Selles mõttes, et olen nüüd kodus ja ei sõida mitte kuhugile. Niidan, rohin, istutan, saen või mida iganes. Magan ja ärkan ja söön karusmarju ja õpin või mida iganes. Teie, kes te elate mere ääres ja eriti Kalana rannas Hiiumaal, ma olen merekarva kade, millised kivid ja taimed ja laine ja ...
Kõrrelised
 |
jäine lilleseade kohvikute päeva avamisel Kärdlas
|
Kõrrelised jah... erilised tegelased.
VastaKustutaNii hea pealkiri! Just hea, sest see on hea.Tore kui oled ära tundnud. Ja tore, et saarepealsestki mõnusalt osa saad, just osa, sest osaks ta ju saabki. Ise tunnen ka seda "priviligeeritust" just siinsamas, sellest maailmast osa olles ja tänumeeles osa saades.
VastaKustutaSee on omal moel laenatud. Hiiumaal tööasjus käies kohtusime Tõnu Õnnepaluga ja käisime ka tema raamatu "Paradiis" radadel.
KustutaKohtumisel ta ta rääkis üksiolemisest ja paigalolekust ja selle taustal, et kui kõik näikse juba reisivat (kui sa ei reisi, siis pole sind...) või siis töökoht, mis sunnib sind aina teel olema, siis selle taustal on paigalolek pigem privileeg.
Minu jaoks on see viimased kümme aastat nii olnud. Saaks vaid kodus olla :)
Eks see nii ole, et rändad natuke ringi, siis tuled koju ja laed patareisid ja seedid nähtut ja emotsioone ning siis teed jälle tuleviku plaane. Ja siis mingi ajapärast jälle uuele ringile. Nii see on ja jääb. Inimene on kohe selline uudishimulik olend, mis jällegi on edasiviiv jõud.
VastaKustutaEks tegelikult on eestimaa täis ilusaid kohti kus on tore käija aegajalt.