nähtamatud naabrid
Raagus puude aeg on omamoodi huvitav, sest lehtpuuhekkide tagant ilmuvad nähtavale igasugused aiad ja õued, mis muul ajal on pilgu eest varjatud. Linna poole sõites saab püsikuvarte järgi aias päris hea ülevaate, mida on kasvatatud ja milline on aiaomaniku käekiri. Eriti kui mõnest asulast läbi sõita, vahel on valik üsna sarnane. Arvata võib, et naabrid jagavad oma hoolealuseid ka üleaedsetega. Mõnikord on näha ka möödunud aiahooaja trende.
Nojah, aga mis neist kaugematest naabritest rääkida... Nädalavahetuse ilmad olid novembri kohta ülimõnusad. Laupäeva hommikul näitas õuekraadiklaas küll -7, aga seda trepi peal. Õhus oli veidi soojem -5. Päeva peale läks soojemaks. Laupäeval maad ei kaevanud, lehti ei riisunud, aga tegin etevalmistavaid töid. Luusisin müüriplatsil ja tegelesin võsa juurdekasvuga. Rahulikult ja mõnuga.
Kakkusin põldmarja vähemaks. Leidsin maja. Kes selle ehitas, ma veel ei tea. Lihtsalt ei tunne nii palju linde. Küllap õpin.
Vahepealsete aastakümnetega olen veidi linnastunud. Nüüd teen kõik tasa. Märkan rohkem, õpin rohkem ja olen väga tänulik selle keskkonna eest, kuhu sattusin.
Nojah, aga mis neist kaugematest naabritest rääkida... Nädalavahetuse ilmad olid novembri kohta ülimõnusad. Laupäeva hommikul näitas õuekraadiklaas küll -7, aga seda trepi peal. Õhus oli veidi soojem -5. Päeva peale läks soojemaks. Laupäeval maad ei kaevanud, lehti ei riisunud, aga tegin etevalmistavaid töid. Luusisin müüriplatsil ja tegelesin võsa juurdekasvuga. Rahulikult ja mõnuga.
Vahepealsete aastakümnetega olen veidi linnastunud. Nüüd teen kõik tasa. Märkan rohkem, õpin rohkem ja olen väga tänulik selle keskkonna eest, kuhu sattusin.
Ehitatud toomingaoksa peale. Püsis muide väga kindlalt. Mõtlesin, et terve suve on ta siin minu kõrval elanud ja toimetanud, ilma et ma aimanud oleks.
Pühapäeval torkasin maasse liiliasibulad. Valisin liivasema koha. Kahe lohu vaheline kõrgendik on vägagi liivane. Allpool, just 30 cm sügavuses on liiv suisa kollane. Kõigepealt eemaldasin külmamailased ja kaevasin ala puhtaks ja siis segasin liiva puutuhaga ja panin sibulad maha. Koht on poolvarjuline, aga suurema osa päevast paistab sinna päike. Imepisike kallak on ka, nii ei peaks sinna vesi ka kogunema. Siis tegin labidaga sügiskündi ja pöörasin savihunnikud talveks pahupidi kahes kohas. Päris hea oli, kontorilihas sai ka koormust :)
Võtsin noorte kuuskede ümbert taaskasvanud võsa vähemaks ja lubasin, et teen seda kevadel uuesti, et nende võra saaks ühtlasem.
Lõpetuseks veel pildid majast:
Eks Sa ikka aimasid, kui häält kuulsid:) Aga oma majad peidavad nad tõesti hästi ära. Ilmselt ikka mitte meie eest, aga mine sa tea...Mida rohkem puid-põõsaid istutad, seda rohkem ja uhkemaid ehitisi hakkad leidma.
VastaKustutaMa istutan puid juba unes ka. Ärgates ei meenu küll kuhu ja keda, aga see on meeles, et süda oli kerge ja töö lendas käes :)
KustutaSee kui linnud ja loomad aeda tulevad on minu arvates väga tähtis asi. Ma tunnengi Pärnal sellest puudust, et neid väikseid "sirtse" väga vähe ringi lendab. See et mingi "hullunud" kägu või ronk või muu suurem lind lendab ei ole ikagi see õige. Arvatavasti putukate seisukohast on ka just värvukesed väga tõhusa töö tegijad. Sellepärast mul ongi plaan, et panen erineva ehitusega pesakaste üles. Mul peaks olema ka alles erinevad ajakirjad kus on ka juttu nendest ja mis peskasti soovivad.
VastaKustutaAga see pealekasvav võsa on küll väga kiire kasvuga. Sellepärast me ka ostsime rohulõikuri. Sellega saab peenemad oksad mahalõigata. Lihtsalt peab ketast kasutama.