kolmapäev, 8. august 2012

suvi on seisund ja saunamäest ka

Vanal hääl ajal, kui algklassis pidi harjutamise mõttes päevikut pidama, siis mu poeg täitis seda nädalaid umbes nii: Esmaspäev. Ärkasin. Läksin kooli. Tulin koju. Läksin trenni. Läksin magama. Teisipäev. Ärkasin jne jne

See meenus mulle eile,  kui kohtasin kempsus sisalikulast, kes oli selline väga läbipaistva moega ja punnis silmadega. Ütlemata armas tegelane. (Kas ma peaksin nüüd fotoka igale poole kaasa võtma?!)Siis läksin pliidi jaoks puid tooma ja üks väike sisalik oli puuriidas välja valinud kuiva oksa ja end sellel kerra tõmmanud. Kõhualune kuiv, katus pea kohal, mis sa hing veel igatsed. Tema oli selline tumedamat sorti ja tegi kähku vehkat. Siis läksin oma potilat vaatama, et kes vett, kes varju ja pisut priskem sisalik tegi sääred. Küsite, et mis seos sellel päevikuga on? Ega muud olegi kui et kuhu iganes ma lähen, on kas sisalikud või konnapojad. Nojah, muid elukaid on ka nagu allpool juttu mutid ja paraku ka puugid :( kõigile neile näikse tänavune suvi sobivat. Miks ei peaks siis meilegi sobima. Eriti siis, kui istutad ja kallim armastab ja tiik täitub veega ja sammasjuursed umbrohud tulevad savist  lihtsa(ma)lt välja. Vähemalt esimesel vihmajärgsel pausil. Eile küll tulid.
Sääski pole, sest nad pole vesilendurid, eksole. Liivase pinnase taimed juurduvad hästi ja peale vihma võib täitsa vabalt tigusid kokku rehitseda... Pliidi alla saab tuld teha ja maja tuulutada. Seened tulevad jälle välja. Metsa mõttes. Marjad lähevad priskeks ja taimed lopsakaks. Mõistliku sademehulga juures muidugi. Vesiroosi istustusala rosaariumisse ikka ei tahaks... Mitte, et mul rosaarium olemas oleks, aga küll ta tuleb. Vist.
Vihm sajab maha ja ritsikad saevad rohus.

Üldiselt näeb mu kodu ikka väga kole välja. Veel. Tulles saarte pealt, väsinud ja väsinud, istusin oma laia kodutrepi peale maha ja avastasin, et jalamati, (selline harjaseline), seest kasvavad tillid! Meenus, et nädalapäevad varem sorteerisin trepi peal seemneid.




Meenus ka lubadus, et kui ma selle kodu saan, siis panen iga rohulible  laulma. Nüüd on siis ühendkoorid lausa ukse all ja linnud külivad kaevu äärde punaseid moone.

Selline suvi siis.

Suvi on seisund ja hää oleks kui see kestaks.


Eile õhtul (esmaspäeval) avastasin, et pole mõnusamat ja rahustavamat tööd kui saunamäe (1/3) rohimine. Mägimännid, lavendlid, sidrun-liivatee. Liivane pinnas, lõhn ... ja värvid või õigupoolest nende puudumine :) hõbehall, lavendlililla ja valge ja sekka lubasin korraks ka kollast, et saaks isekülvi.  Umbrohu valik oli aga küll huvitav - põldohakas, vesihein, nõges, väikeseõiene lemmalts ja siis see umbrohi, kelle nime ma ei tea, lilla ja teeb nägu nagu oleks ta jänesekapsas. Tema on Tartust kaasa tulnud ja esialgu torkab hästi silma, saab välja rohida ka siis, kui ta kangesti liiliana püüab esineda.
Mis mulle muret teeb, on muttide hulk. Ma saan aru, et nad on kõik kenasti krundi ära jaganud ja nüüd sebivad maa all ringi ja tõstavad mu taimi. Põllule nad miskipärast ei lähe, kehva maa ve? Otsustades nende käikude järgi elavad ka liiva sees vihmaussid või söövad nad miskeid muid putukaid. Ma ei ole veel erilist võitlust nendega pidanud. Käikudesse topin mõnikord haisvaid asju. Selleks pole eriti aega, pigem vaatan, mis teevad ja astun käike kinni. Suvi on veerohke, nii ei ole veel suurt jama nende käikudest tekkinud. Kuuma suvega tapaks nad kehvemad aiaasukad ilmselt maha.

Nii et kuhu mina, sinna ka mutid. Nad näikse mu tööd kõrgelt hindavat. Kahjuks pole see vastastikune. Kui võtaks mutipüüdja, nagu nt Deial on, siis oleks mul hoobilt uudismaa või kergemat sorti kuumaastik igal pool.


Geranium macrorrhizum Variegatum
Kährilt ostetud kurereha variegata.(nimi täpsustamisel)  Põhiline on lehed ja väga kirjuks ta end ajanud pole.

Kogu selle kirju kraamiga on nii, et mul on ilmselt käsil kuldne periood :), sest igasugune aurea ja alba läheb minu puhul hõlpsalt loosi. Variegatade suhtes olen valivam, läheks nagu liiga närviliseks. Asi on ka selles, et puuduvad vastavad taimevood.

Saunamäel saab  koerust ,(loe - külvata/istutada värvilaike), teha. Nimelt külvasin sinna (punaseid )moone ja nad on nüüd kasvanud ja kosunud ja ilmselt hakkavad septembris õitsema ja see on tore, sest siis domineerib seal viiskalt hõbehall värvus. Neid moone võiks palju olla, õitsemise ajaks. ... (unistavalt)

Saunamäe kaks külge ootavad veel korrastamist ja eriti metsmaasika külg, mis on mailasest läbi kasvanud ja see tüüp juba nii kergesti ei loobu. Ta võiks isegi ilus olla, aga siis teise koha peal. Nii et kõik üles ja metsamaasikas maha tagasi. Hiljem, see pole esimene prioriteet.

Kastides käib elu täie hooga. Ma ei saanudki kohe aru, mispidi see vesihein kasvab? Ronitaimeks hakanud?


Tegelikult kasvas ta hoopis kastilaudade vahelt alla poole. Kastimuld pärineb vanast sõnnikuhunnikust ja see oli vesiheinaga kaetud. Pildilt ei paista, aga tomat sai mõne sooja päevaga kohe suure jõnksu juurde. Küllap ta nüüd haub seal, et-mis-mõttes-ei-köeta-sugugi. Kastiaiandus on tegelikult paigutet puht praktiliselt selle järgi, kus on kõige soojemad ja valgemad kohad. Esteetikast pole siin muhvigi.

Kui ma nüüd seda salatirohelist vaatan, siis on üks ketserlik mõte või mis nüüd nii ketserlik. Ma istutasin juulis oma helmikpöörised maha ja arutasime siin, et peaks neile särtsu juurde lisama, et violetne särama lööks. Ja sellest ajast saadik ajan mööda aianduspoode seda va `Electric Lime`taga. No pole. Juhanis käisin. jne. Midagi ma sain ja ei kurda, aga voogu ei tee ja see pole päris see värv. Aga kui salatit külvata, siis paari nädalaga on uhke jutt maas. Seniks kuni heucherad saabuvad. Hah, ma teen selle ära juba puhtalt eksperimenteerimislustist.

Vaade mägisibulate kallakule ka. Tii jaoks on pildile thunbergi kukerpuu seemikud ka jäädvustet





Pisut korralagedust ka, muidu aina paraadvõtted

Saunamäe vigade parandusest ehk ärge seda kodus proovige. Ma ostsin hajameelsusest mägimännid, mitte nende kääbusvormid. Nii et järgmisel varakevadel tuleb see viga parandada. Päris männikut ma sauna taha ikka ei tahaks.

Nojah ja siis ülesanne - leia pildilt alusmetsa taim :DD, kes ei peaks mitte siin kasvama. Läheb kolimisele.
Hüva seisundit siis teilegi :)

10 kommentaari:

  1. Mitte ainult suvi, vaid kogu aiandamine on üks suur seisund:)
    No näed, salat ja neid põneva lehega asjamehi, mida ära süüa on veelgi- lehtpeet näiteks, igasugu "rainbow" mikse liigub. Nii on paljude kohtadega, etem kui lihtsalt suvikud, kes pealekauba on ka väga kallid.
    Keda kolima hakkad, ei tea, sest pole aimugi, mis Su peas liigub, vbl siis mägimännid tulevase värava juurde lääneserva:)
    Muttidel on praega kiire, vist valmistuvad talveks ja poegi ajavad ka minema, isegi meie saak on sel aastal juba 2 tükki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Annan mõnele puukesele rohkem ruumi ja männid lähevad tuleval kevadel tõesti lääneküljele.
      Hostad. Keldri pealt saan akakapsast, see on nüüd tugevaks kasvanud ja saan jagada ja istutada.

      Kurerehad on ka pilla-palla. Alles mõtlen.

      Kustuta
  2. Tänan kukerpuudega meeles pidamast. Kõige efektsem kukerpuude väljapanek, mis olen näinud, oli paar aastat tagasi augustikuisel Nurga puukooli päeval nende istikuplats metsas. Mina endale siiski vaevalt et midagi neist hakkan juurde tahtma. Kui, siis see mini kollane Tiny Gold mu oma läikiva tuhkpuu pallikeste asemele - neid vaja liiga sageli pügada. Nojah, siis peaks kõigepealt ühe hankima ja edasi paljundama.
    Sina aga anna teada, mis pööriseid sa muretsesid/muretsed. Neid on kirjelduse järgi väga raske valida. Uued sordid võivadki millegi poolest vanadest paremad olla. Kuid vahel on ka lihtsalt üles kiidetud, sest kogu aeg on vaja uusi. Aretajate põhiaur läheb mu meelest hetkel kuumakindluse, kuivuse ja valgusetalumise suunas, ning ka kauni talvevärvi nimel nähakse vaeva, millest kõigest meie kliimas erilist kasu ei ole. Midagi head ka - uurisin paljundusest maha võetud sorte ja kõigil neil oli märgitud, et kerkivad üles ja seega vaja iga kolme aasta tagant uuesti istutada et ilus oleks. Uutel seda märkust (veel?) ei olnud. Tõesti, mul näiteks Ruby Bells osa põõsaid, mis talve järel olidki üles kerkinud ja uuesti üle istutamata jäid, ise ilusaks läinud ei ole. Väikeaias pole lugu, kuid sinu tulevasel saja ruutmeetrisel pööriste pinnal pole lisatööd vaja.
    Vaata Terra Nova Nurseries
    Aga külva jah parem salateid, kärsitu aednik nagu sa oled. Ma annan sulle Lime Rickey küll, kuid see on sel aastal ju veel väike. Mina külvasin hiljuti hoopis võõrasemasid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina olin heucheraid alati püsikuteks pidanud, aga koolis ütles õpetaja, et nad liigitatakse lühiajaliste hulka, sest neid on vaja u 5 aasta tagant noorendada.
      Küllap see kerkimine läheb sinna alla. Mina olen seda seni loomulikuks pidanud, Tartu aias oli see kevadine hooldus enesestmõistetav.

      Esialgu veel see tööhulk mind ei hirmuta, alasid pole ka ju palju. Heuchera on oma lehtede poolest ikka mu lemmik. Udupäine õitsemine on lihtsalt boonus.

      Ülevaate, kes, teen varsti ehk valmis.

      Kustuta
    2. Udupäine õitsemine tekitas mulle selleks suveks arvestatava isekülvi Palace Purple ümbrusesse, mille ülejäägid kõik endale võid saada. Mul ei ole tema lähiümbruses teisi sorte, kuid kujutan ette, kuidas suuremal alal võib mõne aja pärast tekkida hoopis teistsugune värvisegu kui algselt asutatud - eriti kui taimede vahed uutele seemikutele piisavalt avarad on ja esialgne hooldustuhin pisut raugema peaks. Minu seemikud on põhiliselt astekivide vahel, sest mujalt rohisin välja.

      Kustuta
  3. Paganas, viskasin just eelmisel nädalal kaks kärutäit suvemoone lõkkeasemele, et kuprad jumalapärast valmis ei saaks...nad on ilusad, aga külvavad end ohjeldamatult laiali. Helmikpööriste seemikuid aga ma küll kunagi leidnud ei ole.

    VastaKustuta
  4. Till uksematis on kõva sõna, mul ei tahtnud peenraski idaneda, vaid üksvtutt tuli üles. Tea, kas peaks talve alla külvama, äkki siis midagi idaneb ka:)

    VastaKustuta
  5. Minul ka tänavu till kohe kuidagi ei edenenud.
    Mägimände saab mõnda aega ohjeldada neid kõvasti pügades, aga pikapeale kasvavad ikka suureks.
    Vaated on juba imelised - oled ikka mega suure töö ära teinud.

    VastaKustuta
  6. Eks metsa veeres elades ikka aias "elu keeb". Meil on see aasta ka palju sisalikke "ringi hulkumas". Nädala alguses peatas mind rodode juurest tulles nastik. Roomas mulle tee peale ette, seisatas ja kui ma siis seisma jäin, siis roomas edasi ja jälle seisatas natukeseks, vaatas ja siis roomas edasi kuhugi kilpjalgade vahele. On küll natuke ohtlik, aga samas ikkagi miskipärast tegi ka heameelt. Mulle on ikka vajalik, et elu aias ja ümbruses käiks. Kits ka, tegi küll paha, aga ikkagi on tore neid vahel näha.
    Mutte meil õnneks see aasta ei ole näha olnud. Eelmise aasta kevadel küll tuhras kõvasti, aga suvel oli juba vaikus. loodame, et siis nii jääb, aga tegelikult ma tean, et see nii ei jää. Mis teha, elu on selline.
    Sääsed ja parmud aga mulle rõõmu ei paku, aga õnneks praegu neid on vähe liikumas. Kevadel panen kindlasti pesakastid üles.

    VastaKustuta
  7. Salat helmikpööriste asemel on kaunis idee. Nt... suurema hostapeenra serva.
    Minu suvi kestab poole novembrini. Siis on päike juba jõuetu ja maapind ei kanna. Pikka suveseisundit sullegi!

    VastaKustuta