hommikukohvi ja juuniplaanid

Eile õhtul olid nulgude noored kasvud kurjakuulutavalt longus :(  ja jalakas ja künnapuu olid sorgus lehtedega. Pappel aga kõikus rõemsalt tuule käes. Sidusin ta kinni. Istutasin läänekülge kolm punast sarapuud, et ei puhuks otse, vaid ikka ringiga. Veel mõned pisipõõsad nagu nt kuslapuu ja võtsin üles sirelilapse, kes ei elanud ega surnud. See koht talle ei sobi.
Tassisin nulgudele igaks juhuks tiigist vett ja voila, hommikuks olid nad kõik reipalt püsti. Milline rõõm!

Kohvitassiga aiatiiru tehes võtsid kuju kindlama kuju järgnevad juuniplaanid:


* rajada turbapeenar. Peenar tuleb siiski u 4x7 või sedamoodi. Umbrohujuured on eemaldatud, aga tahaksin veel süvendada, s.t. pinnast mujal ära kasutada. Osa sellest on veetud lohuaeda savi pehmenduseks. Turbapätse ma siiski endale lubada ei saa, bauofis oli hind 2.30 tk. Üle mõistuse, isegi kui nad kestavad 10 aastat.

* hädasti oleks vaja inkubaatorit ehk kohta, kus saaks taimi paljunduseks kasvatada. Kanalasse ei mahu nad ära ja kanala on üldse keset teed ja hädaabinõu, kuhu torgata suured püsikud, mida ma ei jõudnud tükeldada jne

*korrastada planeerimise tulemust, eriti saunaväljal ja tamme all.

*kännud - eraldada kitsed lammastest, s.t. kännud, mis näevad kobedamad välja, paigutada sinna, kus neid saaks vajadusel võtta ja ühe kuni kaks saaks turbapeenras ära kasutada. Igal juhul tuleks nad ära lohistada praegusest asukohast, nad on otse käigurajal ja ma ei saa tiigikalda puhastatud platsi taimestada.
*välja juurida see üks väiksemat sorti lepakänd, mis jääb jalgu ja nagunii hakkab vohama.

*istutada Halesia jt peenikesed poisid, viinamarjad jms

*alustada iseseisva praktikatööga - katte all olnud püsilillepeenar maja läänekülge:
1. puhtaks kaevamine
2. istutamine (tegelikult ka või?)
ja kõige selle juures üles tähendada, kui palju misiganes aega võtab. Mõnevõrra lahedamaks läheb siis lohuaias ja kanalas, sest seal see koosseis kasvabki

*no vot ja kasvuhoone pole ka veel katuse all

*ka ei meeldi mulle see, mida ma tegin eelmisel aastal läänekülge istutatud põõsastega

*nojah ja siis niita ja niita

*p s peenikeste poiste jaoks oleks vaja müürijuppi veel välja puhastada ja selle sisu saaks ära kasutada suuremate aukude täitmiseks, seda on vaid meeter kuni poolteist.

no ja siis ongi juba jaanipäev

puhkus Mariaga

Vaadete lisamine on veidi raskendet. Mul ei ole selleks eriti aega ja nad muutuvad kogu aeg. Puhkus on olnud HUVITAV.
Võtame siis kokku:
*laupäeval hakati lepikut maha võtma, esmaspäevaks oli see tehtud. (Tööde käigus jäi puude alla ka minu harilik haab `Erecta`. Ta kasvas küll piirist kaugemal, aga sai ikkagi pihta. )

*esmaspäevast maantee üles võtmine
*reedel unistuste kopamees eemaldas tiigi äärest kännud
*mina eemaldasin eelnevalt tiigikalda taimed ja potistasin neist suurema osa ära

