alasti aed

Sel sügisel taandub tõbi visalt ja seda enam õue kisub, hää ja kerge hingata. Möödunud nädalal jõudsin ühel päikeselisel hetkel ka botaanikaaeda. Sügis toob välja need okaspuud, kes suvel õitemere sees peidus on. Igal pool oli näha ettevalmistusi talveks. Ohtralt värve.

Linnapuud lasevad aegamööda lehti lahti, sest külma ja maru pole veel olnud.

Minu aed aga on puha alasti. Lepik on lehetu ja vahtrad ka. Sarapuu hoiab veel omast ja enelad ka. Üksik elupuu hakatis on nüüd nähtaval. Teine on tagapool otsas. Okaspuudeta aed on ikka alasti mis alasti.   Ja selle pranduseks käisin reedel RMK puukoolis ja tõin KSJ jõul koju mõned kuusepuud: ühe Picea omorika, ühe Picea obováta, Picea pungens (3tk) ja lisaks Picea abies aedvormi. Mida see viimane tähendab seda ma ei tea. Õiget vastust ka ei saanud, peale selle, et kõrgus 2-3 m. Ilusake oli küll.



Reede õhtul tegelesin võileivatordiga. Teadaolevalt ei meeldi mulle enam süüa teha, sest selle peale olen nagunii rohkem kui pool elu magama pannud, aga esineb erandeid. Ka ei ole mul kombeks aiablogis küpsetisi jms demonstreerida, aga "tordikaas" sai lihtsalt nii sügisene, et olgu siis ära näidatud. (ja laps arvas, et ta tahaks seda siin näha, sest nagu meil kombeks, konsulteerisime omavahel ja vanaemaga ka. Ema on mul nimelt söögivirtuoos ja nii on minu kasinamad oskused väga lihtsalt seletatavad. Igasugune selline värk käib üle põlve, nii et mu lapsed on eksperimenteerijad ja oskajad)


Kõigepealt paraadvõte

 Üldvaade. Unustasin porrulaugu peenrasse ja mõned asjad meenusid veel, kui asi oli juba vormistatud. Tordi põhisisu oli tuunikala ja kohupiima ja aiarohelise variatsioonid. Nojah ja sidrunit ise ei kasvata ja parikaid ka mitte :) tuunikalast rääkimata.
 
Laupäev mööduski põhiliselt ohjeldamatu söömise tähe all. Käisime KSJ -ga sünnipäeval. Pühapäeval võtsin pidulikult viimased kartulid üles ja selle peale tuli ka külm. Panin maasse liiliasibulad ja igasugused muud sibulad ja loodan, et nad ei hukku ei külma ega rotihammaste läbi. Siinkohal olgu öeldud, et kohtasin lõpuks ka rätsi, kes küttis minu maadel. Tore.

See päikesevalgus, mis meile nüüd paista on lastud ja külm,  teeb olemise selgemaks küll ja ega ma enam vastu punnigi sellele sügisele. Tema tuleb ikka. Vaja kindad kirstust välja otsida. Külvata võib ka nüüd vist juba.

Kommentaarid

  1. Oh, paari aasta pärast on Su aed niikuinii aasta ringi riides:)Nüüd paljalt näed kohti, mis nõuavad täitmist. Ongi hea, et kõik ei muutu korraga, aed nõuabki aega.

    VastaKustuta
  2. No näed, tahtsin alustada sellest, et tort, vaatamata sellele, et kala pole minu jaoks, on ikkagi väga isuäratav.

    VastaKustuta
  3. Imeline tort! Ja need teised värvilised pildid on ka nii "isuäratavad"

    VastaKustuta
  4. tasa ja targu! et kõik saaks sinna kus nende koht.

    Peaks ka ettevõtma torditeo, kuilaiskus vaid lubaks

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused