praktika II Tartu Botaanikaaias 2

... eelnes

Juunikuine Tartu Postimees avaldas loo "Botaanikaaias võtab ilmet samblaaed" .
Praktika järg jäi siis sinna, et kui meil oli korralik turvas otsa saanud, avasime teise aluse ja selle turvas oli hoopis teist tooni. Heledam. Kui olete vahetamas turbapätse, siis võib selline toonide vahe esialgu üsna häiriv olla.
 "Teine" turvas lagunes vees kiiresti ja muutus helepruuniks püdelaks massiks. Pätse tuli väga hoolikalt valida.  Nii et kui tellite turbapätse, siis võimaluse korral tuleks uurida, mida teile selle aluse peal müüakse, kuigi suurema koguse korral pole selline kontroll ilmselgelt võimalik. Mingi garantii?
Teine oluline osa praktikast oli muidugi samblapeenar. Sel ajal kui metsas samblaretkel käidi, oli minu puhkusevarud otsas. Aga sain koos kursusekaaslastega käe valgeks kuivmüüri ladumisel ja pakutee ehitamisel.  Samblaaed erines minu algsest ettekujutusest päris tublisti, aga nagu ikka, kui sa millegi vastu huvi hakkad tundma, siis avanevad su kõrvad ja kuuled seda, mis varem sinust mööda sahises.  Peale esimest mururajamise praktikumi sai selgeks, et igasugune murumajandus on ületähtsustatud. Miks peaks võitlema samblaga muru sees? Pigem muru asemel sammal? Igal juhul ootan huviga meie samblaaia juhendaja katse tulemusi, kas ta sai sambla muru asemel kasvama. (mitte segi ajada samblaiaga botaanikaaias, jutt käib hoopis teisest katsest).
Varakevadel nägi algus välja nii
Pildistanud Tiina

Hakatuseks oli vaja teha mõned eeltööd, puhastada nõlv. Välja korjata nii palju lõokannuse sibulaid kui leiame, kuigi ma kahtlustan, et vaatamata meie hoolikale kaevamisele jäid mõned ikka pinnasesse.

Nagu öeldud, sai veidi pakkudega hullatud. Paku veeretamine oli paaristöö, mida kõrgemale seda enam.  Ärge laske end eksitada, ülemise pildi äärispakud olid juba enne meid paigaldatud :)
Meie rida ootas siin:


Pakkude paigaldamine mulle meeldis, mõtlesin, et peaks oma nõlvakutele ka nendest mõne trepi tegema. Mul on lihtsalt pakke vaja.


Kuivmüüri ladumine oli loominguline tegevus. Meie ülesandeks oli tekitada mõned müürijupid. See on töö, mida on hea mitmekesi teha. Suurem müür oli juba olemas, meil oli vaja väiksemad paika panna.

Kõigepealt oli vaja leida sobivad kivid. Nood siis paika panna ja kaugemalt takseerida. Kui proportsioonid õiged, siis rahulolevalt välja hingata ja koristada tööpõld. Põnev osa on muidugi tagasiside, kas meie tööga jäädakse rahule.


Mõned päevad hiljem korrastati vasak teenõlv ja paigaldati killustik. Käisin seda veidi vihmase ilmaga vaatamas
Istutatud samblad. Kui te pakku lähemalt uurite, võite märgata peent võrku,, mis sammalt esialgu kinni hoiab

Kes tahab aga asjast täpsemalt teada, peab järgmisel sügisel meie praktikaaruannet Räpina Aianduskooli arhiivist nõutama tulema :)


Tänud selle toreda võimaluse eest!
Kevadel aga kõik kannad kuklasse ja samblaaeda vaatama!

Kommentaarid

  1. Samblad on jumalikud.:) Nigula LKA-l on ka fantastilisi äärmiselt sammeldunud kohti. Palju liike ühes kohas koos.

    VastaKustuta
  2. Väga vahva! Loodetavasti Tallinna sambla-seginokkijd varesed Tartusse ei lenda. Aga isetekkinud muru-sambla looduslikus segus ühe taimerühma eelisarendamine on igal juhul vaevanõudev. Meil ühes muruosas on vast 30 protsenti sammalt ja teises 30 protsenti "muru". Naaber, kes pidevalt umbrohib, freesib ja riisub oma muru, käis küsimas, et mitu korda ja mis vahendiga me oma samblavastast võitlust korraldame, et päris kena roheline paistab :)

    VastaKustuta
  3. Nii imeline! Olen juba tükk aega olnud samblalummuses ja..nüüd leian selle. Aitäh! Ja toredaid kogemisi uuel aastal, tore, et jagad. Loodan et jõuan siit eesti otsast sinna, mind juba korduvalt sinna meelitatud, ükskord ikka.

    VastaKustuta
  4. Meil on puude alla mitmes kohas tekkinud iseeneseslikud samblaalad ja mul pole kunagi pähe tükkinud mõtet teda sealt ära kiskuma hakata, on ta ju imeilus, palju etem kui muru. Aga nii mõnedki suured spetsialistid kirtsutasid algul nina, et ma ei viitsivat isegi muru korralikult hooldada, lasen samblal sisse kasvada. Kui aga meil hakati samblaaedadest ja sambla kasutamise võimalustest rääkima, käisid needsamad inimesed uurimas, et mismoodi ma seda ikkagi tegin :D Nüüd on ta maailmas juba hingehinnaga müügil, me ei anna endale veel aru, millised väärtused on meil veel nii igapäevaselt olemas.
    Pakud, sammal, sõnajalad, hele killustik- silm ja hing puhkavad seda vaadates.
    Sa võid küll väga-väga õnnelik sellise praktika üle olla.

    VastaKustuta
  5. Ma pole ka kunagi aru saanud, miks samblaga vòitlema peaks, on ta ju palju ilusam, põnevam ja pehmem, kui mingi paarist sordist koosnev murupind. Lahe praktika oli Sul. Ma Eesti aiakoolide ainevalikust ainult praktikad võtakski ;)

    VastaKustuta
  6. Nõus eelkõnelejatega - sammalde ja kõrreliste kooslused on imeilusad.
    Sattusin TYB samblaaeda uurima selle alustamisjärgus ja paar kastitäit trepi kõrval ootavaid samblaid tekitasid meeldivat ootusärevust, et mis nad siia seni mahajäetud kallakule kyll tegema hakkavad. Paistab, et see yletab igasugu ootusi:)
    Sul on olnud imeline võimalus osaleda nii erilise aia loomisel. Pildid on ilusad ja tänan neid jagamast! (Tegelikult võiks selle lakoonilise postituse asemel vormistada palju raamatulaadsema ja põhjalikuma asja, huvilisi tundub jätkuvat.)

    VastaKustuta
  7. Oi ei Kaaren, see on hoopis Sveni rida. Tema uhke projekt ja ma loodan ka, et see areneb aina huvitavamaks. Mul on niigi tunne, et ehin ennast siin võõraste sulgedega, aga arvestades selle blogi lugejaskonnaga - hea, kui info levib :)

    Thela, :D jah, see on pinginühikimise positiivne pool, kõik need ägedad praktikakohad. Järvseljale tahaks ka tagasi minna.

    Kris, võta siis kohe paar päeva, esimese korraga saab aiale muidugi tiiru teha, aga nägema hakkab mitmendal ringil :)

    VastaKustuta
  8. Õige, muruga kiputakse üle pingutama. Ma olen ühe tuntuma mehega nõus, et muru Inglismaal on loomulik, sest seal on kliima selline soosiv. Aga et seda vägisi ja tohutute pingutustega igale poole ülemaailma tehakse, ei ole enam normaalne. See kehtiba ka meil siin kui ikka ei kasva ja peab pidevalt uuendama ja hooldama, siis peaks alternatiive otsima. Eriti kui on tegemist varjulise alaga ja happelisema pinnasega. Ma pole küll muruvaenlane, aga "muruorja" must ka ei saa. Seda enam, et sammal on veel väike muru vaenlane, on ikka palju hullemaid probleeme.
    Aga see projekt on teil küll huvitav ja ma siis loodan lõpuks aega leida, et järgmine aasta ka tulemusi kaemas käija.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kiwamiis, sa pead aiakujundajana selle idee ka oma klientidele maha müüma :)

      Kustuta
  9. Minu ema ütles ka, et sammal on laisa aedniku tunnus.Mul tuleb teda aga nii palju, et olen loobunud temaga võistlemast ja jumale tänu-ongi õige! Las vohab, ta on tõesti nii armas, eriti minu jaapani aias.Mulle hakkas väga meeldima need pakkudest trepp. Olen ammu tahtnud oma aeda treppi, aga pole teisepoolega kokkulepet veel saavutanud. Võtsime palju suuri puid maha, sealt saaks ju pakke küll. Ei tea ainult kas nad ka ruttu mädanevad või peavad minu elu beel vastu?Kui jänni jään, tulen Sinu käest nõu küsima. Igatahes on teil väärt kool!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Teoreetiliselt sobivad lehtpuu pakud rohkem. Väidevalt ei pea immutamata puit kauem vastu kui 5-6 aastat. Mul sellekohast praktilist kogemust pole. Ilmselt sobib enim ka tihedam puit, nt tamm ja saar.

      Isa-ema aias oli puuseibidest tehtud jalgrada, mis oli silmale väga ilus, aga vihmaga läks puit ikkagi libedaks.
      Pakutrepi ehitamisel peaks seda silmas pidama. Peab olema väike kalle, et vesi maha jookseks.

      Botaanikaaia rahvas oskab sel teemal ehk paremini vastata. No jah ja muudel teemadel ka :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused