sügisniide

Olgu üles tähendet, et teisipäeval, 16.oktoobril õnnestus muru ära niita. Tore muru küll, päideroog ja tarn ja naat ja siis vastik kerahein.  Õnneks on sügisene juurdekasv väike, eriti päideroo ja tarna puhul, nii et mu tubli niidumasin suutis heina- ja lehepuru loopida küll.

Naabrilepik on viimaseid lehti kaotamas ja nüüd näen valgust puude vahelt.   Tiigis veetase tõuseb. Jõudsalt. Minu vahtrad hoiavad veel viimaseid ja üksikuid lehti. Tamm on hakanud kolletama ja remmelgas ka . Seesama remmelgas, kelle alumise oksad jm harali kasvavad rägastikud said ära lõigatud ja välja koorus päris ilusa võraga puu. Sirelid on veel rohelised ja pole ka tuul neid paljaks rebinud.


Pesupostid pole veel maasse pandud, aga üht teist olen saanud ikka ära teha. Pooled puud kuuri vedada, kuigi seda võiks ju ka siis teha kui külmaks läheb. Rutiinne töö ja siis on hea vastuseid saada neile küsimustele, mis peas tiirlevad. Kartulivõtt on kasulik, õpin põldu. Osa sellest, et on hea mullaga, osa on nigel ja see on kartulistki näha. Pojengid said paraku kehvema pinnase :(
Vaatan oma järgmise suve tööpõldu ja mõtlen, kuidas ja mida.
Kui külmaks läheb ja aed puhkusele, siis tuleb lepiku ääres hädaraiet teha, sest mõned lepad kukuvad seal varsti pähe. Kevadel istutan krundi piirile uued puud, kui naabritel peaks kunagi pähe kargama lepikut maha müüa või võtta vms, et aed poleks alasti.

Põllu suhtes otsustasin, et sellises mahus ma seda ei vaja, vähemalt mitte järgmisel aastal. Tuleb niidetavaks muuta. KSJ kahtles küll minu niitejõudluses, aga noh, kevadel saan ehk varem alustada kui tänavu. Puuviljaaia plaane pole mul ikka veel. Mingi udune plaan on, aga selleks pean veel õppima.

Telliskivihunnikud ehk šmotid. Mulle oleks vaja mõnda asjatundjat, kes ütleks, mis kivid milleks sobivad, et kas neid, mis on õues seisnud , (ma ei tea ju kui kaua enne mind), saaks korstnajala juures kasutada? Need, mis terved, tuleks varju alla panna ju. Poolikuid on nii palju, et ma kahtlen, kas ma jõuan. Ja pagan, kõige suurem peavalu on vana eterniit :(

Veel peaksin uurima seda tiigivärki. Isegi siis, kui ta jääb madala veetasemega, tahaks kaldad maakiviga kindlustada. Selleks peaks kanga alla panema? Ma muidugi ootan sellega, sest teeehitus toob võib olla jälle muudatused.

Okaspuude raamat motiveeris tublisti. Uurin seda õhtuti ja unistan.

Aastapäevaks riisun peenrad lehtedest puhtaks ja teen klantspilti :D Külm võiks seega oodata.

Kommentaarid

  1. uuri netist, kus seal Sinu kandis on mingi vana kola vastuvõtupunkt, nad võtavad eterniiti ka vastu

    niitmine vai mitte niitmine, tead, kõigepealt oleks see maa hea mingi trakatsiga siledaks lükata, lihtsustaksid tunduvalt oma tööd järgmistel aastatel

    VastaKustuta
  2. Unistused on nii ilusad. Kui need räädakad võsalepad maha saavad, saad niiiiiiiiiiiii palju põnevat istutada:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah valik on suur, esimese aasta aednikule igal juhul :)

      Kustuta
  3. Sa võid oodata, kuni järgmisel nädalavahetusel saabuvad meisterriisujad-- su tütred!

