esmaspäev, 29. aprill 2013

maailma parim kirjakandja

Minu posti toimetab kohale minu Kirjakandja. Nii ta end tutvustaski esimesel korral ja see oli tõeliselt südantsoojendav. Teate küll, elu maal.
Täna saabusid sakslased. Kastiga. Ma pole veel neid näinud, aga peaksid olema ...
Uustulnukad. Lisan siia mõned andmed, mida saab tulevikus ehk täiendada. Erinevad allikad annavad erinevaid tulemusi. Mitte et see mind üllataks.






Echinops bannaticus `Taplow Blue`
Epimedium grandiflorum `Nanum`
Kõrgus 10-50 cm (5-10 a)
Laius 10-50 cm
kevadvärv pronksjas
sügisvärv roheline
Z4
poolvarjuline kasvukoht. Paljundamine pärast õitsemist jagamisega

Epimedium grandiflorum `Rubinkrone`

Epimedium pinnatum ssp. colchicum
Kõrgus 10-50 cm (2-5 a)

Laius 10-50 cm
kevadvärv roheline
Z 4
poolvarjuline kasvukoht. Paljundamine pärast õitsemist jagamisega



Epimedium x warleyense 'Ellen Willmott'
Kõrgus 30-40 cm
laius 30-45 cm
Z5
Epimedium x warleyense 'Orangekönigin'
Epimedium alpinum x Epimedium pinnatum ssp. colchicumi hübriid. Aretaja Ernst Pagels Saksamaalt
Kõrgus 25-30
laius 30-45
Z5

Tiarella Hybride 'Skeleton Key'
Kõrgus 15-30
laius 30-60


No ja ma ei tea, kes mind torkas? Neid on Eestis ka saadaval, aga kuna postikulu oli juba paigas, siis polnud vahet. Hind oli soodsam.

Helenium Hybride 'Moerheim Beauty'
Helenium Hybride 'Baudirektor Linne'
Ja veel
Thalictrum delavayi  'Album'
Ma loodan, et `Album`jääb ikka hinge. Z 5
Või ütleb Muhedik, et see kasvab tal umbrohuna :D

pühapäev, 28. aprill 2013

home sweet home

Aprillisess on läbi. Teoreetiliselt on see minu viimane aprillisess, sest järgmise aasta kevadtalvel tuleb kool ära lõpetada. See oli siiani kõige halvemini ajastatud koolinädal. Sellisel kiirel ajal kodust ära olla on piinarikas.
Koju tulin "kutsikatega". Nii see umbes tundubki. Saime kodutööks suvelillehakatised üles kasvatada ja pildile võtta. Suvelilledega on mul siin nii ja naa. Tänu koolile tean neist kordades rohkem kui varem, aga
üks asi on oma lõbuks lilli kasvatada, teine asi hinde peale :D Siia üks lugu, veidi liialdatud, aga eks see olegi selline lugu, mida kevadise lõkke ääres rääkida.

Nagu hää lugeja mäletab, oli mul linnaaaias üks toru, milles ma kasvatasin küll maasikaid, küll lillherneid. Toru tuli tihedalt soga täis ajada ja siis muld e kasvusubstraat ja voila... Nii ka eelmisel suvel. Ajasin mina toru soga täis ja jätsin paariks päevaks vihma kätte vajuma, siis lisasin veel kraami ja vaatasin, väga hea, rohkem ei vaju. Istutasin lillherned pidulikult toru sisse ja nemad kasvasid kenasti. Ühel päeval möödusin torust ja mis ma näen, lillherned pisut allapoole vajunud. Mõtlesin, et olgu peale, selle vahemaa upitavad end ikka üles. Edasi võite isegi arvata, suve jooksul vajusid nad aina sügavamale ja sügavamale. Sügisel oli mul toru, milles kasvasid lillherned. Hästi kasvasid, kohe külmadeni välja, aga esiteks ei olnud neid eriti näha ja teiseks  nad ei õitsenud ka...

Seekord olen hoolikam.
Suvelille uudistest nii palju, et Räpinast võib tänavu osta topeltõiega sutera cordatat. Kasvukuju on puhmik. Sellised nad on praegu



 Kodus.

Pühapäeval vastu esmaspäeva oli külm. Ma ei teagi, kas see oli külm või päike, mis mu helmikpöörised ära värvis. Enne kooli puhastasin püsikuid ja heucherad ka. Kui koju jõudsin, siis olin tegelikult üllatunud, kui värviline kõik on.

 Naistepuna oli näpistatud, aga lõunalohus kõik korras.

