aiast ja aiaaukudest
Ilmast. Kas -22 on pakane? Või on see pigem siiski -25? Ilmselt sõltub see tuulest. Norrakad lubavad meile sellist ilma ja EMHI sellist. Pole kõige hullem just. Mulle meeldiks kui nädalavahetuse ilm oleks leebem, see toas passimine on tüütu, kuigi tegevust jätkub ja ma peakski talve usinalt kasutama, sest kevad toob kaasa ... ooo kõik nii toredad võimalused.
Kolmapäeva õhtul tuli u 5 cm lund juurde, see on taimedele hea. Minu mõtted läksid kevadele ja sellele, et kui teeehituseks läheb, siis on hädasti uut aeda vaja, sest esialgu tundub küll nii, et puukuur läheb lammutamisele või ümberpaigutamisele ja siis on kõik majaesine nagu peo peal. Pähe tulevad ainult utoopilised ideed, nt kiviaed. Mitte klassikaline, vaid gabioon
Siis muidugi hind ja püsivus jne. Heki saab ( ja peab) loomulikult istutama, aga see ei kasva ju aastaga ja mulle tõepoolest ei meeldi, et pool Eestit mu õue möödasõidul vahib, külast rääkimata.
Ega puidust aed kauem kesta. Kivi on ilus ja ehk saab kohaliku põllukivi saagi ära kasutada või siis kogu selle vana tellisesoga? Ma ei planeeri kogu krundile sellist aeda, tee äärde küll. Vot sellised tubased mõtted siis.
Maja soojemas toas sain üleeile lausa +16 peale, ahju lähedal oli soojem. Kui külmemaks läheb, siis on see ka kohe tunda. Aga Päike on juba teist päeva väljas ja see on lohutav.
Kolmapäeva õhtul tuli u 5 cm lund juurde, see on taimedele hea. Minu mõtted läksid kevadele ja sellele, et kui teeehituseks läheb, siis on hädasti uut aeda vaja, sest esialgu tundub küll nii, et puukuur läheb lammutamisele või ümberpaigutamisele ja siis on kõik majaesine nagu peo peal. Pähe tulevad ainult utoopilised ideed, nt kiviaed. Mitte klassikaline, vaid gabioon
Foto on laenatud kivikaru.ee kodukalt
Müra mõttes oleks see päris hea, aga kõrgus? Maanteemüra takistamiseks peaks kõrgust olema vähemalt 2 m ütles KSJ ja isegi sellest veel ei piisa. Mu väimees joonistas mulle kuidas müra tekib ja kuhu liigub.Siis muidugi hind ja püsivus jne. Heki saab ( ja peab) loomulikult istutama, aga see ei kasva ju aastaga ja mulle tõepoolest ei meeldi, et pool Eestit mu õue möödasõidul vahib, külast rääkimata.
Ega puidust aed kauem kesta. Kivi on ilus ja ehk saab kohaliku põllukivi saagi ära kasutada või siis kogu selle vana tellisesoga? Ma ei planeeri kogu krundile sellist aeda, tee äärde küll. Vot sellised tubased mõtted siis.
Maja soojemas toas sain üleeile lausa +16 peale, ahju lähedal oli soojem. Kui külmemaks läheb, siis on see ka kohe tunda. Aga Päike on juba teist päeva väljas ja see on lohutav.
Kivi on jube ilus ja mõte samuti, aga ma ei kujuta ette, kust Sa neid nii palju kokku saad, Sul on neid ju vaja ka kõiksugu kallakute ja kallaste tarvis samuti.
VastaKustutaKuusehekk nii väga kaua ei kasvagi, aga aega muidugi ikka läheb, see meie uue osa oma on nüüd 6 aastat vana, eks ta oleks juba kõrgem, aga pügamisega läheb igal aastal päris palju maha. Esialgu aitavad ka puuriidad midagi varjata. Puittara on kallis ja kui ehitad tiheda plangu, siis tekivad selle taha ka tuulekeerised ja see oleks jama, sest see segab päris korralikult igasugu istutusi. Sama häda tekib ka tihedalt laotud kiviga, aga kõigele vaatamata on idee ju vägagi ahvatlev.
Mõtlesin ka puuriitadele, aga siin on mitu miinust. Puitplanku või betoonseina keegi mulle ehitama ei hakka, sest väidetavalt on tegemist hajaasustusega. Mõlemad variandid oleksid ka lihtsalt koledad.
KustutaPõhimure on siiski karkass, sest see on tõenäoliselt kallis. Uurime siin KSJ-ga erinevaid variante, eks näis. Võib-olla ei õnnestu, aga tahaks küll. Selline aed oleks väikeelukate lemmikkoht, sisalikkudele nt.
Massiivse kivimyyri ehitamine Sulle vajalikus pikkuses, k6rguses ja paksuses on v2ga kallis variant, sest sinna kulub kymneid kantmeetreid kive, kaevet8id (sellisel asjal peab ka vundament olema) ja segu, t88j6ust r22kimata. Kui on soovi myraseina ehitada, siis v6ib ka betoonplaate kasutada, need paigutatakse sarnaselt aiamoodulitega postide vahele/kylge. Seda enam, et betoon on vastupidav, ilus (kvaliteetne betoon vananeb ilusasti) ja sobib k6rghaljastuse aluseks ka h2sti. Mitmel pool on Maanteeamet paigutanud ka puidust planke, aga puit ei ole myrat6kkena eriti t6hus.
VastaKustutaKui tee-ehitus majale nii l2hedale tuleb, et k6rvalhooned ja osa hoovi kaovad, siis on m6ttekas hoopis v2lisuks ja koridor ymber ehitada maja kyljele. Jne. Ja kogu see asi saab olema huvitav, v6imaluste ja m6tteainerohke...
Trv, K.
Tee ei tule lähemale, teetsoon küll ja tehakse lihtsalt uus mahasõit ja vana pannakse kinni. Kuur jääb lihtsalt ette. Mul aga peaks plaan B varuks olema.
KustutaKõrvalt sissekäiku pole mõistlik teha, see hakib väikese maja veel rohkem ära ja asi läheb kapitaalsemaks ümberehituseks, milleks mul ressurssi pole. Täna küll mitte.
Kui kivikasti idee käiku ei lähe, siis midagi sarnast tahaksin teha küll ja ka kivikastide puhul istutan tee äärde uue kuuse- või elupuurea. Eesõu on rohkem majandusruum, sinna istumiskohta ma planeerinud pole.
Tegelikult oleks üks mõte ka selline, et see kivisein võiks kuidagi seotud olla selle kivimüüriga, mille väljapuhastamist Sa alustasid. Mitte päris peal, aga kuidagi huvitavalt sobitatult sinna lähedusse, seal tekiks huvitavalt vinge tervik ja sisalikud on ju ka ikka seal veekandis kuskil. Võibolla nende varemete poole, kus kunagi väga uhke ehitis oli.
VastaKustutaKui rääkida teeäärsest hekist, võiks see ikkagi olla kuusest, sest seal on juba täiskasvanud puud, ega Sa neid ometi maha võtma ei hakka, elupuu vist tükeldab/ jõnksutab ta imelikult ära. Ma mõtlen, et kui mul oleks selline probleem, siis ma isegi ei planeeriks pöetavat kuuske, vaid laseks neil puudel lihtsalt kasvada, saavad rutem suureks. Tegemist on ju põhjapoolse küljega ja sealpool pole ju ka mingit vaadet vaja avatuna hoida.
Kuidas Sa teised hekid teed, on teine asi. Ja kuuskede ette saab nende jäikuse ja sirge rea pehmendamiseks alati istutada grupikestena lehtpõõsaid või -puid.
Vana pritsumeeste maja vundamendiga saab olema ilmselt palju rassimist. Mõne koha peal turritavad välja suured betoonist tükid, mis jäävad just maantee äärde. See osa mind väga ei häirigi, sest sinna loodan istutada puid ja põõsaid. Pikemas perspektiivis lohuaed ja saunaväli tee peale paistma ei hakka.
KustutaElupuud kasvavad kiiremini kui kuused, see oli see plaan. Pöetavat hekki ma enese vaevamiseks ei kavanda nagunii. Küll aga tuleb hakata selle peale mõtlema nagu sinagi kunagi viitasid, et kuused on vanad. Maha ma neid võtta ei kavatse.
See kiviaed tundub hädavajalik kui kuur tõepoolest ümberpaigutamisele läheb.
Maa kuhjamiseks ei jagu ruumi, siis läheb eesõu kitsaks kätte. See on praegugi minimaalne, aga eks ma pean veel mõtlema.
Need gabioonid on ka minu tähelepanu köitnud, aga kiwadega on ka mul sama probleem, et kust ma küll neid nii palju leiaks. Ja kui leiaks, siis nende vedu läheb kalliks ja siis töö on ka raske. Ma mõtlesin rohkem teha sellist madalamat müüri, aga täita pinnasega ja taimedega haljastada. Kasvõi müürilille, aga seal on variante väga palju. Aga ma ei mõelnud tuuletõkkena vaid sellist 0,5-1m kõrguse haljasmüürina. Ma olen seda mitu aastat mõelnud. Äkki annaks seda kuidagi siduda kooliga?
VastaKustutaPinnas kusjuures on ka parem heli summutaja kui kiwad. Aga tuule puhul, jah ükski täisplank hea pole. Aed kust tuul saab osaliselt läbi puhuda on parem, aga see jälle ei summuta müra. Aga kas maanteeamet sulle sellist kaldu 2-3m kõrgust küngast ei taha teha? Neil ju massinad olemas, aja aga pinnas kokku, mida nad uue tee alt nii kui nii ära peavad vedama, ja siis peale muld ning haljastus. Künka otsa veel hajusalt põõsaid puid, et ühtlast tuult hajutada.
Ja siis need tseedee plaadid. Kunagi tekkis arvamus, et CD ja DVD on igavesed ja neile salvestati veendumusega, et need ei kao kuhugi. Kahjuks on nüüd selgunud, et asi ei ole nii. Tegelikult on need ikkagi lühiealised, eriti kui võrrelda raamatutega. Põhimõtteliselt on nii, et peab pilte eri kohtades topelt salvestama, sest kõvakettad ka igavesed pole. Lisaks võib juhtuda nii, et 30 aastapärast pole nende plaatide ja kõvaketastega midagi teha, sest pole eriti palju tehnikat, millega neid mängida. Mõelge ise, kui paljudel teist on kodus veel olemas kassettmakk millega saaks kuulata 20 aasta taguseid kassette? Ma arvan, et vähestel. Vinüülidega on asi natuke parem.
Seega pilte tuleks salvestada plaadile ja kõvakettale ja lisaks siis ka osa veel paberile panna. Või siis pilve panna, aga ma ei tea kas need ka seal 100% ka kaitstud on?
Minu maja kohal kergliiklusteed ei ehitata. Veel. Korrastavad olemasolevat ja peavad korda tegema l'ähiristmiku. Kraavide korrastamine oleks kõva sõna, sest muidu on mul kelder vett täis ja krundi madalamad osad ka. Mulle pole päris selge, kuidas veeolud siis muutuvad, sest ühtegi asjalikku vastajat esialgu pole.
KustutaAprillis peaks selguma see, kas mu krundil elavad harivesilikud. Kui jah, siis on tiigi korrashoidmisel ka abi loota. Kui ei, siis tegelen sellega ise.
Kui "mägesid" annaks ruumi poolest kuhjata, siis oleks see kõige sümpaatsem lahendus. Ma olen alati neid piirdekünkaid pisukese kadedusega vaadanud, et mida sinna kõike istutada saaks, sellega barjääri vajaduse korral veelgi kõrgemaks muutes või lihtsalt ühe tohutult mõnusa pinna alpiaia jaoks tekitades...mättad, kivid, mättad, mättad... :)
VastaKustutaKivikastiaeda ma ei usu. Millegipärast arvan, et see karkassimetall roostetab katki ja siis on jama majas. Aiakaupade hulgas olen nii palju praaki näinud - nt. palissaad lagunes mulda pannes kätte ära jne
Seda kivikorvi metoodikat on kasutatud palju ehituses. Mitte küll veel meil, aga nt Hollandis jne. Meil on seda kasutatud Rõngus (pidime KSJ-ga vaatama minema) ja Räpinas.
Kustuta