*kolmapäeval ja laupäeval käisime Järvseljal puid toomas, järelkäruga. Kõige ilusam koorem, mida ma kunagi näinud olen. 15 okaspuud, (hall nulg, korea kuusk, must kuusk) ja 12 lehtpuud: harilik pärn, laialeheline pärn, harilik haab Èrecta`, ameerika pärn `Nova`, korea pappel ja mõned päevad varem unustatud pärn ja kolm sarapuud. Kokku ca 32

ja siis me istutasime ja istutasime ja istutasime. Kohad olid üldjoontes teada, aga vaja oli paika panna veesoontevabad platsid, sest ei ole mõtet tuua tublis kasvueas (okas)puid ja siis nad veesoone peale kiratsema panna. See võttis aega. Kui me olime lõpetanud, siis tuli korraks päike välja ja ma vaatasin ja vaatasin oma lohuaeda, ohsa, aasta tagasi oli siin ... '
ja nüüd nagu meeldetuletuseks, et vaatamata sellele, et kõrval haigutavad augud, puude rägahunnikud ja maa on üles songitud, nii et sauna juurest saab otse savipinda pidi lauda otsa liuelda... Aed näitab oma kaunimat palet.

Tuleb küll kannatlik olla, aga üks koht peab aias olema, mis sind lohutab, muidu ei jaksa ju.

Teha on veel palju, mõned põõsad ümber tõsta, püsikud, kes jäid istutusele ette ümber panna. Niita on õnneks veidi vähem, sest esialgu on mõned kohad maha lihvitud. Unistuste kopamees aga sahkas maha need hullud ääred, mis aegade jooksul tekkinud ühtpidi kündmisest, tegi korda majataguse, et vesi maja alla ei voolaks. Tamme alla sai küll kohati songermaa, aga see on ületatav.

Ilma KSJ ja Mariata poleks ma jõudnud ei istutada ega muud. Sellega oli tõesti kiire. Esiteks, et jõuaks puud enne maha istutada kui linnud nende otsa pesa teevad ja teiseks, et nad ikka saaksid maikuu vihmad ja äikesed uues kodus ja juurduks kenasti.
Ma olen väga rahul.

elu põllul

Ma rundsin end viimati nii siis, kui linnas hakati mu aiajupikese lõunaküljele maja ehitama. See oli tegelikult teada, et üel päeval ehitama hakatakse, aga reaalsus lõi valusalt. Mu aiast sai hoobilt varjuaed. Majaehitus võttis meilt ka privaatsuse - tavaline asi linnas. Õpid elama peopesal. Naabermaja aknad avanevad sinu aeda u 50 m pealt. Mis siin ikka rääkida, see lõppes minu jaoks paremini kui ma eales lootnud oleks - ma sain endale kodu lepiku servale. Mnjah, võõra lepiku servale.

Harilik pöök. Tema lehtede loomine on üligraatsiline

Võib olla ongi see nii, et kõik on ühes ajahetkes koos, aga me näeme sellest vaid osa ja enesele teadvustamata tajume tulevikku. Nii õigesti ajastatud puhkust pole mul olnud, kuigi mõni nädal tagasi tundus küll vastupidi. Nii et mõtlen oma tulevikuminale tänutundega.
Alates reedest algavad mu hommikud sellega, et vaatan palju lepikust järgi on. Kuna see kõik ei toimunud üleöö, on mul olnud aega pidada nõu sõpradega ja teha plaane.
Kui üks mu kolleeg rääkis loo sellest, kuidas ta saabus oma suvekoju ja avastas, et kõik seenemetsad on maha võetud, siis mõtlesin minagi, et oleks vaja lohuaia serva puid ja põõsaid istutada, et kes teab, mis elu toob. Tahtsin okaspuid, aga valgusolud .... No nüüd saab valgust olema kõigile puudele :)
Ka mõtlesin esimese hooga, et jätaks kokkutuleku minu juures ära ja annaks kellegile kohustuse üle, aga....

Mul on kahju, et osale teist ei saa enam laenatud vaadet näidata, aga lõpuks on ju huvitav näha, mida teeb üks aedniku hakatis uues olukorras. Põhimõtteliselt võiks selle koha nüüd tuulte risteeks nimetada. Ma saan tublisti oma karmat parandada istutades puid  Lilled peavad nüüd ootama, sest nende jaoks ressurssi ei jätku, aga eks ma olen juba prassinud ka. Olemasolevatele tuleb tingimused tagada :)

Muhedik lohutas mind sellega, et vähemalt on kevad ja taimed ei satu keset täiskasvu uutesse oludesse, neil on aega kohaneda ja õnneks kasvavad mul mõned varjuandjad ka.

Sõnaga, siinkohal lõpetan halamise ja räägiks õige toredatest asjadest ka. Nt sellest, et kaks harilikku pööki on lehtinud ja seega esimese talve üle elanud. Juudapuulehik muide ka. Tema on väike, aga tubli. Valgel männil pole mingeid talvekajustusi, tema on ka ainuke, kes okaspuudest puutumata on jäänud selle varakevadise põletamise peale.

Tegelesin turbapeenra ettevalmistamisega, sellest hiljem ja parandasin lohuaia pinnast.

järgneb ...

dialoog

punane leeder

Oh ja vahelduseks ometi normaalne temperatuur, ei pea varjus +25 lõõtsutama

hoovihmad. lühidalt

Eile oli kõige mõnusam ilm sel kevadel. Oli soe, aga pärast-vihma-päikseline ent mitte palav.

Pühapäeval vastu esmaspäeva ja hommikul lisaks  oli sadanud nii palju vett, et esimese hooga oli lauda taga vesi üle varvaste ja tee saunani lirtsus. Veetünn kolmveerand täis.

Ma olen sellega väga ja väga rahul. Kohe tuleb soe otsa ja siis ei ole olukord enam nii kuiv ja mul ei ole plaanis kasta rohekm kui hädapärast vaja, ei tahaks taimi ära rikkuda.

Kontrollisin saunamäel liivapinda, see oli täielikult läbi leotatud, vihm ja tuul olid maha peksnud vahtraõisi ja kaselehti. Mägisibulad olid alles, neid polnud vihm ära viinud. Küll aga oli ohtralt ujutatud mutikäike. Võib-olla oligi päev enne kõik nii vagune, nad teadsid, et sadu tuleb ja põgenesid kuhu? Sügavamale maa alla?

Kobestasin märjemad kohad lohuaias ja saunaväljal ja multsitasin nii palju kui jõudsin. Liigmärjad ja külmemad paigad jätsin katmata, nojah ja pimedaks läks ka.


Veel üks huvitav asi. Kuldnokad lendasid eile õunapuudest sisse ja välja.  Sõna otseses tähenduses. Mu õunapuud on lihtsalt nii vanad, et neil on tüvedes augud. (ohkab).

minu esimene teine kevad II

Esimene vihmake lõi kõik hetkega roheliseks. Lõunalohk metsistus tundidega, kui ma laupäeva õhtul sinna jõudsin, oli naat kogu ala täis mühistanud.

enne vihma

Toibuvad needki taimed, kes on tavapärasest kauem vee all olnud. Karulauk kasvab tiigi kaldal ja ma olen üsna segaduses - kas minu aiamuld polegi siis happeline?  Koduskodus kasvasid nad vanasti jõekaldal, oli üks salakoht, mida teadsid vast ainult minusugused metsas hulkujad. Kui järgi mõelda, siis seal oli sarnane savikas pinnas, nii et ehk ei olegi nii üllatav. Läti poole liikudes kasvas teda juba kohati massiliselt. Kuna see taimede pealt lugemine mul nii väga just ei õnnestu, siis ostsin mulla ph-testid. tk 15. Pakend on veel avamata ja sisu tuvastamata.
Suurus loeb, aia puhul kohe kindlasti. Ilmselt ei oleks vaja selleks aianduskooli minna, et aru saada - aia rajamine peaks algama hooldusest või õigupoolest hoolduskavast. Mina olen selle nüüd selgeks saanud. Terve laupäevase päeva, ajaliselt 8h , sh kohvipausid ja veepausid, kulutasin loodud alade puhastamiseks. Kobestasin, rohisin, istutasin mõned ümber.  Selline ajakulu oli mulle üllatuseks ja pani mõtlema. Minu esmane valik - tihe istutus, on sellest lähtuvalt õige - kui taimed kosuvad, on umbrohul vähem ruumi ja jaksu. Hiljem tuleb muidugi harvendama hakata.

Väljaspool istutusalasid loodus tühja kohta ei salli - teed platsi puhtaks nt lemmaltsast (väikeseõieline lemmalts) ja järgmisel kevadel on seal esimesena võilill ja minul miskipärast ka kõrvenõges. (Muld on lämmastikurikas?)
Liivasemal pinnal külmamailane ja saunaväljalt leidsin mõned pesakonnad naistepuna. Naistepuna korjan ma kusagile kokku, et nad muruniiduki ette ei jääks. Avastasin paarist astilbepuhmikust naadi ja võtsin need puhmikud üles. Kui naat sisse jätta, olen varsti püstihädas. Lohuaias nimelt naati seni pole, eks ma püüan need astilbede juurte vahelt kuidagi kätte saada, enne neid tagasi ei istuta. Hetkel ligunevad tiigis.
Aias nahistades mõtlesin katmise ja multsimise peale, ajude raginat kostis ilmselt kaugele. Pean mõnes kohas oksatüükaid koristama, seal saaksin siis muruniidukiga ligi.

 Kui Muhedikul tähistavad kauni õitseaja algust forsüütiad ja tema pilte vaadates võib aru saada, et see kuninglik sissejuhatus, siis minu aias märgivad kevadet enelased, kelle lehed värvuvad kõigepealt kollakaks ja siis edasi juba vastavalt kas oranzikaks või salatiroheliseks. Ai, nad on armsad.

Kui nüüd veel asjalikult aladele läheneda, siis olen eksinud ka selle reegli vastu, et mida kaugemale jääb vaade peenrale, seda suuremad taimed peaks olema. Saunavälja vingerdus on üsna madalakasvulistega asustatud, aga mulle meeldib :) Tahapoole on suuremaid ka, aga nad alles kasvavad.  Ilus saab olema see aeg, kui kitseenelas ja liiliad alustavad.
Muud liiliad said liiva sisse, otsad on väljas, vaatasin, et mida ma küll sügisel mõtlesin !!! Mingi kaval plaan pidi see ju olema. Värviplaan ja puha. ?

Õppetunnid. Kui me eelmisel suvel kändu juurisime, siis sai pinnas ikka väga ära segatud, pealiskihtidesse sattus hulgaliselt savi, mis nüüd esimeste nädalatega kaanetus. Kuna mutt upitas pinnale kõik mu harilikud kribulilled, siis ühendasin kaks asja - leidsin kribulilledele uue ja parema koha, parandasin veidi kallaku pinnast ja istutasin ümber need villased nõianõgesed, kes olid siia-sinna torgatud paljunema.

vasakult istutan ära heucherad, see ei ole neile hea koht, eks näis, kes asemele tuleb

Nad said küll poolvarjulisse kasvukohta, aga linnaaias see neid ei heidutanud, küllap siin ka mitte. Nüüd saabki võrrelda, osa neist on saunamäel liivases ja päikselises kasvukohas, osa lohuaia kallakul. Hää rahustav ja siduv laik sai, kordusena ja väikese lainena :D (no mis teha, mulle ümarused meeldivad) .

Ümarused aga toovad meelde selle, et tiigikaldal domineerivad mul hetkel püstised puhmikud, mul oleks sinna vaja bergeeniaid, nad annaksid sellele teise ilme. 

Veel ühest väikesest katsetusest. Nimelt tegutseb igal pool, kus minagi muti- ja/või rotiarmee. Kuna taimejuuri ja sibulaid minu meelest ei sööda, aga käike tehakse ohtralt, siis võib see ka mutt olla. Hakkasin tema käike valgustama. Ikka nii, et tema müdistas taimede vahele omad käigud ja mina uuristasin nad valguse kätte - jätsin lahti. Sinna ta tagasi ei tulnudki muide. Kasutan seda seni kuni see taimi ei kahjusta, vaatame, mis edasi saab. Saunamäel tekkis juba lootus, et äkki sõidki mõned mürki, sest seal pole paar päeva keegi laamendanud. Enne seda jõudsid nad ikkagi ühe suure lavendli hingusele saata - kuivas ära :(

Minu plaan turbakas valmis teha läks luhta. Ma lihtsalt ei jõudnud nii kaugele, et edasi kaevata, jäänud on veel jupike. Selle asemel tegin muruniidukiga käe valgeks. Varasem traktori mängimine - roobaste täitmine mätaste ja pinnasega tuli kasuks, mõnest kohast sain läbi niidetud, sellel nädalal tahaks ka teisele poole maja jõuda.

Pean puud-põõsad üle vaatama, nad võivad planeeritavale kaabelalale ette jääda. 


Sõnaga - minu esimene teine kevad on väga huvitav ja kui järjekordne paanikahoog - kuidas ma jõuan seda või teist, on üle läinud ja ma õpin oma uuelt aialt, siis see hetk on nii loominguline ja tervendav nagu öine uni peale pikka aiapäeva.

ja kui ma parasjagu ei kaeva, ei riisu, ei käruta, ei sikuta, ei istuta, siis naudin lindude seltskonda, nad on kõik nii ametis, et mõned ei märka mind kartagi, ma ju osa aiast juba :)

maas ja teel. uued 2013

Eile õhtul ootas kodus meeldiv üllatus. Kohale olid jõudnud Järvselja taimeaiast tellitud puukesed ja põõsad:
Picea abies `Ohlendorffi`
Picea abies `Nidiformis`
Picea omorica `Karel`
Populus tremula  `Erecta`
Cornus mas
Hydrangea paniculata  `Wim´s Red`
Stephanandra tanakae 
Lonicera involucrata
Salix alba `Gold`
Kolm rohelist leppa ka.

Kohe istutasin maha kolm peitõielist kuslapuud, kaks lohuaia äärde, ühe müüripealsele. Müüripealne on siis ala, mis on vana vundamendi koht. Siia istutasin ka hariliku haava vormi `Erecta`. Siin sai hõrendatud ju vahtraid ja saari. Kuigi lõppversioonis on kuuseheki jätkamine, siis sissepoole on ka uusi varjuandjaid vaja.
Kuuskede kääbusvormid on planeeritud saunavälja püsikupeenrasse, et oleks talvisel ajal ka silmarõõmu, seda muidugi juhul kui nad lume alt välja paistavad. Tanaka pärgenelas nagu ka kirss-kontpuu hakkasid silma Tartu Botaanikaaias. Nad on minu meelest väga ilusad. Neil on koht peaaegu olemas.
Õhtu kulus käest, kastsin potistatud tegelasi ja mõtlesin, et peaks neist osa ikka põldu istutama, aga enne on vaja planeerimine ära teha. Mustikad ei ole üles tulnud :( Thalictrumitest vaid üks, ootame veel. Eriti edukas on männikülv, ma korjasin ühelt huvitava kujuga männilt seemneid, näis).
Eile sain teate, et teele on pandud ka tšehhi saadetis ja Aiasõbrast tellitud kraam on ootel.

Exochorda `The Bride` peaks olema vist Exochorda × macrantha või Exochorda racemosa? Eestikeelsete taimenimede andmebaasist leiab ka lihtsalt Exochorda kui liigi järgi, nii et veidi segane on see lugu. Kui ma leian talle sooja koha ehk kasvab ka siis sama kauniks? Kalmiaid on kodust ja kaugemalt tellitud.

Kalmia latifolia `Minuet`
Kalmia latifolia `Olympic Fire`
Hydrangea paniculata `Diamand Rouge`
Hortensiatest esialgu aitab. Seisku see mul meeles ka!

Nädalalõpuga peab turbapeenar valmis saama, sest rodod juba sügelevad. Sõbra aiast on tulemas ka kaks kännasmustika taime. Kisub küll rohkem kalmiateks ära, aga Walteri kobarküüvitsaid tahaks ka, seda siis veidi hiljem. Turbapeenar ei peagi ju ainult rodode päralt olema või mis :) Tšehhitarid pidid laekuma pottides. No ma ei tea, loodan oma kirjakandja peale...

Exochorda racemosa ` Niagara`
kobar-õisenelas
kõrgus:  0.5-1.3m
laius 0.5-1.5m
päike kuni poolvari. Z4    

Kalmia latifolia `Mitternacht` laialeheline kalmia

kõrgus:  1-1.8m
laius: 1-1.8m
päike kuni poolvari
Z4

karoliina haleesia
Halesia carolina
kõrgus: 4-7 m
laius 3-4 m
õitseb IV-V
täispäike
Z5

Walteri kobarküüvits
Leucothoe fontanesiana ` Whitewater`
kõrgus: 0.3-0.8m
laius 0.3-1m
poolvari, vari
turbaaia taim
Z5

Sellised plaanid siis...

jalgu kõlgutades

Suur soe mähkis lepiku helerohelise pitsi sisse - pajud alustasid juba paar päeva varem, nüüd siis toomingad. Ümberkaudsed põllud rohetavad. Ähmis haneparved tiirutavad ikka veel ringi ja aeg-ajalt ehmatan pardi paari oma tiigilt ära. Täiesti kogemata. Talikülv on tärganud ka minu pottides ja seal on kohati tugev trügimine. Hoolitsen selle eest, et nad ära ei kuivaks.

Trillium on tärganud ka teises kohas, kerge kallaku peal, kus vari suurem ja seal oleks taim ka nagu suurem. See oli varuvariandiks torgatud, kui lohuaed liiga niiskeks ja külmaks osutub.

Käisime KSJ-ga Pärnumaal. Laupäevane ilm oli uskumatult soe isegi mere ääres. Kodused olid aga oma õue nii klaariks teinud, et meie abi seal küll ei vajatud, aga tore oli ja tegime isaga aiale tiiru peale. Vaatasime ühte tühja tarusse ja siis tamme ja siis õunapuid...

Nii et üsna jalgade kõlgutamine. Vaatasin üle oma tiigipeenra projekti. Ajaleht nagu peaks veel, aga siiski vähe, sest krookused on läbi tulnud. Hostad jm püsikud veel magavad. Tõin lisaks veel paar värvilise lehega helmikpöörist. Õhtupäikeses säravad nad päris uhkesti. Siin kasvav sabiina kadakas on juba aastaid väga tihe, ilus ja haigustest räsimata.  Tegelikult võiks siia peenrasse ka veel mõne oksapuu väikevormi istutada, rütmi mõttes, aga enne peaksid püsikud oma suurust näitama hakkama.  Värviküllaseid peenraid on emal rohkemgi. Pluss looduslikud.

Sarapuu alt võtsin kaasa mõned roosad. Eks siis järgmisel kevadel ole näha, kas küsimus on pinnases, s.t. ka s roosa säilib.

Esimene tunne kodukodu väravas oli ehmatav, kõik oli nii korras. Ehmatav sellepärast, et elades siin oma P.mäel, kus kõik on viltu ja turris ja ainuke koht, mis on silmale kena on saunaväli, siis mõnes teises kohas saad sellest alles aru. Ma ei tea kui kaua võiks töötada vabandus, et ma elan seal alles teist kevadet? (Ja kas tõesti alles teist :DD)

Kuigi mul oli plaanis seda mesilaste värki uurida, siis esialgu ei olnud mul kavatsust taru kaasa võtta, aga nüüd on mul ta õue peal, pean ta korda tegema ja kui taevas hoidku, sinna peakski keegi tulema, siis on mul koduloomad ja vesi ahjus. Sulatasin mõned vahalehed raami sisse. Isa näitas ette. Huh.