Miks on oluline pilte teha. Kui hakkad peenraplaani või taimetabelit tegema, siis on hea teada, mis on sinu lemmikute värvid lume seest tulles või  kevadel, suvel ja sügisel. Marmelade nt võttis hoopis punasema kuju kui ma siiani täheldanud olen. Tiarell aga ....


Kas need värvid õiged on, saan näha järgmisel kevadel. Algaja näpukatest aga veel nii palju, et mõned taimed olid sügavamale istutatud kui vaja ja vajavad nüüd abi, nt nagu verev kurereha `Alba`ja kurereha `Variegata`. Viie päeva uudiste sisse mahuvad veel laugud, kes on teinud silmnähtava edasimineku ja minu silmatera trillium on end näidanud. Nii et oli mille üle üle rõõmustada. Kahjustada on saanud üks haruldane kurekell ja üks lavendlipõõsas. Otsustades aukude järgi on rott sinnakanti oma käigud teinud :(

Minu suureks rõõmuks on hästi talvitunud harilikud pöögid ja jaapani juudapuulehik. Lehistel on ka ühed ladvad, ei pea naksima. Ka kõik potistatud puud ja põõsad on hästi talvitunud. Kõige põnevam aeg ongi käes. Talikülvi tulemusi veel pole, aga minu poole on teel kaks põnevat saadetist!
Ees  ootavad töörohked päevad ja õhtud.
Siia tuleb mu rodopeenar. Ikka sinna allapoole, mitte keldrimäe otsa.

Terve pühapäev on veel ees. Nii tore.

kolmapäev, 24. aprill 2013

napilt


Sellest hooajast püüan aiaelu paberile panna. Peale hüplikke katseid arvutis tundub vana hää paber asjalikum lahendus. Iseasi on see, et ma pole leidnud sellist kausta-raamatut-kalendrit, mis mulle meeldiks. Taimearvestus käib ka excelis ja ostu-hanke-annetuste arvestamiseks läheb käiku käepärane vihik. Pildiliselt nägi eelmine nädal välja umbes nii...


 
16.04.2013
21.04.2013
21.04.2013
06.04.2013
16.04.2013
21.04.2013

teisipäev, 16. aprill 2013

ja mitte vähe




esimene lugemine II 15 aprill

15.aprill. Lumi sulab tundidega ja isegi maa sulab tundidega. Pärast tööd jääb valget aega kuni poole üheksani, mõnel õhtul üheksani. Õhtu algab ringkäiguga aias. Vee kogunemise kohad on triiki täis, tundub nagu oleks seda rohkem kui eelmisel aastal, aga ilmselt on küsimus ka selles, et sula on tulnud korraga. Minu Tähtsa Isiku Teine Pool oskas öelda, et see maalõik on lihtsalt täiesti hooletusse jäetud. Vesi peaks voolama mööda kõrgendikku alla poole, aga all on kraavid kinni kasvanud ja nii ta kogunebki sinna kuhu saab. Tee-ehitus peaks seda olukorda parandama. Nii et see jääb ootele.

Aia sulamisest veel.
Saunavälja saunapoolne osa jääb varju ja sulab aeglasemalt. Eile kumasid läbi lume helmikpööriste lehed. Täna õhtuks on nad ilmselt juba välja sulanud ja siis hakkab päike neid kõrvetama ja lähevad tõenäoliselt koledaks enne kui uued lehed tulevad. Minu suureks rõõmuks polnud kollasel hübriidil pealtnäha miskit häda. See oleks küll tore, ma oletasin ju, et nad on nõrgukesemad kui liik.

Tundub, et isegi mu väiksemad kallakud on plussimärgiga, s.t. sellisel talvel nagu tänavu, voolab vesi ära. Muidugi on raskemad savialad veel välja sulamata, üks murekoht mul on, kuhu sai tipmine puksrohi istutet. Saab näha.

Õhtu oli soe ja tuuletu. Võtsin reha ja läksin üle vaatama maja läänekülge. Siin on lumi ühe päevaga sulanud. Riisusin mullust kulu kokku, sogapang kõrval, et sinna korjata vanad rohupudelid, klaasikllud jms kraam. Maja seina äärde, vundamendi peale on kuhjatud mulda ja mitte vähe. Nagu paljud muud asjad tekitavad need minus tuhat küsimust, aga kelleltki küsida pole. Eelmise omaniku mõttes. Kraapisin mulla ära ja sai ka selgeks, kui mõnus oli hiirte-rottide talv. Muidugi kihutasid nad edasi-tagasi - neil oli seal mulla all suisa metroo ehitatud. Ma oletan, et eelmised elanikud kuhjasid mulla siia  selleks, et hoiaks sooja?! (see ajab kõik hukka ju!)
Päris sügavale ma ei jõudnud kaevuda, eks ma uurin täna edasi, aga minu meelest on akna alt lapitud midagi, polegi vundamenti ve?! Lillekasvataja, sina kindlasti tead miks selliseid tükke vanasti tehti.

Majaga on kaks varianti - üldse mitte midagi liigutada ja minu eluea lõpuni seisab ilmselt püsti küll. iseasi, kas sinna kedagi peale minu lasta võiks :) Teine variant - liigutada ja ... ei taha mõeldagi, mis sealt välja koorub. Peale esimest masendushoogu tuleb ilmselt jõudumööda jätkata. See majade värk on müstiline nagunii u nagu autod - väljast sile, värviline, tegelikult paras tükk siledaks aetud plekki.

Ma kirjutasin eile selguse mõttes üles, mis vaja teha ja mis oleks prioriteet. Seda oli palju. Puhus klaariks. Eelmine hooaeg õpetas mulle, et eks mu füüsilistel võimetel on piirid, kõike ei jõua, aga mõned asjad on olulised mitte hukka lasta ja endale lisatööd tekitada.
Aga muidu olen rõemus nagu ilmselt teisedki, sest kevad on käes ja maa lõhnab ja ma saan õues õhtu lõpetada ja kui majas ei jõua imesid korda saata, siis aias suudan küll. Mitte imesid, aga lihtsalt. Oodatud aeg on käes, nüüd oleks tore kui need tunnid, mis ma kodus toimetan, nii väga ei kihutaks.

Mingis poeketis kuulsin suvereklaami ja ma oleks neid raputada tahtnud, mis pagana jaanipäev, laske kevadel olla.

Et saaks hetkes hingata.




esmaspäev, 15. aprill 2013

esimene lugemine 14.aprill

Nädalavahetus möödus mul värviliselt. Ausalt öeldes pidin ikka Muhedikult nõu küsima, sest kui ikka ise pole taime kasvatanud, siis need sügisvärvid võivad tundmatu suurus olla. Ülestähendatakse ikka need taimed, kes vähe erilised, nt sügisel punased jne... Jäin mõtlema, et mis värvi on peitõieline kuslapuu sügisel. Ei olnud botaanikaaia retkedest ka meeles, et ta kuidagi eriliselt siranud oleks. Suvel on ta küll imeilus tumeroheline ja ebatavaliselt tolmuvaba. (pange see endale kõrva taha). Värvitud see töö nüüd sai. Vaja veel mõned kriipsud tõmmata ja ... olen endaga üsna rahul. Põhilise värviõpetuse (loe värvimisõpetuse) sain oma lapselt, kes seda oleks kakskümmned aastat tagasi arvanud :D


Nüüd aga esimese lugemise juurde. Lumi sulas ruttu. Mitte küll igalt poolt, aga lõunalohus on mägisibulad lumest priid ja siin ma kadusid ei näinud. Mõned kivid on veidi nihkunud, aga elusolendid esialgu veel hää tervise juures.


Pilt on vihmane, aga nemad seal olid täiesti stardivalmis. Mägilaste värk. Nii et selle kallaku üle on mul väga hea meel. Siin saan käia oma südant soojendamas kui mujal on puhtalt kolevaated.

Lume alt on väljas harilik müürilill, lumeroos, metspipar ja igihali. Tammealune seltskond. Igihali reageeris küll kohe ühe päeva jooksul, ei tea, kas tema jaoks oli kõik liiga valge?  Läks nagu siledast kortsu?
Marananad on kohati lume raskuse all murdunud ja näevad välja kui vanad luuad. Kadakad on kõik kenad. Eriti keskmine kadakas, kes talvitus lume all ja on istutatud mägisibulate kallakule. Sarapuu on aga eriti uhke. Ilus.

Esimene okaspuu osaline kuivamine on kahjuks ka tuvastatud. Lõunalohus. Eksperiment. Talvitus küll, aga kevad ei läinud hästi. Pool põõsast on pruun.
Hämmastav lugu on aga hariliku kuusega, kelle istutasin krundi piirile, metsa poole. Tema oli ladvani lumes ja nüüd on oksad kohati kollased, oranzid. Pilti praegu pole. Päikesepõletus? Ühe päevaga? Vihmasel ajal?

Lumi on sulanud keldrimäe lõunaküljelt ja maja tagant ka. Põld on lumes, aga see kahaneb. Tiik saab ilmselt triiki täis.  Nüüd tuleb uudiseid juba iga päev. Nii tore. Minu esimene See-Kevad, kus ma näen, kuidas nad mul siin hakkama said. Üldpilt on ikka väga väga kole ja savine ja vesine.
Vesi on muide sealsamas kus eelmisel kevadel.

Nagu Thela soovis, on täna päikseline.



reede, 12. aprill 2013

vihma jälgedes

Jõudsin õhtul koju, suurest sulast polnud veel märke. Vähemalt ei midagi niiiii suurt ja hüppelist kui sadu linnas lubada võis.
 Natuke sulanud keldrimäge ja püdelamaks muutunud tee väravast trepini. Aga lõhn oli ja soe oli. Lõpuks ometi. Tunne, et olen koju jõudnud ja mis siis, et kaks õhtut pole viitsinud ahju kütta, pliidituli lõi toaõhu ka klaariks.

Eile viisin lõpuks oma peenraplaani alusplaani paljundusse ja nüüd on jäänud see kõige mõnusam osa - värvimine. Kui seda plaani vaadata, siis taimevalikuga ma päris rahul pole, pärisaias teen kindlasti teisiti. Ümbertegemine eeldab veelkordset konsultatsiooni ja nii leppisin ma selle kui esimese kogemusega. "Vead" aitavad õppida. Kui paljundusest tulin, siis sain aru, milline painaja see oli. Otsustamine võib päris kurnavaks osutuda.

Kooliga ongi sellised lood, et kohati kasvavad kahtlused üle pea. Kohe nii kõrgele, et lähed kaotsi. Lihtsalt järg kaob ära. Aia planeerimine kujundamise mõttes on tegelikult väga ja väga huvitav, iseasi kui sa seda hinde peale tegema hakkad. Esimest korda. Neid kihte on niiiii palju.  Minu raamaturiiulisse lisandus paar väga asjalikku väljaannet, üks neist muidugi Aia kujundamine mõtetes ja praktikas. Väärt raamat, eriti aianduse tudengile.

Hälbisingi.

Aga täna hommikul nägin kakulist lendamas. Ei tea, kas minu kõrvukrätsid on juba kohale jõudnud?

Milline päev.
Reede.
Päike paistab.
On soe.
Maa lõhnab. Kõik lõhnab.
veel ei haise :)
Kevad on.

Üle elasime selle talve!

P S ei saa soovitamata jätta: lugege Rein Kuresoo blogi, See kevad saabub teisiti

esmaspäev, 8. aprill 2013

rõõmustavad kolepildid

Sel kevadel on kolepiltide jagamine lohutav tegevus, lund sadas küll juurde, aga päike on väljas. Nädalavahetus oli planeeritult töine. Eile oli aega mööda kolekohti kolada. Tuhastasin keldrimäelt välja sulanud kulu. Lume sees on seda hea teha, ei levi. 
Eelmisel kevadel tundus, et esimene koht, mis saab lumevabaks, on lõunalohus. (Ilmselt oli asi ka selles, et siin oli kõige rohkem prügi ja see tõmbas päikest).  Siia torkasin mitut masti tundmatuid sibulaid, nartsisse ja lõokannuseid jms Ehk oli mõni lumikelluke ka. Priimulad igal juhul. See kraam on aga puhtalt lume all. Kuigi sulab juba. Punane leeder on välja sulanud. Thunbergi kukerpuude oksad, mis seni siivsalt lume all on nüüd otsapidi väljas. Näis, kas külm neid näpistab ka.

Eelmise nädala lõpuks siis olid esimesed kivid välja sulanud. Vaatan seda ja mõtlen, jessuke, siin vaja ju kõik ümber tõsta :DD Teine, mis silma hakkas oli rotikäik :( Kolmandaks muidu liiv näeb kevadel välja nagu savi.


Kroppisin lähivaate ka. See on tundmatu "kaljukadakas" Maximast, kes sai Tartu aeda toodud taevas teab miks, mul oli temast vist kahju. Kusagilt on tammelehed ka lume alla saanud. Kadakas muide kasvas eelmisel suvel jõudsasti. Näis, kuidas tal selle päikesega läheb.

Mägisibulad.

