Lehed

esmaspäev, 4. veebruar 2013

vanast ja uuest


Kevade moodi kisub. Isehakanud Lillekasvataja peab plaane ja Anne räägib ka juba seemnetest ja Muhedikul muudab aed värvi. Toree!
Nädalavahetusel harvendasime minu hõredaid. Oli vaja otsuseid teha. KSJ võttis maha mõned vahtrad, saared, lepad. Need, mis viltu, võsastunud või muidu vale koha peal. Päris lage sai.  Kasvama jäid mõned saared ja vahtrad, isegi üks toomingas, kelle eelmisel kevadel võsast välja puhastasin. Pärast lume sulamist tuleb tegeleda saare tüükatega, sest neid on ka üksjagu.

Lõunalohus talvituvad istikud ja märtsiks peab kahe istutusala plaan valmis olema. Lohuaia kirdepiir ja saunavälja istutusala. Mõlemad on tegelikult jätkuplaanid, sest eelmisel aastal sai algus juba tehtud. Kooli jaoks ja minu jaoks.

Istun peadpidi raamatutes ja ikka veel püsililledes, aga kohe kohe peab puittaimedele üle minema ja siis kõrrelised ja sibullilled. Ma arvasin, et ma tunnen taimi, aga võta näpust, tuhkagi. Kuigi kõike, mida kirjutatakse ka uskuda ei saa, sõltub muidugi sellest, kes kirjutab. Alchemilla mollis saab nüüd piiratud, ma olen üht-teist selle kohta lugenud, piimalille ka tõepoolest igasuguseid ei tahaks. Heucheraid ka esialgu juurde ei kavatse muretseda, vaatame kuidas olemasolevad hakkama saavad. Tiarellide ja epimeediumite suhtes on küll täieline nõrkus. Ehk läheb üle. nt siis kui ma puittaimedeni jõuan.
Ja kõik need toredad Mati Rangi liiliad ja siis veel vana taluaia liilia, kes ei ole ilmselt puhastverd kuningliilia... Ma loodan, et rotid pole neid nahka pannud.

Lohuaia lumetase nagu mujalgi on endine, midagi pole päris paljas. Mis lume all toimub, ei tea. Majas on hiiri igatahes hordides. Ja veel ühes kohas, aga sellest ma ei taha rääkida.

Minu plaanid on mõistagi sõgedad. Kuna ma tellisin turba ära, tuleb selle plaan ka aprilliks valmis teha. Rodod ju ka lume sees ootavad. Nii taimi täis talve pole mul varem olnudki.

Kevadvalgus on aimatavalt kohal ja täna linnas uidates mõtlesin suurlinnadele, kus ei ole ühtegi rasvatihast kevadet kuulutamas. On meil mis on, aga kevade tuleku vastu ei saa miski. See on igal aastal nii oodatud ja nii eriline.

Lillekasvataja postitus mõjus nii hästi, et tegin lõpuks kokkuvõtte ära. Ikkagi aruannete kirjutamise aeg :)

2012:
üldkoristus talguliste abiga ja ihurammuga. Eemaldatud prügi, oksarisu ja võsa
1.kuusehakatiste istutamine
2. tiigiäärse ala niidetavaks muutmine. Selleks oli vaja eemaldada traataed, niita käsitsi ja trimmeriga, suve lõpuks sai muruniidukiga juba üle käia
3. saunavälja istutusala. Eemaldatud üks kännujurakas ja ohtralt lepajuurikaid. Peenra pikkus u 15 m, laius 1meetrist 3 meetrini. Läheb laiendamiseks, et ühendada saunamäega. Naat välja kaevatud jm juurikad eemaldatud. 2013 tuleb ülejäänud ala naadist puhastada, sest muidu on see alas tagasi. Kui ei jõua, siis pool, seni niidan muruniidukiga.
4.saunamägi - täispäikese ala- päikeselembeliste kasvuala. 3 mägimändi - ümberistutamisele
5.lõunalohus pargiroosid ja kibuvitsad  ja nõlvakul mägisibulad jm. Peale kiviktaimla praktikat tahaks oma kivide ja taimede paigutuse üle vaadata.
6.vabakujuline hekk. Istutatud täitsa vabalt, võib-olla liigagi. Vajab kindlasti hooldust.
7. tammealuse naadist puhastamine - siia lasin lahti igihalja ja istutasin kevadeks ka mõned lumeroosid, ei jõudnud suve jooksul eriti kaugele :( ja parem ongi, saab läbimõeldum.
8. põld. Põllul alustatud pojengiala. Ei ole endaga rahul. vaatame, kuidas neil läheb. Põldu hakkan kasutama nii palju kui juurikate ja sibulate jaoks vaja, ülejäänud läheb niitmisele.
9. lohuaed. sai istutatud jaokaupa, suurim lootus on hortensiate peal. 2013 suurem rõhk puudele ja põõsastele.
10. tiigikallas. ei hakanud jõud peale, lepajuurikad. Kevadel ehk saan KSJ abiga kännud välja.
11. Tartu aia kolimine.
Sügisel sai tehtud pisut jämekaevamist mõnes kohas, mis mulle eriliselt närvidele käisid, need on vaja kevadel läbi raputada. Lohuaias savinurk ja savimaja taga need pagana künkad, mille on tekitanud ilmselt raskemat sorti tehnika.
vist sai kõik?

Esimene kevadtöö on majataguse maa planeerimine, sest seda auku ei saa sinna jätta ja vee peab majast eemale juhtima. Tiigi ääres sõltub palju sellest, mis saab kraavidest, kui tee ehituseks läheb.

Küsimus! Kui rodopeenar teha, kas siis need pagana mutid hakkavad end peenravaibast läbi kaevama?!

4 kommentaari:

  1. Kui palju tehtud! Minu imetlus! Usun, et jaksamine võrdub hingerahuga:)Kui nii, siis see ongi ju oluliseim.Rõõmu edaspidiseks.

    VastaKustuta
  2. Huvitav, aga mina pole rodode juures näinud ühtegi mutimulla hunnikut. Võib-olla neile ei meeldi turbamuld?!

    VastaKustuta
  3. Tervitus. Sa oled ikka palju ära teinud. Aga mul ka vahel "tuurid" juba peal. Rodotuur ka vaikselt kogub jõudu. Aga ma pean hoopis peenra rajama, et saaksin siis seda iseseisvat tööd teha.
    Ega mutil seal turbas midagi leida pole, vihmaussid ei taha hapus sumada.

    VastaKustuta
  4. Palju on tehtud ja mis kõige toredam, et väga palju on veel teha s.t. aina põnevamaks läheb.
    Pole Su plaanid midagi nii sõgedad, aga, et nad kõik ka realiseeruksid ja et Sa oma aja-ja jõuvarusid õigesti hindaksid, pane kõigele, mida kavatsed teha, juurde tähtajad. Paberil saad siis kõik tähtsuse järgi kirja, oluliste asjade jaoks varud mõistliku aja ja mõne ulmeprojekti lükkad hoopis tulevikku. Kui mul siin väga suured ja segased tööd ees olid, siis kõigega sain toime just nende abil.
    Ja epimeediumide ees peavadki jalad nõrgaks minema, nii ilusad, vähenõudlikud ja siiani küll väga haiguskindlad, mida kahjuks enam helmikpööriste kohta sugugi öelda ei saa. Tiarellid on ka lummavad

    VastaKustuta