KSJ on väga mõnus reisukaaslane. Käisime mere ääres ja talgutasime sealt kaasa ühe puupaku ja landi, noh, et rand ikka puhtam oleks... Kes tahab, saab augustis pakul istutagi. Jõudsime  koju tagasi ja siis tegin kiire kastmise tiiru, sest tänavu näikse vesi rohkem maa peal olevat kui pilvest alla tulevat.

-------

aga niipea kui ma otsustasin pühapäeval jalgade kõlgutamise lõpetada, algas tuulemöll. Hää lehti riisuda, kõik lendas otsejoones lepikusse. Küllap lendab mõne teise tuulega tagasi. Ega nüüd veel nii kuivanud ka pole, savimaa ikkagi. Lihtsalt viimasel nädalal on vesirotid palju pahandust teinud. Taimed tulid talve alt tervetena välja ja nüüd ta märatseb saunaväljal, kergitab taimi ja möll käib ainult seal, kus taimed. No ma olin ikka väga kuri, panin mürki, kindad käes, kuigi ma oletan, et kinnastel on jälle kinnaste lõhn.

no ja siis olin ka sellepärast pahur, et üks päev P.mäe jaoks ja siis puhubki selline tuul, et ma pean jõudu kasutama. Varahommikul põletasin oksaräga, see käis kähku. Sii polnud tuul veel nii tugev. Edasi toimetasin lohuaias, sest seal hakkab lemmalts oma idulehti juba näitama, vaja oli üle kobestada. Siis avastasin, et kahes astilbepuhmikus on naat. Puhmikud välja ja naat välja, ei ole vaja tal sinna imbuda midagi. Sai see platsike puhtaks, pidasin veidi plaani.
Valisin siis lõpuks sellise töö, kus sila jest uma ne nada, s.t. plaan tehtud.

Et ära panna lubjasegune tellisesoga, tuli kaevata aiatee auk, sellest võetud pinnas paigutada kuhugile, kus seda saaks edaspidi kasutada. Siis eemaldada juurikad, kärutada lubjasoga kohale. (Ma arvan, et küllap see lubi pole enam nii lubjane, sest  see on ju aastaid seal seisnud juba). Puhastasin tervelt 1,5 ruutmeetrit. Sellest sain innustust ja võtsin lohuaia savinurga ka ette, siin üle ühe ruutmeetri ei jõudnud. Liiga palju saarejuurikaid ja savi. Jõudsin päevaga päris palju, aga plaanitud istutustööd jäid küll ära.
Mis neist ikka tuulduma panna.

... järgneb või jääb pooleli

peaegu luuletus

soe...
šoe, šoe, mõnuus
ütleb Tsiil rahulolevalt

nojah
tegelikult tahaksid mõned taimed vihma...
aga
olgu,
ma võin pangejooksu ka teha.

soojendage siis ennast
ja püherdage maas
ja nuusutage pungasid

ja kõlgutage jalgu aiapingil
ja kallistage kaasasid,
et nad jaksaksid kesta terve selle suure suve
ja kõik need uued taimed, mis aeda imbuvad ...

karu embus e tehtud ja tegemisel

Enamasti on volbriööde ilm ikka jama olnud, kas siis tudengite pärast või sellepärast, et oleks lihtsam lennata ... Vihma tavaliselt ei saja, küll aga sajab tuult ja jahedust.
Kevadpühadene vaba päev keset nädalat on tore, aga et kaks päeva on puhunud nii jõle tuul, et ma mõnes punktis pean edasi liikumiseks suisa jõudu kasutama, ei ole tore. Õhtuks olin ma ikka päris tüdinud.
Muidugi mängib oma osa ka see, et ühest küljest piiravad mu kodu põllud ja sealt puhub täiesti vabalt, sest eelmisel aastal istutatud põõsahakatised küll mingit ilma ei tee. s.t. pole takistuseks.
Kui aga lõunalohus ka puhuma hakkab, siis on tüütu.

Kuidas siis läheb? Maa seest tuleb otsakesi. Mõned neist on esialgu tundmatud. Nojah ja siis oma headuses tuntud ja tuttavad. Kellel on vaja naadi abiga oma keret puhastada - palun - mu väljad on avatud, sööge nii palju kui kulub ja kaasa võib ka võtta nii naati, nõgest kui puju, päiderooga peab veel ootama.

Suurvesi alaneb iga päevaga ja konnad peavad koomale võtma. Vesilikke pole ma veel näinud, nii jääbki sel aastal ilmselt määramata. No minu meelest on pulmitamiseks külm ka. Linde aga tundub sel aastal rohkesti olevat või on asi selles, et nad tulid korraga. Mis mulle aga eriti meeldib - eile vaatasime kuidas väiksesed linnud varestele tuule alla teevad. Ei lase neil kusagil kanda kinnitada, kohe ründama. Ma olen sellega rahul, polegi neid vareseid siia vaja.

Eile kuulsime vist rätse ka, oli selline uksekiiksutamise hääl.

Tammealusest planeeritavast turbapeenra alast on 2/3 puhtaks tehtud. Siin on liivasem, see pole väga raske. Pärast tööd jõuab tunni või kaks kaevata küll. Turbapeenra puhul tuleb otstesse tuulepihustajad istutada, nad jäävad muidu koridori. Veidi allpoolt kolin ära need kaks roosi, kes mulle kingitud on.
Aednikule, ka algajale, ei tohiks kinkida taimi, keda ta pole ihalenud või soovinud, see teeb lihtsalt lisa peavalu. Ma ei kavatse roosikasvatajaks hakata. Pargiroosid on lubatud. Mõõdukas koguses.

Maha tuleks märkida suvise iseseisva praktika töö - püsikupeenar maja lääneküljele ja siis hopsti see ka 2 labidalehe sügavuselt läbi kaevata. Seal on ka kerge kallak, mis savise pinna puhul on hää. Ja siis peaks sinna istutatama inglise laine stiilis püsililli ja muid tegelasi. (ma ei taha sellest rääkida).

Mulle toodi ka peotäis lobeelia lapsi, vaja need ära pikeerida.
Sakslased  kohanevad, aga mõned võrsed on ikka veel kahvatud.
Tomatitaimed on šokis - kas siis sellist valgust me tahtsime...

Vaja oleks lohuaia nurk u 5 ruutmeetrit puhtaks teha, seal on mõned puujuured ja raske savi, väga ei motiveeri, aga pole viga, tegutsen jõudumööda. See, et kõik veel ei lokka, on isegi hea, muidu katkestaks end ära.

Tegin katse nr 2. Esimene katsetus oli eelmisel aastal. Nimelt kaevasin krundi piiril hunnikus kasvavatest harilikest kuuskedest ühe kobedama võraga välja ja istutasin kohe teise kohta. Kuigi vanuse järgi ei oleks tohtinud seda teha. Samas, hunnikus ei kasvaks neist keegi eriti ilusaks ja varem või hiljem tulnuks seal korrektuure teha. Kuna eelmise aasta kuusk läks kasvama, siis sel aastal valisin veel kaks - üles ja maha. Kui eelmisel kevadel kastis loodus, siis nüüd selle tuulega jooksen ise pangedega. Seni tunduvad ok olevat. Muidugi peab sellise töö juurde käima ka puusosistamine, ilma ei saa.
Omal moel sain selle eest sakutada ka. Üks mullapall oli lihtsalt nii raske, et kasutasin uinunud seljalihaseid ja nüüd käin neljandat päeva sellise tundega nagu embaks mind karu. Õrnalt, aga kindlalt, esimesel päeva hommikul oli hingamine ka uus kogemus :D, nüüd hakkab juba järele andma, embus, ma mõtlen.

Kolisime talvitujad suvekohta, et oleks lähem kasta ja silma all ka, et ma nad ometi ka paika paneks või ümber potistaks.

Mägimännid said uue koha ja kääbusmägimännid ning harilik kadakas `AnnaMaria`ka. Neid kastsin eile ka, sest liiv ju väga vett ei pea kui sel moel puhutakse.

Uudishimu vaevab, et kuidas need liiliad, mis ma Matilt sain,  seal maa sees kasvavad.