Siin ma päästeaktsioone korraldama ei hakka, lõhun veel kedagi ära. Küllap see lumi ka läheb, kallak on olemas. Lund ma ühest kohast teise ei kühvelda. Eesõues sai küll tuhatatud, sealt läheb lumi hiljem, sinna sai seda kuhjatud ka.
Tiigikallas on nüüd puudevaba ja sinna tuleks kevadel keegi kasvama panna. Lohuaed magab

Kuigi, keegi juba ringutab. Isegi kui lumi tagasi peale ajada, sulab ikka välja.

Schizophragma hydrangeoides Siebold et Zucc ehk harilik lõhikhortensia.

Kõige soojem koht

Mõnes kohas on lumekiht õhem, aga üldiselt 40-50 cm on normaalne. Otse tamme all küll 30 cm. Mul on veel tuulekoridorid, nii on ka mõnes kohas kihid paksemad. Värskete lumede kiht oli eile u 5-10 cm, õhtul teadupoolest sadas juurde. Külvasin eelmisel nädalal suvelilli ja vaatamata minu toa valgus- ja soojusoludele, on mul tõusmed nakstigi olemas. Kärsitud nagu minagi. Kasvuhoone on kohal, aga kokku panemisega läheb aega. See on kõrgem pilotaaž ja ma jätaks selle hea meelega KSJ hooleks.

Lugesin, et kõrvukrätsid saabuvad märtsis-aprillis. Tulge siis koju, rätsid, hiired vajavad harvendamist.

kolmapäev, 3. aprill 2013

no mis see kevad on

Kevad on siis, kui ma koju jõuan ja päike ikka veel  paistab. Paistab küll juba sauna peale, aga õhk on ruumiline. Nii ruumiline nagu see saab vaid kevadel olla. Võtan kruusi teed või kui tervis kobedam, siis kohvi ja passin õhtupäikeses. Natuke. Siis teen kaks tundi. Kui kahte ei jõua, siis teen tunni. Õuetööd.
Praegu suurt muud midagi teha ei saa kui pliidipuid. Olgu õnnistet ahiküte. Kontorilihas vajab hädasti koormust. Kellakeeramine pole midagi head kaasa toonud, ei saagi aru, kas see väsimus on ajanihkest või möödunud palavikunädalast. 

Kevad on siis, kui topeltaknad võetakse eest ja koristamise ajal tuulutatakse tubasid, nii et kardinad lehvivad, mitte üle praokil välisukse. Nojah, teisest küljest...  koridor ei haisegi veel keldrisse kogunenud vee pärast :)

Täna oli ometi tuuletu ja soe. Tekkis kiusatus rattahooaega alustada. Maantee on juba nädala või rohkemgi puhas, linn aga endiselt kitsas, pole ruumi liigelda. Emajõe ääres on suured jääsupised loigud, linnapilti on ilmunud ühe päevaga  ilusad tüdrukud. (Kuhu nad küll talvel kaovad?)

Kui tahate teada, kus mul siin  lumi esimesena sulab, siis on tervelt kaks kohta - väravaesine ja kuusealune. Esimesena sulas lume alt välja südajas aktiniidia. Nii et siia võiks siis poetada sibullilli, mitte lõunalohku nagu mina arvasin. Kolmas koht on sauna lõunaseina ääres. Vahtra all. Tamme all on välja sulanud roniv hortensia, see pole vist küll hää. Kõik muu on endiselt lume all. Mida ka mina enam pildistada ei taha.

Paar nädalat on puhtalt raisus, sest palavik kustutas osa ja ega ma siis muud ei teinudki kui magasin ja siis juba käisin trepil vaatamas, kas lumi läheb.  Ei läinud. 

Mitte et maad tahaks kaevata, seda jõuab teha veel küll ja rohkemgi. Vaja oleks lihtsalt veel võsaga tegeleda ja mõned puud, mis talvel sai maha võetud, saeni lohistada. Mõistlik olekski eelmise aasta üleminekut teha, iga päev paar tundi füüsilist liigutamist, siis oled aiahooajaks vormis ja ei lõõtsuta iga labidaliigutuse peale. 

Ilmateade tuleks aga üldse kavast välja lülitada, lubab jälle ida ja kirdetuuli. Massimeedia näikse võistlevat selles, kes suudab välja tulla süngeima kevadprognoosiga. Sellele järgnevad suveprognoosid. Elu nagu Inglismaal.  Ilmast ikka ilmast.

 Kui keegi nüüd ütleks, kas vahtramahla võib jooksma panna, oleks hää.

Seni pusin koolitöid ja olen ütlemata tänulik, et mul on suur ja rahulik KSJ ja ütlemata toredad lapsed. Eh, midagi on siin elus ka ometi asja ette läinud :)



teisipäev, 2. aprill 2013