esimene lugemine 14.aprill

Nädalavahetus möödus mul värviliselt. Ausalt öeldes pidin ikka Muhedikult nõu küsima, sest kui ikka ise pole taime kasvatanud, siis need sügisvärvid võivad tundmatu suurus olla. Ülestähendatakse ikka need taimed, kes vähe erilised, nt sügisel punased jne... Jäin mõtlema, et mis värvi on peitõieline kuslapuu sügisel. Ei olnud botaanikaaia retkedest ka meeles, et ta kuidagi eriliselt siranud oleks. Suvel on ta küll imeilus tumeroheline ja ebatavaliselt tolmuvaba. (pange see endale kõrva taha). Värvitud see töö nüüd sai. Vaja veel mõned kriipsud tõmmata ja ... olen endaga üsna rahul. Põhilise värviõpetuse (loe värvimisõpetuse) sain oma lapselt, kes seda oleks kakskümmned aastat tagasi arvanud :D


Nüüd aga esimese lugemise juurde. Lumi sulas ruttu. Mitte küll igalt poolt, aga lõunalohus on mägisibulad lumest priid ja siin ma kadusid ei näinud. Mõned kivid on veidi nihkunud, aga elusolendid esialgu veel hää tervise juures.


Pilt on vihmane, aga nemad seal olid täiesti stardivalmis. Mägilaste värk. Nii et selle kallaku üle on mul väga hea meel. Siin saan käia oma südant soojendamas kui mujal on puhtalt kolevaated.

Lume alt on väljas harilik müürilill, lumeroos, metspipar ja igihali. Tammealune seltskond. Igihali reageeris küll kohe ühe päeva jooksul, ei tea, kas tema jaoks oli kõik liiga valge?  Läks nagu siledast kortsu?
Marananad on kohati lume raskuse all murdunud ja näevad välja kui vanad luuad. Kadakad on kõik kenad. Eriti keskmine kadakas, kes talvitus lume all ja on istutatud mägisibulate kallakule. Sarapuu on aga eriti uhke. Ilus.

Esimene okaspuu osaline kuivamine on kahjuks ka tuvastatud. Lõunalohus. Eksperiment. Talvitus küll, aga kevad ei läinud hästi. Pool põõsast on pruun.
Hämmastav lugu on aga hariliku kuusega, kelle istutasin krundi piirile, metsa poole. Tema oli ladvani lumes ja nüüd on oksad kohati kollased, oranzid. Pilti praegu pole. Päikesepõletus? Ühe päevaga? Vihmasel ajal?

Lumi on sulanud keldrimäe lõunaküljelt ja maja tagant ka. Põld on lumes, aga see kahaneb. Tiik saab ilmselt triiki täis.  Nüüd tuleb uudiseid juba iga päev. Nii tore. Minu esimene See-Kevad, kus ma näen, kuidas nad mul siin hakkama said. Üldpilt on ikka väga väga kole ja savine ja vesine.
Vesi on muide sealsamas kus eelmisel kevadel.

Nagu Thela soovis, on täna päikseline.



Kommentaarid

  1. Minu mägilastest tunnevad end väljasulanud kaktused ja mägisibulad ka end hästi. Enamus siiski veel lumes.
    Aga Sulle ikka seda avastamis-ja äratundmisrõõmu

    VastaKustuta
  2. Nii lahe!
    Okkalistega muidugi nii lahe pole. Kahju neist.
    Aa, ja see värvimine on sul ikka imeilusti välja tulnud.

    VastaKustuta
  3. No tore. Kujutlen ette seda esimesekevade rõõmu :) ja sibulad on nii armsad.... Mul on ka maranad kevadeti nii rääbakutid, aga küll on ikka tänuväärne tegelane. Pärast õitseb ennastunustavalt.... Rõõmsaid leidmisi Sulle!

    VastaKustuta
  4. Eile hilisõhtul või varaöösel meenus, et ma ei kirjutanud ehk kõige olulisemast. Ma arvan, et kuuskedel pole tegu päikesepõletusega, nad ei armasta pimedat, klorofülli sünteesimine toimub ju valguse mõjul. Mul on ka olnud, et pisikesed kuused tulevad lumehangest kollastena välja. Olen neile siis kohe andnud mõrusoola, seda müüakse okaspuuväetise nime all, vaata koostist. Pehter küll väidab, et sel pole mingit toimet, aga minu kogemus ütleb, et ta mõjub tõhusalt, selline puu on saanud alati 2 toekat peotäit ja õige varsti on enamik okkaid rohelised. Sügavas hanges võivad kuusele liiga teha ka seenhaigused, koos mõrusoolaga olen neid ka pritsinud. Samamoodi võivad sügavas lumes kannatada ka pisikesed männid ja ka nendega toimin ma samamoodi. Proovi, hiljem jagad kogemusi. Vaasa soovitusi ma ei tea, aga eks ka tema oskab Sulle midagi öelda.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused