puhumine ja pesemine

Täna tõstab jälle tuult ja kisub vist jälle suuremaks pesemiseks ja puhumiseks. Mu välisukse kõrval on veetünn ja see on triiki täis. Tiik veel ei ole. Närilised ründavad maja ja roosast kamast ei paista abi olevat. Mõned on surelikud ka. Mõtlesin, et küllap neil on olnud hea põli sel suvel. Kõrge hein ka, kullid käivad naaberpõlde kammimas. Lammutamata laudahoone on ka ilmselt magus puhkepaik. Seda viga saab parandada. Praegu on nii, et ükskõik, kuhu ma peenrakatte maha sirutan, mõne päeva pärast on selle alla mõnusad käigud tehtud. Külakassid, kes siin vahel jahil käivad, peaksid olema prisked, sest toidulaud ajab üle ääre.

Mina istun laua taga ja kirjutan oma kiirkonspekte ümber. Siit ka üks vastus Tiile: Thunbergi kukerpuu sort `Arlekiin`on kohe kirju, aga `Roseglow`punane ja kirjud on samaaasta võrsed.
Lihvin postitusi, mis draftides ripuvad. Näiteks helmikpöörised on nüüd üles pildistatud. Botaanikaaia praktika II osa on veel kirjutamata. Talvel peaks pilte sortima, neid on juba üle mõistuse palju. Teie rõõmuks mõned sügislille poosevõtted Räpinast:

budleia, mu arm

Nagu te näete, on budleia ka ilma õiteta väga dekoratiivne. Tema noored kasvud nagu helendaks :)

Kuna üks mu sõpradest esitas küsimuse budleia sortide kohta, siis otsustasin talle vastata pikema postitusega budleiadest. Võtsin sordi nimed õpetaja A.Vaasa konspektist ja lisasin veebist mõned õppeotstarbelised pildid. Minu aias kasvab neid vaid kolme sorti, aga nagu te arvata võite, tahaks proovida kõiki neid punaseid ja valgeid :) Eestis neid veel nii laias valikus ei pakuta, eks siis tuleb seemneid jahtima hakata. Nad on seda vaeva väärt.

Budleiadest on kirjutanud ka Aiasõber

  D. budleia võib  siiski igal talvel tagasi külmuda, väga külma talve korral võib täielikult hävida. Pärit on liik Kesk-Hiinast.  Õitseb juulist oktoobrini. Sobib haljastuses katsetamiseks soojades kohtades, samuti üks paremini kuivust taluvaid põõsaid. Palju sorte, millest mõned on ka põhiliigist külmakindlamad:

 'Black Knight' - purpur- kuni tumevioletsed, 

koonlehed seest oranzid, juulist-oktoobrini;

 'Border Beauty' - tugevasti õitsev, punakasvioletne sort; 

'Burgundy' - sügav- ja leekivpurpurjad õied, kuni 20cm pikad;

'Cardinal' - sügavpurpurpunaste õitega, õisikud kuni 40 cm pikad; 

'Dart's Ornamental White' - tugevalt võrsuv uus sort, valgete õitega;

 'Dart's Papillon Blue' - arvukalt sinakasvioletseid õisi; 

 'Empire Blue' - sinakasvioletsed õied, kroonlehed seest tumeoranzid;

 'Fascinating' - purpurroosad, kuni 50 cm pikkused õied (pilt puudub); 

'Ile de France' - violettpunane, õitsedes tumeneva värviga, õisikud kuni 50 cm pikad;

'Nanho Blue' - violettsiniste , kuni 30 cm pikkuste õitega rikkalikult õitsev põõsas;

 'Nanho Purple' - purpurpunane, kuni 15 cm pikkuste õitega väga rikkalikult õitsev põõsas; 

'

Orchid Beauty' - lillakasroosade, tihedate õisikutega põõsas; 

'Peace' - valgeõieline, kuni 30 cm pikkuste õitega;

 'Pink Delight' roosade, väga suurte õitega(kuni 50 cm) , üks varasemaid õitsejaid;

 'Purple Prince' - sügavvioletsed õied, kuni 50 cm pikad õisikud; 

'Royal Red' - purpurpunased õied väljast ja oranzid seest, kuni 50 cm pikkused õisikud; 

'Summer Beauty' - madalam sort kui teised, roosakaspunased õied; 

'White Ball' - kasv laiuv, õied valged; 

'White Profusion' - puhasvalgete õitega, pikkades õisikutes.

http://www.mountainvalleygrowers.com/budwhite.htm

vale-august.

Kui ma siin nüüd oma esimest hooaega toimetan ja teen, on kogu aeg tunne nagu oleks aastaajad nihkes. Võtame näiteks kevade. Teistel oli ammu juuli käes, kui mina elasin ikka nagu maikuus ja mu taimed ka. Õitsesid ei tea mis ajal.  Nüüd on mul vist august. Minu ajaarvamise järgi ja tahaks väga loota, et augustile kohe november sisse ei sõida.

Moone on punaseid ja roosa -valge-punaseid

Ja kuidagi laisaks olen muutunud. Ei kaeva enam hullunult, kuigi võiks. Vaatan lilli ja liblikaid. Kui rohi poleks nii märg, lesiks viost maa peal ja vahiks taevasse. Nüüd väga ei saa, vihmavesi võib sisse sadada, eksole.

Teha aga oleks palju. Endiselt. Vähemasti on kõik nii kena, et piisab kui uued pinnad peale mutte ära kobestada. Lohuaias pole õnneks naate. Suviumbrohud ja loodus täidab tühimikke võililledega. Lõpuks olen aru saanud ka selle nõkatsi vajalikkusest, millega juurikaid välja torgitakse. Kasutan.

Vaatasin ka teraga trimmerite hindu, need on endiselt üle mõistuse.

Valget aega on napp kaks tundi peale tööd ja siis olen küll usin. Oi, kuidas ma ei salli seda tuppa minekut ja sügis sunnib aina üha varem ja varem. Olgu. Ei nurise, külm pole veel jälgi teinud kui ehk lepad välja arvata. Nende lehed on küll koledaks läinud ja osaliselt tiiki kukkunud.

Muud uudised. Teeehitus hakkab kehastuma ja minu suureks kergenduseks niideti maha teeäärne ma-ei-tea-kui-sada-aastat-niitmata-hein, mida mina niita ei jõudnud. Toona sai trimmeril aeg ja kütus otsa. Täna käis traktor ja tegi platsi puhtaks. Mille peale võtsin ette ja tegin puhtaks oma kuuserivi ja välgutasin veidi vikatit tarnade sees.

Märkasin, kui ilusaks on soo-kammhein muutunud. Vähe sellest, et ta on sihvakas, tema lehtedel on ilus triip keskel. Nii et nüüd hakkab siis kõrreliste hullus. Arvutasin siin, et peaks teda paljundama ja panema sinna ja sinna ja kobarpeade seltsi. Ja mis saab kobarpeadest kui tuleb kevadine tulvavesi ja et roosidele oleks vaja teistsuguse haabitusega naabreid, nad on nii püstjalt harali. Ja et puid tuleks vähemaks võtta, sest neist tikkudest võivad jämedad tegelased kasvada jne jne Ja et veel oleks vaja niita ja uskuge või mitte, korraks kaalusin ka ideed kogu see pagana põld millegagi kinni katta nii u kaheks aastaks eksole.

 Hiina siidpööris on tagasihoidlikum, tema on mul juhtumisi-meelega kolmes kohas, noh, et ikka kindlasti üks alles jääks ja ükski koht ei tundu hea olevat. Sellega tegelen kevadel.

Ega kui sa hakkad taevasse vahtima või liblikaid vm, siis tuleb igasuguseid mõtteid, et mida teha siis, kui aed külmaunne vajub ja mida siis lammutada või ja koristada ja sorteerida. Telliskivihunnikutes magavad sisalikud juba.  Puud tuleb kuuri panna, tegin seal ruumi ja sortisin potte ja koristasin pisut. Sauna katuseaknast peab korstnajalg saama. Ja see käib aina mõtteist läbi, et esimene aasta maal hakkab täis saama ja ma olen endiselt oma valikuga rahul.  Kõik need sisalikud ja vesilikud ja istutatud puud ja põõsad.  Talv mind just väga kilkama ei pane, kui ma mõtlen selle +13 kraadi peale tubades, aga noh, köögis on siis +25.  Olgu kuidas on, täna istutasin veel maasikataimi. Nii et august, mis august. Pesu ei kuiva, tirtsud saevad meeleheitlikult, rohi kasvab... peaks veel tilli ja salatit külvama.

Veel on õisi ja neid on rohkem kui mul sel aastaajal Tartus oli. Hortensiad ja põõsasmaranad ja budleiad. Lavendlid. Moonid. Tiarellid, helmikpöörised õitsevad teist ringi. Kobarpead.

ja pagana pujud ja võõrkakrad jm roppused põllu peal.

maandus. (täiendatud 19.09)

Nüüd saan ometi üle mitme nädala välja hingata ja öelda, et tehtud. Esimene kursus on lõpetatud, aianduse eksam tehtud. Ei olnud raske, aga kõik, mis sellele eelnes... 5 tundi ööpäevas ei ole mõistlik unekogus, vähemasti mitte minu jaoks.
Suhteliselt korralik õppetund - logiraamatut tuleb korralikult pidada, endal hiljem lihtsam. Mina panustasin suurema osa suvest kaevamisse ja taevale tänu, blogisin ja pildistasin.

Aga maandamisest. Kooliga on selline lugu, et viis päeva on suhteliselt intensiivsed. Esiteks loengud ja praktikumid kella kaheksast poole seitsmeni. Vahel on tunnikad - täna õpid u 50 taime ja homme vastad ja järgmisel sessil vastad jne jne. Ma ei loe uudiseidki mitte, selleks pole aega ega ka huvi. Räägid kodustega ja sellest piisab. Kui koolinädal läbi, siis jõuad koju, aga hing on ikka alles nagu teel või kusagil vahepeal.

Maandamiseks sobib rutiinne koristamine nagu täna. Peale herbaariumite tegemist tilpneb igalt poolt kuivatatud taimi välja ja mõned on päris kobedad. Kus nad varem olid?!
Puittaimede herbaariumi ootan küll huviga tagasi. Vaasa kiretud parandused on nii toredad. Pluss see, et mis sai õigesti, mis valesti määratud.

Esimene pilt on siis suvelillede ja köögiviljade peenar. See on muide kordi ilusam kui fotodel.

Seemneid kogusin järgmistelt taimedelt:

 Harilik kosmos ja väävelkollane kosmos

Sedapuhku korjasin seemneid ka Argentiina raudrohult. Veidi niisked ilmaolud,, aga ehk siiski töötab. Kõik see peaks isekülvina ka töötama. Ma lihtsalt ei tea esimese hooga, kuhu nad lahti lasta.
Mõned nimetud sattusid ka, pean õpetajalt küsima, kellega tegu. Fotokas kaotas toonid ära, õied on tumedamad ja värv sügavam. Sarnaneb äiatariga.


Õpetaja andis teada, et tegemist on hurmelise tähtpeaga (Scabiosa atropurpurea). Sort `Cherry`. Muidu igati vahva ja tore taim, üksikuna ei tasuks kasutada, kuna kipub lamanduma, aga vaheldumisi nn puhmikjate lilledega on ta täitsa omal kohal. Äraõitsenud õiedki veel dekoratiivsed. Uustulnuk ja moelill Floriadel.

Kui järgi mõelda, siis lehed ja vars nii väga ei sarnanenudki. Kõrgus on u 35-45 cm. Väga efektne ja ilus lill. Tema seemneid kogusin ka.
Eksaminädal oli nagu tavaline koolinädal, loengud ja parktikumid ja see tegi veidi närviliseks :)
Maastikuehituse moodul läks kohe hooga käima ja esimestel päevadel õppisime skeeme lugema ja maha joonistama, asfaldile ja kaevasime keskmise veesilma keset põldu, katsime ja ajasime kinni tagasi. See oli huvitav praks. Päris mõnus, rääkimata sellest, et oli vaja end liigutada. Mul on veel suvetoonus, nii ei jäänud miskit kangeks ka.

 Pilte väga ei lisa, meie kursus on seal  igas poosis ja ma pole kindel, kas kõik end suures Võrgus näidata tahavad :)

Algas ka Vaasa dekoratiivdendroloogia, mida ootasin juba kevadel suure huviga. Esimene loeng valikainetes - mesindus. Nii põnev!

Mul vedas ka sellega, et mu praktikakohad olid sellised, et õppisin palju juurde. Lisaks olen suve jooksul Muhedikult igasuguseid taimi kuulnud ja saanud. Tunnen end veidi kindlamana, kui aasta tagasi.
Ainult sellest on kahju, et viis kolmekümnest loobusid aastaks :(
Kodus aga on hein pahkluuni ja Davidi budleia on 1.50 kõrge ja tema õisikute pikkus on 24 cm! Mõõtsin ära. Seda küll vaid ühel põõsal, sellel samal, kes startis nii väga aeglaselt, et ma mõtlesin, et olen ta vale koha peale istutanud. Katrin soovitas ta mul üle talve hoida ilma lõikamata ja vaadata, kas kevadel teeb rekordit või mitte. Saame näha, igal juhul on ta imeilus praegu.
Ja moonid, see saunamäe koerustükk, õitsesid juba enne ärasõitu

Koolile eelnes kaks nädalat väga pingelist elu ja paljud tööd seisid õppimise ja närvitsemise taga. Nii rahul pole ma endaga juba päris kaua olnud. Nädala võtan hingetõmbeaega ja kooliasjadega ei tegele, siis tuleb jälle alustada. Sügis, sügis.

