teisipäev, 30. oktoober 2012

27 nädalat kevadeni ?

Sajab lund nagu kavatsekski sadama jääda. Peab lindude söögimaja välja tooma. Neil on nüüd rohkem ruumi, sest vana piimaputka on nüüdseks ajalugu. Kolm hakkajat lammutasid maha. See polnud keeruline ja raske ka mitte. Terved lauad ja postid on kõrvale pandud. Pehkinud kraam on saetud ja kuuri laotud. Maapind jäi küll kole, sest riisuda ei saanud, lumi segas. Tallasime õue porised rajad.

Aga sula oleks vaja, sest mul on suvelillede talvekülv veel tegemata ja pesupostid maase panemata. Nii et olge lahked ja lõpetage nüüd mõneks ajaks. Ma saan aru küll, et koerad ja lapsed naudivad seda vägagi, aga mina ei kuulu paraku ei ühtede ega teiste hulka. Detsembris, palun väga.

Mul ei ole aias õnneks ka veel suuremat sorti põõsaid ja puid, mis märja lume  all lookas oleksid. Kõrreliste ilu on küll kustutatud - lumi vajutas kõik maha. Davidi budleia ka.

Aiavaade oli mütakaline.
Kohati sinine ja selge
Mul ei ole korralikku kalendrit käepärast, aga ehk on nädalate arvestus umbkaudu õige ka. Aeg läheb ju kiiresti. Mul on tegelikult hiiglama palju õppida vaja.

reede, 26. oktoober 2012

kui sügis pole nii pikk kui eelmisel aastal


Isegi pikal sügisel tundub, et aega on maailm kuni hetkeni, kui selgub, et ...

Aasta tagasi oli See Nädal-Kui-Kõik-On-Võimalik, Sest-Ma-Sain-Oma-Uue-Kodu-Võtmed :)
Esimene aasta on siis läbi saanud. Ikka olen tänulikult rõõmus, ainult veidi köhane.



Meie aastas on kaks vaikuse hetke : esimene on südasügisel, kui lähed seenemetsa ja linnude sädinat enam ei kuule. Teine tuleb koos esimeste korralike miinustega. Tänavu ei ole ma seda veel kuulnud. Hommikul aknast välja vaadates oli hetkeks See tunne, aga lörts pole lumi ja vaikust see ei too.

...

Eile hommikul lasi mul veel lohuaias toimetada. Uurisin vana vundamenti. Üritasin selle alguseni jõuda, aga vast 50 cm jäi puudu. Puhastamist vajab u 1,5 m pikkune ja laiust 19 m riba, mis jääb lohuaia maanteepoolsesse serva enne vundamenti.  Sellega võib tegeleda ka kevadel, aga miks mitte nüüd. Mingi lõbu peab inimese elus olema :)

Seekord tegutsesin metoodiliselt ja kannatlikult - telliskive ja saarejuurikaid eemaldades. Mul võiks olla mingi teejupi algus koos liivapadjandiga, et sinna saaks need poolikud kivid ära panna. See mitmekordne ladustamine on tüütu. Kuna kaevetöödes oli nii pikk vahe olnud, siis nautisin oma kolme tundi väga. Täna oleks need nagu eelmises aastas.

Lugesin Muhediku kommentaare lehepurust ja kevadisest niitmisest ja vaatasin Carolyn Shade blogist postitust selle kohta, kuidas tema abikaasa niidumasinaga lehtedest komposti teeb - hea mõte. Ja et Carolynil on sügistööde prioriteedid, kuna kevadisel ajal on tal nagunii kiire ja mõtlesin, et sellised plaanid võiks minulgi olla, sest kevadel ongi ülikiire ja asjadel on kombeks kuhjuda.

Küll jõuab veel soe olla ja küll see külm ka tuleb. Vanasti oli ikka mardipäev porine ja kadripäev juba jäine. Oh, kuidas mulle ei meeldi topeltakendega tegeleda. ...



teisipäev, 23. oktoober 2012

alasti aed

Sel sügisel taandub tõbi visalt ja seda enam õue kisub, hää ja kerge hingata. Möödunud nädalal jõudsin ühel päikeselisel hetkel ka botaanikaaeda. Sügis toob välja need okaspuud, kes suvel õitemere sees peidus on. Igal pool oli näha ettevalmistusi talveks. Ohtralt värve.

Linnapuud lasevad aegamööda lehti lahti, sest külma ja maru pole veel olnud.

Minu aed aga on puha alasti. Lepik on lehetu ja vahtrad ka. Sarapuu hoiab veel omast ja enelad ka. Üksik elupuu hakatis on nüüd nähtaval. Teine on tagapool otsas. Okaspuudeta aed on ikka alasti mis alasti.   Ja selle pranduseks käisin reedel RMK puukoolis ja tõin KSJ jõul koju mõned kuusepuud: ühe Picea omorika, ühe Picea obováta, Picea pungens (3tk) ja lisaks Picea abies aedvormi. Mida see viimane tähendab seda ma ei tea. Õiget vastust ka ei saanud, peale selle, et kõrgus 2-3 m. Ilusake oli küll.



Reede õhtul tegelesin võileivatordiga. Teadaolevalt ei meeldi mulle enam süüa teha, sest selle peale olen nagunii rohkem kui pool elu magama pannud, aga esineb erandeid. Ka ei ole mul kombeks aiablogis küpsetisi jms demonstreerida, aga "tordikaas" sai lihtsalt nii sügisene, et olgu siis ära näidatud. (ja laps arvas, et ta tahaks seda siin näha, sest nagu meil kombeks, konsulteerisime omavahel ja vanaemaga ka. Ema on mul nimelt söögivirtuoos ja nii on minu kasinamad oskused väga lihtsalt seletatavad. Igasugune selline värk käib üle põlve, nii et mu lapsed on eksperimenteerijad ja oskajad)


Kõigepealt paraadvõte

 Üldvaade. Unustasin porrulaugu peenrasse ja mõned asjad meenusid veel, kui asi oli juba vormistatud. Tordi põhisisu oli tuunikala ja kohupiima ja aiarohelise variatsioonid. Nojah ja sidrunit ise ei kasvata ja parikaid ka mitte :) tuunikalast rääkimata.
 
Laupäev mööduski põhiliselt ohjeldamatu söömise tähe all. Käisime KSJ -ga sünnipäeval. Pühapäeval võtsin pidulikult viimased kartulid üles ja selle peale tuli ka külm. Panin maasse liiliasibulad ja igasugused muud sibulad ja loodan, et nad ei hukku ei külma ega rotihammaste läbi. Siinkohal olgu öeldud, et kohtasin lõpuks ka rätsi, kes küttis minu maadel. Tore.

See päikesevalgus, mis meile nüüd paista on lastud ja külm,  teeb olemise selgemaks küll ja ega ma enam vastu punnigi sellele sügisele. Tema tuleb ikka. Vaja kindad kirstust välja otsida. Külvata võib ka nüüd vist juba.

reede, 19. oktoober 2012

istutuslõikus

Mõeldes tagasi sarapuu kolimisele, sai toona tehtud õige otsus. Kõhutunde järgi ja küllap kumisesid kusagil kuklas ka Muhediku kogemused. Me istutasime ta ümber üsna suurelt ja kuna see tundus vägagi vägivaldne, ei kärpinud ma ühtegi oksa, juured aga olid välja kaevamise käigus nagunii kärbitud. Küll aga kastsin hoolega järgnevad kaks nädalat isegi siis, kui vihma sadas. Kolmandal nädalal multsisin ära ka lehepuru, muruniide jms. No ja igal õhtul käisin teda kummardamas ka :) , lubasin talle, et nüüd on ta kodus ja rohkem ma teda ei lõika. Läks kasvama ja tänavu oli tal hea pähklisaak ka.

Aga miks ma sellest kirjutan nö juba jälle on koolitöö. Mul on käepärast Sulev Järve ja Väino Eskla raamat "Puude ja põõsaste lõikamine" ja sealt ma loengi: "ümberistutamisel kaotab istik suure osa oma juurestikust. Varem kärbiti tugevasti oksi, et viia võra ja juured tasakaalu ning vähendada hiljem lehtede kaudu aurumist. Tänapäeval puude istutusjärgset tagasilõikust enam ei soovitata, sest selline kärpimine hävitab suure osa energiast, mida puu vajab kiireks juurdumiseks. Eriti halb on see, kui lõigatakse ära oksatipud, sest just seal tärkavad kevadel esimesed lehed. [...] Istutamise ajal tohib ära lõigata vaid kahvelharu ning vigastataud oksad. Puu kujundamist jätkatakse alles siis, kui see on kindlalt juurdunud. Erandiks on remmelgad ja paplid, mis kasvatavad tüvest kergesti uusi võrseid, nendel võib oksi kärpida ning võra kujundada juba istutamise ajal. "

neljapäev, 18. oktoober 2012

sügisniide

Olgu üles tähendet, et teisipäeval, 16.oktoobril õnnestus muru ära niita. Tore muru küll, päideroog ja tarn ja naat ja siis vastik kerahein.  Õnneks on sügisene juurdekasv väike, eriti päideroo ja tarna puhul, nii et mu tubli niidumasin suutis heina- ja lehepuru loopida küll.

Naabrilepik on viimaseid lehti kaotamas ja nüüd näen valgust puude vahelt.   Tiigis veetase tõuseb. Jõudsalt. Minu vahtrad hoiavad veel viimaseid ja üksikuid lehti. Tamm on hakanud kolletama ja remmelgas ka . Seesama remmelgas, kelle alumise oksad jm harali kasvavad rägastikud said ära lõigatud ja välja koorus päris ilusa võraga puu. Sirelid on veel rohelised ja pole ka tuul neid paljaks rebinud.


Pesupostid pole veel maasse pandud, aga üht teist olen saanud ikka ära teha. Pooled puud kuuri vedada, kuigi seda võiks ju ka siis teha kui külmaks läheb. Rutiinne töö ja siis on hea vastuseid saada neile küsimustele, mis peas tiirlevad. Kartulivõtt on kasulik, õpin põldu. Osa sellest, et on hea mullaga, osa on nigel ja see on kartulistki näha. Pojengid said paraku kehvema pinnase :(
Vaatan oma järgmise suve tööpõldu ja mõtlen, kuidas ja mida.
Kui külmaks läheb ja aed puhkusele, siis tuleb lepiku ääres hädaraiet teha, sest mõned lepad kukuvad seal varsti pähe. Kevadel istutan krundi piirile uued puud, kui naabritel peaks kunagi pähe kargama lepikut maha müüa või võtta vms, et aed poleks alasti.

Põllu suhtes otsustasin, et sellises mahus ma seda ei vaja, vähemalt mitte järgmisel aastal. Tuleb niidetavaks muuta. KSJ kahtles küll minu niitejõudluses, aga noh, kevadel saan ehk varem alustada kui tänavu. Puuviljaaia plaane pole mul ikka veel. Mingi udune plaan on, aga selleks pean veel õppima.

Telliskivihunnikud ehk šmotid. Mulle oleks vaja mõnda asjatundjat, kes ütleks, mis kivid milleks sobivad, et kas neid, mis on õues seisnud , (ma ei tea ju kui kaua enne mind), saaks korstnajala juures kasutada? Need, mis terved, tuleks varju alla panna ju. Poolikuid on nii palju, et ma kahtlen, kas ma jõuan. Ja pagan, kõige suurem peavalu on vana eterniit :(

Veel peaksin uurima seda tiigivärki. Isegi siis, kui ta jääb madala veetasemega, tahaks kaldad maakiviga kindlustada. Selleks peaks kanga alla panema? Ma muidugi ootan sellega, sest teeehitus toob võib olla jälle muudatused.

Okaspuude raamat motiveeris tublisti. Uurin seda õhtuti ja unistan.

Aastapäevaks riisun peenrad lehtedest puhtaks ja teen klantspilti :D Külm võiks seega oodata.

esmaspäev, 15. oktoober 2012

Adrian Bloom Book

Kirjakandja tõi kohale minu uue tellimuse. Adrian Bloomi "Gardening with conifers"
See video aga räägib hoopis sama autori püsikute raamatust. Kuna näpp juba vääratas kahe blogi vahel, siis olgu see eelinfona lisatud. Saaks juba maha istuda ja raamatut näppida :)






laupäev, 13. oktoober 2012

raisus päevad

Mida muud saab öelda selle aja kohta, kui oled tõbine. Öak. Lõpuks ometi armsad ilmad ja mina rivist väljas, No poolväljas. Ise ma selle külge manasin. Tundsin end õunapuude lõikamise ajal juba kehvasti ja nädalapäevad oli igal pool külm. Ei aidanud saun ka. Küllap oli see pagana palavik juba varem, aga no kellel on aega siis. Esimene märk olii küüslaugu isu. Mu keha ei talu eriti küüslauku, s.t. hakkab vaevama, aga eelmisel laupäeval tegin endale korraliku portsu ja tundsin, et veel tahaks. Sõin siis veel, sest selles punktis ma usaldan oma isusid. Nt punase peedi isu jne. ( v a magusaisu, sest see vaevab mind kogu aeg!). Ju siis olid kilorid otsas ja küüslauk oli viimane märguanne.

 Tänaseks oli palavik õnneks läinud ja hea külaline tõi mulle sügise teed ja tervisepakikese: ingver, küüslauk, sidrun. Assa kui hea. Nohuga on õues kergem olla ja pakkisin end riidesse ja uimerdasin õues. Põletasin oksi ja venisin õues ühest punktist teise. Vahtisin küll himukalt põllu poole, aga sain aru, et ega ikka ei jaksa küll. Venisisn siis edasi. Päike paistis sama laisalt kui mina ja tuuleõhkugi ei puhunud. Ühe heinasao alt avastasin konna, kes oli poolenisti maase kaevunud. Mõtlesin veel, et ahhaa, nii nad siis talvituvadki.

KSJ sõitis Hiiumaale ja mina jäin koju. (See on see koht, et tahaksin korraga kahes kohas olla, ohkab.)
Olin plaaninud külvata, aga olen seisukohal, et külvama peab tervena või vähemalt tundega, siis saavad taimed ka mingi algimpulsi. Nii et ma ei külvanud. Kuna uni läks ära kell viis, siis istusin veidi arvutis ja täiendasin taimetabelit (oo, ma olen juba nii tubli, et peangi arvestust!) Nojah ja vaatasin filme ja tagusin kaarte ja ootasin, et päike tõuseks ometigi. Päike tõusiski ja siis hakati ka tulistama. Sõna otseses mõttes tulistatigi. Helistas naabrivalve ja küsis, et kas kõik korras ja ega minu juures ometigi ei tulistata.  Oletasime, et miskid salakütid? Kütivad ülelendavaid haneparvi? Ei oska seisukohta võtta.

Aiauudiseid pole ja see on hea, sest uudised tähendaks külma. Natuke nukramaks on rohttaimed küll vajunud ja vahtrad poetavad lehti, aga budlleia hõljub endiselt ja heucherad säravad. Abelia mosaensis on end punaseks lehtinud ja bobo ka. Trepil seistes on vaade endiselt päris kena, ainult mutid on veidi hullunud ja teevad oma hunnikuid keset käigurada.

Sügisvalgus aga on imeline. Eriti õhtuvalgus, siis paistab ta vana tamme alt läbi ja liigub üle põldude ja loojang loob imelisi värve. Kased veel lehes. Siis lähed tuppa ja teed tule pliidi alla... ja vaatad, mida sõbrad blogivad.


esmaspäev, 8. oktoober 2012

sadude vahel. nädalavahetused.


oktoobriseis
Eelmisel laupäeval viisime ometi vanaraua ära. Kokku tuli kolm korda käia, sest haagis oli üsna madala servaga ja üle 500 kg ka korraga vedada ei või. KSJ tegi põhilise töö ja mina asjatasin ja sortisin veel kola, et mida majapidamises võiks vaja minna. Nagu KSJ ütles, et kõrralik peremees olla vanasti ka hobuse sõnniku alles hoidnud, sest ikka läheb tarvis :) Seda kraami mul kahjuks pole, aga lähinaabritel jälle on. :D Eks ma lähen ükskord kaupa tegema.

Vanarauaga rikkaks ei saanud, aga eks ta maast leitud raha ole, sest sealt me ta ju välja tarisimegi. Nagunii on seda veel ja veel. Ziguli ju puhta välja kaevamata. (Ziguli on toscana oma, see nähtamatu, eksole). Sauna juures sai ju üks muhukülg pooleli jäetud, sest maa seest tuli nii palju traati, et ma oleks sellega seal sügiseni pidanud möllama. Abiks ikka, see rauaraha ja mis peamine, et üks ruum sai klaariks ja puhtaks. Ma nimelt vedasin kõik ühte kohta kokku ja seda oli siis vaja harutada. Siinkohal veelkordsed tänud Muhedikupapale, kes mingi ime läbi haagise toppamise õigeks nihutas.

Ilm oligi päris rauane, päike paistis ja ei sadanudki. Mina sain oma muhunõlvale kaks uut pinnakatjat põõsast ja ühe kikkapuu lapse ka. Kõlgutasime veidi jalgu ja rüüpasime kohvi ja vaatasime, mis paistab ja mida saaks uuel suvel koolitööna teha. Ikka see va tiigikallas. Ilus laupäev oli.

Pühapäeval, oo ketserlust, käisin seenel. Kohe hommikul. Riisikaid ja ükskuid puravikke. Hommikul kell kümme oli mets veidi hämar. Vihmast. Päeva peale aga läks ilusaks. Jõudsin veel kodus ka toimetada.
Majamuresid ikka ka. Kole niiske on see põrandaalune. Nüüd on vaja jälle kütta ja tuulutada. Mulle ei meeldi soojas toas magada ja nii ma kütmisele väga rõhku pole pannud, aga vaja oleks.

Maapinda on vaja maja lõunapoolses küljes kindlasti lükata, sest praegu on liiga suur kallak maja poole. Vesi valgub sinna, kuhu pole vaja.  Kaevamisel jäävad õunapuud ette :( Nende juured saavad ilmselt kannatada :(  Maha tuleb võtta see õunapuu, mis on otse maja seina ääres. (0,80 m).Ta on ka muidugi täielik vare, aga kahju ikka. Tema tüvest saab äärepuu turbapeenrale. Järgmisel aastal.

Selleks nädalavahetuseks lubati vihma. Anti ka ja vikerkaari kohe kolmel päeval. Laupäev oli veidi selgem, pühapäeva pärastlõuna kastis korralikult. Toimetasime mitmes kohas. KSJ tuli appi õunapuid lõikama. Laupäeval alustasime ja pühapäeval lõpetasime. Võtsime maha kolm õunapuud ja õigupoolest on nad kõik väga nigelas seisus, seest tühjad ja maapinna poole kaardus.

Väga palju oli kuivanud oksaräga ja KSJ imeredeliga sai päris kõrgele. Mina ei roninud, sest üldiselt ma kardan kõrgust. Üles võin ronida küll, aga alla enam ei saa siis. :) Kasvama jäid mitmed noored kõverikud või vanad noore haruga. Läbilõikeline pilt oli aga valdavalt selline:

Ühe tüve sisse oli nt rott? pesa teinud ja siis seal hinge heitnud. Ammu.  Nii et me saime linnumajade materjali juurde. Lõikamata jäid kuuritagused õunapuud. Neid on kaks.
Eile kolisin taimepotid talvitumiskohta ja peaaegu otsustasin ära, kuhu panna pesunööri postid. Niita ei ole õnnestunud. Tuleb teha see kulutus ja osta lõikuriga trimmer. Muidu platsi puhtaks ei saa. Sortisin natuke šmotte. Ka selles küsimuses tuleb targemalt nõu otsida, et kas need kivid kõlbavad ladumiseks või mitte. Telliseid peaksin veel sortima, aga nende vedu ulualla on vaevaline. Kuumaastik ja käru.

Vahtrad poetavad lehti ja mõned on juba paljad. Aed paistab juba maanteele välja. Õuemaa on märg ja õu läheb järjest porisemaks. Mis teha. Võib olla oleks nüüd just õige aeg mudaaugud telliskivipuruga täita. Kevadel aga tulevad ju suuremad tükid jälle pinnale ja taevas teab, mis teeehitus kaasa toob. Positiivseid muudatusi ma loodan.
Oktoobrikuiseid õitseijaid on. Mõnda ka lähemalt


Mõnel pole õisi vajagi, ikka ilus ja nüüd särab ta eriliselt Carex elata `Aurea`. Tellitud inglismannide käest. (juulis). Tuli ümbrikus ja pügatud moega, nüüd on uue soengu kasvatanud. Väike veel, aga seda armsam.



Õige lehetooniga boikiinia ka

On sügis. Kui sooja tahta, siis vihmast ei pääse. Kui tuleb külm, siis on kõik juba teine. Vaatan huviga, mis toimub. Esimene aiasügis ju.

reede, 5. oktoober 2012

õnnelik osa

Reede on üks mõnusamaid päevi töönädalas, sest sellele järgneb nädalavahetus. Ma saan õues olla  rohkem kui tunni :)
Astusin KSJ autost välja ja tuul oli nii tugev, et pool pesust "kuivas" õue peal maas ja sirel oli kaevu juures kaardus. Tegin endale väikese kohve  ja siis õue. Vahel on tund kuni poolteist päris pikk. Jõudluse mõttes.
Tuleb piinlikkusega tunnistada, et mu katseline kartul on alles üles võtmata ja nii tunni kaupa olen seda siis teinudki. Pool on ära. Aga mitte sellest ei tahtnud ma ...


Ilus oli seal põllu peal. Päike paistis pilve alt ja tuul tõi tumedaid pilvi ja õhtutaevas muutus iga hetkega. Sain sahmaka vihma, millest ei lasknud end segada ja asi oli seda väärt, sest vikerkaar kaardus üle saunamäe ja üle tamme. Seisin seal kaare all nagu õnnelik osa. Jalad poris ja nina taevas :) Mõtlesin, et kui hea on teha midagi, mida sa tahad teha ja mis pole kohustus, vaid hoopis võimalus. Kõik need tegemata asjad, oh muidugi, teevad mõnel teisel päeval meele mõruks, aga mitte täna ja mitte siin. Nii et ka see taevasse vahtimise töö saab tehtud. Hetkega.

Täna, laupäeval, nägin ka topeltkaare ära. Ei saanud pildistamata jätta, sest savimajad ja kaared...

kolmapäev, 3. oktoober 2012

lihtsalt . mägisibulad ja teised


Kõige rahulikum nõlv sügise mõttes. Kivid tahavad ehk paremat paigutust saada, aga eks neid tuleb ka lisada. Siia pudeneb naabervahtralt lehti ja mõni võilill üritab ka, aga muidu on läbivalt puhas püsinud.  Suurem sügis on veel ees, aga mõne aia võikski nii teha .  Kõrreliste ala ka ja ...
Ai, kuidas mägisibulad mulle meeldivad. Mõnusad kerad.









esmaspäev, 1. oktoober 2012

tere tulemast, tegelased!

Sellel aastal pole väga mõtet kirjutada, et uued taimed, sest siin oleme me kõik uued, mina ja taimed :D
Nimekirju jm on küll mõtet koostada, sest neid läheb ka koolis vaja. Meil tuleb teha väike tabel 50 püsilille kohta ja lisada ka pildid ja sordid (5? või oli rohkem?) sama kehtib ka suvelillede, sibullillede jne kohta. Ei kurda. Kui ma  tabeli valmis saan, siis olen tükkjagu targem ehk :D

Heldete aednike käe läbi on aga mu aeda jõudnud mõned taimed, kes väärivad postitust juba sellepärast, et lühikese ajaga on suutnud end näidata ainult heast küljest. Muud märkimisväärsed tüübid saavad ehk ka tutvustet. Kunagi.

Boikiinia kuulub kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda. RHS püsilillede entsüklopeedias kirjutatakse (minu meelevaldse tõlke järgi) nii: atraktiivne, dekoratiivsete lehtedega varjuarmastav metsaaia taim. Boikiiniaid on teadaolevalt kümme liiki, kes on helmikpööristega suguluses. Neid on leitud niisketest metsadest ning mägedest Jaapanis ja  Põhja-Ameerikas. Aianduslikult kasvatatakse neist ainult u viite liiki.
Meil õitseb boikiinia hiliskevadel (mais) ja suvel. Õied valged, harva esineb ka punast (mitte Eestis, ma oletan).
Ideaalsed lubjavaba, huumusrikka, varjulise või poolvarjulise kasvukoha jaoks. Kliimatsoonid erinevad liigiti. Paljundatakse kevadel jagamisega või peale õitsemist seemnetega. Väidetavalt probleemivabad, s.t. haigusevabad. Õhtul kontrollin oma eestikeelsed raamatud ka läbi.

Boykinia occidentalis - kõrge boikiinia
Kõrge boikiinia lehtede rohelus on varjundirikas. Väga hea pinnakattetaim. Pean muidugi botaanikaaiast järgi küsima, kas nimetet eksemplar on just occidentalis. Mina sain ta juhusliku peotäiega ja sibistasin kasvama ja nüüd on mul arvestatav seltskond ja ma imetlen tema lehtede värvi. Pilt muide pole just kõige õnnestunum. Pean oma kaustades tuhnima. Keegi võiks neid korrastada :)
Tartu Botaanikaaias kasvavad nad sellisel moel


Teine tegelane sattus mu aeda ema aiast. Ema andis :) See on teadagi maran. Potentilla



Teda niisama möödaminnes ei pildista, sest õied on pildil nii kribud, aga nii Tartu aias kui ka siin on ta õite värv sügavpunane. (peaks värvitabelit vaatama, äkki on sellel punasel hoopis teine nimi:D Ma ei tea tema sordi nime :(  Õitseb suhteliselt kaua. Alustas koos astilbedega ja õitses edasi hortensiatega. Ma lõikasin ta õievarred alles eelmisel nädalal tagasi, sest vihm vajutas nad ei tea kuhu. Torkasin veepange ja seal nad mul siis õilmitsevadki. Muide, õievarred on muidu üsna tugevad ja mina neid ei toestanud, rippusid heucherate kohal nagu punane pilveke :) Õied moodustavad rohelisega elustava kontrasti. Paljundanud ma teda pole ja ise ta küll laienemise märke ei näidanud ei Tartus ega ka siin, aga eks ta ole veel nooruke ka. Aga et õied nähtavale tuleksid, vajaks ta tausta, eriti efektne võiks ta nt karvase kadakkaeraga. Kadakkaer nõlva peal ja tema allpool. Ohsaa! Sorte on maranal palju ja ma ei tea, kas ma neid teisi nii väga tahangi, esialgu katsume ühest mitu teha ja siis paistab...




nimekiri: heucherad

Helmikpöörised olid need taimed, kes said kaasa kolitud peaaegu täies mahus, sest Tartu aias olid nad üles näidanud vastupidavust ja kui jätta kahe silma vahele nende kevadine nirusus, mis kestab reeglina nädala, siis on nad ilusad pinnakatjad ja nendega saab laineid luua küll.

