tere tulemast, tegelased!

Sellel aastal pole väga mõtet kirjutada, et uued taimed, sest siin oleme me kõik uued, mina ja taimed :D
Nimekirju jm on küll mõtet koostada, sest neid läheb ka koolis vaja. Meil tuleb teha väike tabel 50 püsilille kohta ja lisada ka pildid ja sordid (5? või oli rohkem?) sama kehtib ka suvelillede, sibullillede jne kohta. Ei kurda. Kui ma  tabeli valmis saan, siis olen tükkjagu targem ehk :D

Heldete aednike käe läbi on aga mu aeda jõudnud mõned taimed, kes väärivad postitust juba sellepärast, et lühikese ajaga on suutnud end näidata ainult heast küljest. Muud märkimisväärsed tüübid saavad ehk ka tutvustet. Kunagi.

Boikiinia kuulub kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda. RHS püsilillede entsüklopeedias kirjutatakse (minu meelevaldse tõlke järgi) nii: atraktiivne, dekoratiivsete lehtedega varjuarmastav metsaaia taim. Boikiiniaid on teadaolevalt kümme liiki, kes on helmikpööristega suguluses. Neid on leitud niisketest metsadest ning mägedest Jaapanis ja  Põhja-Ameerikas. Aianduslikult kasvatatakse neist ainult u viite liiki.
Meil õitseb boikiinia hiliskevadel (mais) ja suvel. Õied valged, harva esineb ka punast (mitte Eestis, ma oletan).
Ideaalsed lubjavaba, huumusrikka, varjulise või poolvarjulise kasvukoha jaoks. Kliimatsoonid erinevad liigiti. Paljundatakse kevadel jagamisega või peale õitsemist seemnetega. Väidetavalt probleemivabad, s.t. haigusevabad. Õhtul kontrollin oma eestikeelsed raamatud ka läbi.

Boykinia occidentalis - kõrge boikiinia

Kõrge boikiinia lehtede rohelus on varjundirikas. Väga hea pinnakattetaim. Pean muidugi botaanikaaiast järgi küsima, kas nimetet eksemplar on just occidentalis. Mina sain ta juhusliku peotäiega ja sibistasin kasvama ja nüüd on mul arvestatav seltskond ja ma imetlen tema lehtede värvi. Pilt muide pole just kõige õnnestunum. Pean oma kaustades tuhnima. Keegi võiks neid korrastada :)
Tartu Botaanikaaias kasvavad nad sellisel moel

Teine tegelane sattus mu aeda ema aiast. Ema andis :) See on teadagi maran. Potentilla

Teda niisama möödaminnes ei pildista, sest õied on pildil nii kribud, aga nii Tartu aias kui ka siin on ta õite värv sügavpunane. (peaks värvitabelit vaatama, äkki on sellel punasel hoopis teine nimi:D Ma ei tea tema sordi nime :(  Õitseb suhteliselt kaua. Alustas koos astilbedega ja õitses edasi hortensiatega. Ma lõikasin ta õievarred alles eelmisel nädalal tagasi, sest vihm vajutas nad ei tea kuhu. Torkasin veepange ja seal nad mul siis õilmitsevadki. Muide, õievarred on muidu üsna tugevad ja mina neid ei toestanud, rippusid heucherate kohal nagu punane pilveke :) Õied moodustavad rohelisega elustava kontrasti. Paljundanud ma teda pole ja ise ta küll laienemise märke ei näidanud ei Tartus ega ka siin, aga eks ta ole veel nooruke ka. Aga et õied nähtavale tuleksid, vajaks ta tausta, eriti efektne võiks ta nt karvase kadakkaeraga. Kadakkaer nõlva peal ja tema allpool. Ohsaa! Sorte on maranal palju ja ma ei tea, kas ma neid teisi nii väga tahangi, esialgu katsume ühest mitu teha ja siis paistab...