt oligi mul selline eesmärk, et väga ühene ei tuleks, siis nüüd kui ma nad südamerahuga lapiti lasin kus vaja, on pilt hoopis parem. jess! Mõne peab KSJ paika panema, mina ei jõua neid nihutada.

    Kui kõrgus pole mureks, siis on kõik poole lihtsam.

    "välja kasvatamise" peale mõtlen ka. Algselt oli mul plaan istutada hortensiad väljapoole peenart. veidi segavad ka kännud, mida ma ei kasuta, liiga suured, aga see kõik on veel edenemisjärgus.

    Küll on tore, et te mul ikka olemas olete!

    VastaKustuta
  11. Kiviveeretamise talgud võid teha, mina oleksin ka käpp:)
    Ma ei hakka enam peenra kuju vm yle midagi arvama. Lisan ainult, et iga vorm on ilus, kui see on piisavalt suur (st et alles lennukilt saab ylevaate) aga muul ajal tuleb leppida võimaluste ja vajaduse kombineerimisega:P
    Järjest huvitavamaks läheb Sinu aias. Piltide järgi võib oodata vaheldusrikast maastikku yllatusterohkete taimekooslustega, just seda tyypi aiad on minu jaoks kõige lahedamad (vt ka TY Bot. aeda).
    Tiigi kohta ei oska samuti midagi tarka soovitada, sest IGASUGUNE pinnas kasvab vee lähedal kinni ja seda peab suve jooksul mitu korda hooldama. Õnneks on palju tarku raamatuid tiikide kohta, aga lollikindlaim oleks ilmselt laotud, vaiatud vm kindlustatud suht äkiline kallas, millest pinnas vette ei jookse, nii tekiks murukõlblik serv. Kruusaga parandatud suplemistiik jälle peaks olema väga suur, nii et sinna ka see kruusakallas ära mahub. Suured kivid on toredad, aga jälle - vajumise- ja täitumiseprobleemid. Jne. jne.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused