soevember
Käisme KSJ ga koduskodus. Ilm oli sügissume ja soe. Vaatasin üle tiigipeenra. Kuna majapidamises puudub lehepuhur, siis on ümbritsevate puude lehed pool peenart ära katnud. Noppisin mõned ära, aga eks see üks nikerdamine ole. Järjest rohkem mõtlen selle peenra puhul männiokka multšile.
Kaamera unustasin sedapuhku maha ja KSJ kaamera aku oli praktiliselt tühi.
Tegime väikese metsaretke, et uurida isaga puid ja sipelgaradu ja veesooni. Korjasime islandi samblikku tee tarvis ja märkasin, et tõepoolest, meie kodumännik kasvab heina sisse ja islandi samblikku jääb järjest vähemaks. Lisaks veel asjaolu, et ilmselt korjatakse seda ka apteekidesse müümiseks.
Riietuses ma pruuni värvi ei fänna, aga männiku värvivariatsioone imetlen iga aastaga üha enam. Kaameraga ma seekord seda kätte ei saanud, aga midagi ehk paistab ka.
Kaamera unustasin sedapuhku maha ja KSJ kaamera aku oli praktiliselt tühi.
Tegime väikese metsaretke, et uurida isaga puid ja sipelgaradu ja veesooni. Korjasime islandi samblikku tee tarvis ja märkasin, et tõepoolest, meie kodumännik kasvab heina sisse ja islandi samblikku jääb järjest vähemaks. Lisaks veel asjaolu, et ilmselt korjatakse seda ka apteekidesse müümiseks.
Riietuses ma pruuni värvi ei fänna, aga männiku värvivariatsioone imetlen iga aastaga üha enam. Kaameraga ma seekord seda kätte ei saanud, aga midagi ehk paistab ka.
Pühapäeval tegin kõrvenõgeste ala sügiskündi. Tahtsin selle juba kevadel ette võtta. Otsustades nõgeste järgi on tegemist hea kasvukohaga, ainult et see oli täielikult läbi kasvanud ja küllap annab veel aastaid hiljem isekülvi tagajärgi tunda. Kui ma seal nende mätaste vahel turnisin, siis hakkasin tasahaaaval põhjuseid paremini mõistma. 1. kohatine kerahein (mille ma kaevan välja, kui ta on üksik mätas). 2. mutid ajavad kuhilad kõrgeks ja suure heina alt ei paista nad välja, kui neid ei tasanda, siis on aasta pärast seal savimaa mütakas. 3. tarktori ühesuunaline künd ja märja pinnase peal sõitmine. Tulemus on nagu Alpide mäesuustajate rada õhtusel tunnil. Vihmausse leidsin pinnapealsetest kihtidest juba vähem, ei tea kas läheb külmemaks.
Enne hämarat jõudsin ka välja puhastada risuhunniku, mis maantee ääres põldmurakatest läbi kasvanud. Põletan selle millalgi tuulevaikse ilmaga ära.
Värvikaart aias püsib muutumatuna, sest Heucherad hoiavad sügisvärvi ja Stachys byzantina ning Cerastium fontanum hõbehalli. Lõunalohus (päris hea nimi ju :D) on Rosa rugosa lehed kuldkollaseks värvumas, aga maha pole tulnud. Berberis thunbergii seemik on kangekaelselt lehes. See lohk on tuulte eest kaitstud. Põhja ja idatuul pääsevad sinna harva, läänetuuled siis, kui on suurem puhumine. Sellepärast seal kõik nii lehes veel ongi.
Mulle see meeldib :)
Tahaks veidi aru pidada, mis põlluosa ja muu planeerimisega saab. Munas vaevelemise periood. :(
Turbaauto jäi eelmisel neljapäeval tulemata, näis.
Kodumänniku 2.foto oleks kui tuttav maal:) Ja sinna oleks võsastumise piiramiseks lambaid vaja.
VastaKustutaLõunalohk ja põhjamüür- igavesti head ja ägedad nimed, mida rohkem kasvukohti tekib, seda enam on sääraseid vaja. Praegu on Su põõsakesed väikesed, aga juba paari aasta pärast on näha kui värviline on aed 3 aastaaega.
Ma enamvähem teaksin küll, mida Su peavalukohtadega teha, aga, et see on Sinu kodu, pead Sa ikka ise selle välja mõtlema.
hääd lapsed saavad nimed külge :)
KustutaMõtlesin, et mul on nagu kinnisidee "kahekojalise" terrassiga.
Kahekojaline selles mõttes, et maanteepool on majandusruum ja lõunapool õue eluruum. Esimene pool võtaks kinni külmemad tuuled ja müra ja teisel pool oleks siis lihtsalt mõnus ja vaade
Vaata aastataguseid meile, mu meelest see oligi Su esialgne kava:)
VastaKustutaOo, männikud, mulle ka männikud väga meeldivad. Mulle meeldib ka männikus leviv lõhn, aga männikus onju ka kasulik käija. Männid puhastavad ka õhku ja ikka palju rohkem kui teised puuliigid. Kui haiglate asukohti vaadata, siis on ka sellest aru saada, et asukohad on veel mõistusega valitud. Eks teati ka miks sinna mändide vahele haigla hea on.
VastaKustutaAga tegelikkuses on meil männikuid tänu inimese suunamisele nii palju. Looduslikult neid nii palju poleks. Eks looduses tegelikult käibki koguaeg muutustering. See täitsa normaalne. Inimene lihtsalt "jonnib" ja tahab, et kõik püsiks sama aastakümneid. Aga eks kahejalgne ka kohati aitab kaasa ka muutustele. Ja islandi samblikku ju hea raviteena köha puhul juua, väga hästi aitab.