a-rühm sügise lävel

Eilne õhtu oli kui maailma veerekese pääl. Koju jõudsin soojas päikeselaines, mis hääbus kiirelt õhtukastesse ja pimedus tuli liiga ruttu. Kahju on aial minna lasta. Kuigi igal pool on lahtisi otsi - kinnitamata pakud, rohimata nurgad, kaevamata meetrid, olen tegelikult tehtuga rahul. Küllap uus kevad näitab vead välja ja hakkab üks ruumi tekitamine sinna, kuhu sai liiga tihedasti istutatud jne jne

Eile õhtul pildistasin iga nurga alt saunamäge ja lohuaeda ja sain veelkord aru, kuidas mul nende pinnavormidega vedanud on ja kuidas ma peaksin veel puid põõsaid lisama, et vaade säiliks ja saaks paremgi. Ma ei teinud ju üksikasjalikku plaani, olid vaid nö juhtmõtted, et siin hakkab rolli mängima säravalt hõbedane ja hall ja roheline, et seda ma tahan kasutada kaugenevana ja siin kollane kordus ja siin sinine ja valge ja kollane, millele lisandus, oh muidugi roosa, lilla ja jumal teab mis kõik veel.
 Ei tea, kas see oli õhtuvalgus või kuuseis või mida iganes, seisin sääl ja mõtlesin, et kas tõesti ise tegin? Noh selle istutamise osa ja kaevamise? Taimed tegid oma, aga üldine vaade ...

Kes mäletab vana head sarja a-rühmast ja Hannibalist, kes loo alguses näis tekitavat ainult puhtakujulist kaost ja loo lõpetuseks nentis, et väga hea kui plaan õnnestub...

Kui seista vana savimaja taga, siis paistab saunamägi päris häste. Lõpuks närib mind vaid see, et kohe tuleb sügis ja hoopis teised tegemised, aga mul on selleks ajaks ka plaan :DD

Kirss tordil.  Kui põõsasmaran õitsema hakkas, selgus, et mul on oma pimeistutusega vedanud. Istutades ei teadnud ma, mis sorti maran on ja mis värvi tema õied on. Mahagi sai pandud toona kiiruga, lihtsalt, et oleks neil päikest ja niiskust parasjagu. Naabriteks kaks kadakat ja kaunis kukehari. Nüüd selgus, et väga hästi on paigutunud, roosaõieline toetab kauni kukeharja, (no ma olen ikka väga selle taime fänn), õite tooni ja kollane toob kollast kurvi välja. Nii lahe! Istutasin kollase kaare, mis ei paista veel välja, aga lookleb mööda lohuaia ülemist serva. Jess! Vt pildil on nad visuaalselt sarapuu kõrval paremas nurgas.

Nende taga ootab oma aega must leeder, kes on oma sordilt kollane :)

Põõsasmaranad muutusid augustiga tihedaks ja ilusaks ja hakkasid õisi ka näitama, alguses vähehaaval, nüüd juba rohkem. Nad võivad väga nirakad olla, aga hääl aastal on nad kaunid. Ma pean oma märkmetes tuhnima ja üles otsima selle sordi, mida Vaasa soovitas kui vastupidavat ja õierohket.

Lõpuks sai tehtud ka peenraäär ja asi näeb veidi korrektsem välja.

Pildistamine on tõepoolest oluline abivahend. Isegi siis, kui suurem osa võtteid ei õnnestu nii nagu tahaksid. Kogu selle toreduse juures on mind üks asi häirinud. Kõrghaljastus nimelt. Praegu on mu kerad ja koonused veel kõik nii väikesed, et üksikute vahtrapuude taustal mõjuvad kuidagi ... nii

Küllap kasvamine selle nihke ära muudab.

Naadiala ei kaunista ka just eriti. Multšimine ja katmine toob taimede ilu välja. Seda võib eriti hästi näha Muhediku aias, kus taimed on nagu peopesal välja toodud. (ohkab). Nurga Puukooli segapeenrad olid ka multšitud ja selge väljanägemisega.

Mina kaalun siin ka üht radade varainti, aga sellega on aega. Mõtlen veel.

Ja selle suve tegija on minu jaoks kobarpea, sest tema näitas küll puust ja punasest ette, kui mõjuv võib olla üks võimsakasvuline taimegrupp. Ma olen seda piltidelt ju näinud, aga ise muudkui edasi tutsutanud. Lõpuks sain aru. Ohsa, milline suvi on olnud.

Tegelikult tahtsin mägisibulate käekäiku näidata, aga hälbisin kõrvale.

Oh pikka ja ilusat sügist meile kõigile!