Nüüd saan ometi üle mitme nädala välja hingata ja öelda, et tehtud. Esimene kursus on lõpetatud, aianduse eksam tehtud. Ei olnud raske, aga kõik, mis sellele eelnes... 5 tundi ööpäevas ei ole mõistlik unekogus, vähemasti mitte minu jaoks.
Suhteliselt korralik õppetund - logiraamatut tuleb korralikult pidada, endal hiljem lihtsam. Mina panustasin suurema osa suvest kaevamisse ja taevale tänu, blogisin ja pildistasin.
Aga maandamisest. Kooliga on selline lugu, et viis päeva on suhteliselt intensiivsed. Esiteks loengud ja praktikumid kella kaheksast poole seitsmeni. Vahel on tunnikad - täna õpid u 50 taime ja homme vastad ja järgmisel sessil vastad jne jne. Ma ei loe uudiseidki mitte, selleks pole aega ega ka huvi. Räägid kodustega ja sellest piisab. Kui koolinädal läbi, siis jõuad koju, aga hing on ikka alles nagu teel või kusagil vahepeal.
Maandamiseks sobib rutiinne koristamine nagu täna. Peale herbaariumite tegemist tilpneb igalt poolt kuivatatud taimi välja ja mõned on päris kobedad. Kus nad varem olid?!
Puittaimede herbaariumi ootan küll huviga tagasi. Vaasa kiretud parandused on nii toredad. Pluss see, et mis sai õigesti, mis valesti määratud.
Esimene pilt on siis suvelillede ja köögiviljade peenar. See on muide kordi ilusam kui fotodel.
Seemneid kogusin järgmistelt taimedelt:
Harilik kosmos ja väävelkollane kosmos
Sedapuhku korjasin seemneid ka Argentiina raudrohult. Veidi niisked ilmaolud,, aga ehk siiski töötab. Kõik see peaks isekülvina ka töötama. Ma lihtsalt ei tea esimese hooga, kuhu nad lahti lasta.
Mõned nimetud sattusid ka, pean õpetajalt küsima, kellega tegu. Fotokas kaotas toonid ära, õied on tumedamad ja värv sügavam. Sarnaneb äiatariga.
Õpetaja andis teada, et tegemist on hurmelise tähtpeaga (
Scabiosa atropurpurea). Sort `Cherry`. Muidu igati vahva ja tore taim, üksikuna ei tasuks kasutada, kuna kipub lamanduma, aga vaheldumisi nn puhmikjate lilledega on ta täitsa omal kohal. Äraõitsenud õiedki veel dekoratiivsed. Uustulnuk ja moelill Floriadel.
Kui järgi mõelda, siis lehed ja vars nii väga ei sarnanenudki. Kõrgus on u 35-45 cm. Väga efektne ja ilus lill. Tema seemneid kogusin ka.
Eksaminädal oli nagu tavaline koolinädal, loengud ja parktikumid ja see tegi veidi närviliseks :)
Maastikuehituse moodul läks kohe hooga käima ja esimestel päevadel õppisime skeeme lugema ja maha joonistama, asfaldile ja kaevasime keskmise veesilma keset põldu, katsime ja ajasime kinni tagasi. See oli huvitav praks. Päris mõnus, rääkimata sellest, et oli vaja end liigutada. Mul on veel suvetoonus, nii ei jäänud miskit kangeks ka.
Pilte väga ei lisa, meie kursus on seal igas poosis ja ma pole kindel, kas kõik end suures Võrgus näidata tahavad :)
Algas ka Vaasa dekoratiivdendroloogia, mida ootasin juba kevadel suure huviga. Esimene loeng valikainetes - mesindus. Nii põnev!
Mul vedas ka sellega, et mu praktikakohad olid sellised, et õppisin palju juurde. Lisaks olen suve jooksul Muhedikult igasuguseid taimi kuulnud ja saanud. Tunnen end veidi kindlamana, kui aasta tagasi.
Ainult sellest on kahju, et viis kolmekümnest loobusid aastaks :(
Kodus aga on hein pahkluuni ja Davidi budleia on 1.50 kõrge ja tema õisikute pikkus on 24 cm! Mõõtsin ära. Seda küll vaid ühel põõsal, sellel samal, kes startis nii väga aeglaselt, et ma mõtlesin, et olen ta vale koha peale istutanud. Katrin soovitas ta mul üle talve hoida ilma lõikamata ja vaadata, kas kevadel teeb rekordit või mitte. Saame näha, igal juhul on ta imeilus praegu.
Ja moonid, see saunamäe koerustükk, õitsesid juba enne ärasõitu
Koolile eelnes kaks nädalat väga pingelist elu ja paljud tööd seisid õppimise ja närvitsemise taga. Nii rahul pole ma endaga juba päris kaua olnud. Nädala võtan hingetõmbeaega ja kooliasjadega ei tegele, siis tuleb jälle alustada. Sügis, sügis.