Maikuus istutasin nad vaheplatsile ja siis vaevasin pead, et kuhu nad lõplikult panna.  Lohuaia kallak oli esimene plaan ja siis see veerekese koht saunaplatsil. Kõhklesin värvi pärast, et kui ma istutan sinna ühe tumeda laigu, siis päikeseta  pole neid nähagi. Nagu sarapuuga läks, aga siis käisid mul külalised ja mu kõhklused said ületatud ja nii ma seda veerekest siis pikendasingi ja istutasin nad maha.
Heuchera michranta `Palace Purple`õitseb muide veel tänagi! Pildid saavad ritta, aga millel peast kohe sordinime ei oska öelda, saavad need hiljem külge.



Üldiselt ostan uuekesi vähemalt paarikaupa, aga neid sai küll vaid üks puhmas ja lõhkumata jäi ka. Mulle tundub, et meil peavad vastu need heucherad, kelle leht on nahkjam. Need sordid aga on kuidagi veerohkemad ja käin neid ka rohkem vaatamas, et kas peavad vastu.


Sellel pildil on siis tiarell ja segaverelised. Tegemist on helmikpööriste seemikutega. Pärinevad 2011 aasta Järvselja taimeaia külvist. Segaverelised on andnud ägedaid tulemusi
nt selliseid. See toon süveneb külmaga järjest selgemaks.




sama segavereline juuli lõpus näitab rohelist lehte
Ma ei väsi imetlemast `Marmelade`t Lihtne paljundada, kosub kiiresti, moodustab uhke lehestiku, vastupidav ja päikese käes särab kui prillikivi :) Ostsin kunagi ühe taime, jagamisega on teda nüüd rohkem kui neli ja sealjuures kaks tooni. Üks on punasem ja teine beeži ? varjundiga.

Esiplaanil troonib maran, kellest peaks endale väikese spikri tegema, sest tegemist on jälle ühe ilusa, poolvarjulise koha kaunitariga. Õitseb pikalt ja kui ei õitse, siis on lehestik lihtsalt kaunis.


‘Midnight Rose’ erinevates valgustes pildistatud. Suurema päikese käes muutuvad erkroosad laigud nähtavamaks. Sügise poole muutuvad lehed tumedamaks ja roosat on vähem näha. Kõigiti loogiline, sügisel vari süveneb.


`Silver Scrolls`


‘Georgia Peach’

Just sellist värvi ongi. Kasvab visalt. Ei meeldinud talle see kolimine. Aga tema hommikukastesed lehed ...

Vastupidavamate hulka kuulub ka


Tsiteerin siinkohal Hansaplandi kodukat:  "Paljudel, erksavärviliste lehtedega helmikpöörise sortidel on hämmastav iseärasus: nad suudavad muuta värvust sõltuvalt mulla koostisest, aastaajast, vanusest ja istutuskohast. Näiteks, vaestel muldadel suureneb lehtede hõbedane toon, rikastel muldadel aga punakas toon." (Hansaplant http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=279


Helmikpööriste aretamisega alustati eelmise sajandi 80-ndatel aastatel ja 90ndatel jõudsid esimesed kultivarid ka turule. Kaks suuremat tegijat olid Dan Heims (Terra Nova Nursery of Oregon) ja Charles Oliver (The Primrose Path Nursery) Keda see teema rohkem huvitab, võib lugeda Dan Heimsi vestlusringi helmikpööristest.

Paljundusest: Kiirem ja efektiivsem meetod kvaliteetse istutusmaterjali kasvatamiseks on mikroklonaalne paljundamine noore roseti ülemistest pungadest. Sel juhul säilivad sordiomadused, suureneb paljundamise koefitsient, ning taimed hakkavad õitsema juba teisel aastal. Kogu Euroopast pärinev materjal on kasvatatud just sellisel meetodil. (Hansaplant)

Aastakese kahe pärast oskan nende kohta juba rohkem öelda.

`Electric Lime
Aalujate kokkutulekult sain mõned pisikesed ka. Panin kasvama. Edenevad :) Tänud!



Heucherella `Redstone Falls`
Heuchera `Malachite`