    VastaKustuta
  4. Niitmine ise muudab ka ajapikku maad tasasemaks. Äkki on mõnel naabril lattniiduk, mida laenata. Selle juraka endale soetamisel pole mõtet, aga äkki saab kusagilt rentida.
    Traktoriga maa tasandamine sõltub sellest tihendist, mis asub traktorirooli ja juhiistme seljatoe vahel. Meil siin üks spetsialist tasandas kolm aastat tahasi tiigiümbrust nii, et siiamaani pole me seda tasaseks saanud :(

    VastaKustuta
  5. Vanasti tasandati kartulimaad äkkega. Hobune vedama ja siis sõideti sellega risti ja pikuti põld üle. Sai siledaks küll. Kartulimaad puhati ja väetati ristikuga. Kui oli 5 aastat ristik peal olnud, siis võis jälle aiavilja ja kartuli alla panna. Maad sai tasaseks ka sel moel, et kui äket ei olnud, siis võeti tihe kuusk, lõigati oksad sel moel lühikeseks, et jäi tüvi ja selle küljes turritavad "pulgad". Pandi paar sellist köitega hobusele taha ja jälle asi aetud. Vagusid sisse ei jätaks. Pärast ei ole käidav, sõidetav ega niidetav.
    Kasutatud ja vihma käes seisnud tellistest kõlbab laduda aiakaminat, dekoratiivseina jms., kuid ahjujalga, kui elutähtsat objekti ma nendega ei teeks. Võtaks ikka uued tellised. Vanad valged tellised kasutasin meie krundil paekivist piirdeaia vundamendiks ja üldse on nendega hea igasugu asjade (näiteks veranda)vundamente või tugiposte laduda. Eterniiti peaks vastu võetama iga valla jäätmekogumisjaamas. Terved tahvlid on head ajutiste küttepuude aluste katuseks. 30 cm laiusi ribasid olen kasutanud juuretõkkena heki ja püsikupeenra vahel. Sealt ei tule tõesti midagi läbi.

    VastaKustuta
  6. Eterniidi peab viima jah kuhugi kogumispunkti. Sa võid uurida ka Kuusakoskist, äkki on odavam kui nad tulevad ja viivad selle ise ära kui, et rentida ise haagis ja sellega mässata. Lisaks siis tuletan meelde, et eterniidi tolm on ohtlik just tolmamise näol ja sellega peaks tegelema vihmase ilmaga või siis enne liigutamist peaks kõik plaadid läbi leotama veega. Aga jäätmekäitluseks vaata ka seda linki: http://www.envir.ee/jaatmeinfo
    Aga koju kasutamiseks kohe kindlasti seda ära jäta. Nagu ma kunagi kirjutasin, siis päikese käes hakkab sealt asbestitolmu lenduma ja kui seda sisse hingata, siis see sealt enam välja ei tule ning see tekitab vähki. Ega selle käitlemine naljapärast nii karmiks pole ülemaailma tehtud. Eriti vihaseks ajab see, et ikka veel on inimesi kes oma jäätmed kuhugi aianurka maha matavad, krr. Ma just aasta alguses kuulsin kui Miinal üks töökaaslase mees olla eterniitplaadid aeda maha kaevanud, tule taevas appi.
    Selle heinamaaga ma arvan, et sul on kõige mõtekam teha mingi niidumoodi asjandus mida siis korra aastas niidad. Vastavalt siis selline niit, milline pinnas seal on. Mina kindlasti tulevikus osa krunti nii haljastan. Mina ennast "muruorjaks" teha ei taha, pole seda tüüpi.
    Kas te siis Kivistiku puuviljanduses aiaplaani ei tee? Meile juba anti ülesanne teha aiast plaan ja üleskirjutada, mis seal on. Edaspidi siis saame sellega töötada ja lõpuks siis aiaplaani teha.
    Nende telliskividega on küll selline lugu, et ära sa neid kusagil konstruktsioonis kasuta. Teeraja tegemiseks võid küll kasutada, aga korstnas küll mitte. Sul ju need olnud aastakümneid looduse meelevallas ja kindlasti on need mikropragusid täis. Mõtle ise, tuleb vihm ja tellis imab vee sisse, sügisel vihma jagub. Aga sügise lõpu poole tuleb külm ja siis vesi külmub. Selline tsüklilisus lõhub isegi graniiti, mis siis savitellisest rääkida. Aga sa kasuta teerajaks või siis teeraja servaks neid. Kokkuhoid missugune.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused