lohuaed. (1) vasakult ja veidi ülevalt
Tundub, et see nimi jääb nüüd pidama. Selle paigaga oli mul algselt selline plaan, et puhastan ala teeni välja. Võsast, mis koosneb saartest, vahtratest, toomingast, karusmarjadest, põldmarjadest. See on vana vundamendi koht. Maakividest.
Kui aga suuremaks koristamiseks läks ja oksaräga sai ära veetud ja põletatud ja mõned puurondid ka maha võetud, siis labidas kolksatas tagasi iga cm pealt, loobusin. Mitte, et seal oleks miski põrand ees, oh ei, seal on lihtsalt tellist igas suuruses, põhiliselt kildudena. Katseks istutasin küll ühe budleija, kasvas küll, aga hiljem istutasin ümber, kidus teine ikka liiga palju, mis taimest piinata.
Algne plaan oli rajada sinna hortensia-aed, mille ääres siis vana vundament ja mille peal kidurikud (noh need, kes kuivades oludes ja kivide peal on valmis kasvama) Hortensiad kolisin lohku ja see on hetkel ainuke kasvuala, millega ma olen rahul pärast seda kui eemaldasin sealt hostad.
Astilbed on mulle alati meeldinud just oma pikaealisuse tõttu ja neid saab lihtsalt jagamisega paljundada. Nende õitsemine on nagu impressionistlik maal. Mina istutasin küll pisut pimesi, ma ei teadnud, kuhu mis värv sai, aga väga hullu polnudki. Veel üks koht, kuhu ma astilbesid tahtsin panna, aga ei ole seda teinud (veel?), oli tiigikallas. Vaatame, kuidas Thelal läheb ja siis teeme järgi :)
Tartu Botaanikaaias on astilbesid kasutatud ääristaimena ja eriti armas on tänasel päeval lihtlehine astilbe.
Algselt istutasin punaste astilbede juurde kirjulehelised hostad, oli hirm, et nad on liiga tumedad. Nüüd ma mõtlen, et las nad olla siis nagunii tuleb mingi taimestamine äärde teha. Roomav kadakas tooks nende värvi välja küll ja saaks seal nii päikest kui ka külmakaitset.
Teine astilbe pluss on see, et kevadel, juba üsna varakult, hakkavad nad oma lehestikku näitama ja see püsib üsna ümarana külmadeni välja. Mõnus roheline. Teod söövad teda küll, aga üsna viimases järjekorras. Läbikuivamist ei peaks seal lohus karta olema, sest see on niiskem koht võrreldes sauna ümbrusega. Nii et nüüd, kui karneval läbi, on maad võtnud roheline ja valge. Tuleval kevadel, kui olen jõudnud müüri ääre puhtamaks teha, no seal on kaks vahtrakändu, mis on nii sees kui sees, istutan sinna mõned okaspuud. Kääbusvormid. Kerad (unistavalt) ja roomajad. kui ma just ümber ei mõtle. Jäävad astilbed, hortensiad ja veel mõned rohelised. Vasakul nurgas on istutatud ebajasmiin `Aurea`, püstised elulõngad ja Muhedikelt saadud metsvitsad ja oh-palun-mine-ikka-kasvama-Eryngium bourgatii. Kurerehad saavad oma platsi. Kuhu, sellest mõni teine kord.
Nagu öeldud paremale vaatame teine kord. Pean oma fotokat tuunima hakkama, tegin hulgaliselt halbu pilte. Lõpetuseks vihje paremale e sinine öömaja. Fotokas moonutas sinist, aga unimütsi ei äratanud.
Kui aga suuremaks koristamiseks läks ja oksaräga sai ära veetud ja põletatud ja mõned puurondid ka maha võetud, siis labidas kolksatas tagasi iga cm pealt, loobusin. Mitte, et seal oleks miski põrand ees, oh ei, seal on lihtsalt tellist igas suuruses, põhiliselt kildudena. Katseks istutasin küll ühe budleija, kasvas küll, aga hiljem istutasin ümber, kidus teine ikka liiga palju, mis taimest piinata.
Algne plaan oli rajada sinna hortensia-aed, mille ääres siis vana vundament ja mille peal kidurikud (noh need, kes kuivades oludes ja kivide peal on valmis kasvama) Hortensiad kolisin lohku ja see on hetkel ainuke kasvuala, millega ma olen rahul pärast seda kui eemaldasin sealt hostad.
Siit pildilt on näha jupike müüri ja tellised ja tellised ja saared ja vahtrad ja nende juured ja kännud
Tartu Botaanikaaias on astilbesid kasutatud ääristaimena ja eriti armas on tänasel päeval lihtlehine astilbe.
Algselt istutasin punaste astilbede juurde kirjulehelised hostad, oli hirm, et nad on liiga tumedad. Nüüd ma mõtlen, et las nad olla siis nagunii tuleb mingi taimestamine äärde teha. Roomav kadakas tooks nende värvi välja küll ja saaks seal nii päikest kui ka külmakaitset.
Teine astilbe pluss on see, et kevadel, juba üsna varakult, hakkavad nad oma lehestikku näitama ja see püsib üsna ümarana külmadeni välja. Mõnus roheline. Teod söövad teda küll, aga üsna viimases järjekorras. Läbikuivamist ei peaks seal lohus karta olema, sest see on niiskem koht võrreldes sauna ümbrusega. Nii et nüüd, kui karneval läbi, on maad võtnud roheline ja valge. Tuleval kevadel, kui olen jõudnud müüri ääre puhtamaks teha, no seal on kaks vahtrakändu, mis on nii sees kui sees, istutan sinna mõned okaspuud. Kääbusvormid. Kerad (unistavalt) ja roomajad. kui ma just ümber ei mõtle. Jäävad astilbed, hortensiad ja veel mõned rohelised. Vasakul nurgas on istutatud ebajasmiin `Aurea`, püstised elulõngad ja Muhedikelt saadud metsvitsad ja oh-palun-mine-ikka-kasvama-Eryngium bourgatii. Kurerehad saavad oma platsi. Kuhu, sellest mõni teine kord.
![]() |
Kui seista veidi kõrgemal, siis allapoole avaneb see vaade. Valget ja rohelist tuleb lähemale vaatama minna. |
![]() |
Ülevalt. Siia said siis osa heucheratest, teise osa lasin üle kallaku alla voolata. Veel ei voola, väikesed on. |
Need kribud ongi harilik kribulill, mis loodetavasti järgmisel aastal juba näitab, kes ta on. Neid sain Mati Rangilt Võhmas kevadisel aiapäeval.
See käänakuke sai ka lõpuks oma kuju ja taimed.
![]() |
Rajal seistes näeb sellist pilti |
Oled kõvasti tööd teinud! Ma tõin Sulle ka Alpi epimeediumi, mis jäigi mu autosse.Mudedikud sõitsid ära ja mulle ei tulnud meeldegi enam , kuigi Muhedikule korra ka mainisin. Teine kord , ehk?!
VastaKustutaTööhulk paistab hullumoodi välja, aga ilus on saanud ja veel ilusamad on need kohad järgmisel aastal. Järgmise aasta kokkutulekul tee kaevamisvõistlus:D, liigud kohe kiiresti edasi.
VastaKustutaAstilbed on ilusad, ühed ilusamatest püsikutest, aga nad võivad pihta saada kevadiste öökülmade ajal.
Ja epimeediume oleks Sul tõepoolest palju vaja, kohe hädasti:)
Praegu tundub, et kõige õnnestunum idee oli teha see astangute värk. Annab ikka väga palju juurde nii ruumi kui vaate suhtes. Sügiseni on aega üles kaevata need jupid, mis lohus kaevamata jäänud.
KustutaSiis on kevadel ka lihtsam.
Eile toodi mulle kevadine tellimus koju kätte ja tore oli vaadata külalise üllatust:) Lohuaed oli ilmselt ootuspärane, aga kui ma saunamäelt teist lohku näitasin, siis oli tore reaktsioon, et ohhoo, siin on veel võimalusi.
Sina ju tead, et neid on veel rohkem kui 1 :)
Tööpõldu jätkub nii kaevamiseks kui istutamiseks :)
Olen vahelduva eduga seda blogi siin piilumas käinud ja see töö on ikka võimas, mis tehtud on! Väga vägev! Kujutan seda sisemist rahulolu ette :). Minul liigub tasapisi kõik - vaatan ja mõtlen ja aegajalt pistan mõne tutsaka maha ja siis jälle mõtlen ja vaatan ja...
VastaKustutaMuhediku idee kaevamisvõistlus teha on väga viis, siis oleksid väikesed sportlikud mängud ka kokkutulekul esindatud :). Saaksime teada, kes on usinam kaevaja ja siis saaks tublimale auhinna meisterdada jne jne... tegevust kuipalju ;).
Eks see tempo oli tingitud vana aia kolimisest. Rahulolu esineb paraku ikka väga väikeses koguses. Kogu aeg mõtlen, et peaks algusaja pildid välja printima, et näeks seda ka mis tehtud. Muidu silm otsib aina tegemata asju ja muidu vigu.
KustutaKõige rohkem teeb aga rõõmu see elusolendite hulk, sisalikulapsed ja linnud. Neil näikse siin hea olevat ja see on tore. Taimed on ka väga tublid olnud ja kannatlikud, erit need, kes palju solgutamist on saanud. Katsun seda ikka meeles pidada :)
Tead, ma küll ei kujuta täpselt praegu ette kui suur võiks see vundamendiase olla, aga vanasti neid ju väga laiu ei tehtud. Jätagi need müürid nagu on, las nad jääda vahele s.t. nende korrastamisega on aega. Aga vanasti ju plaatvundamente ei tehtud s.t. müüri laiuselt võivad kuskilt kulgeda teerajad või kivimüürijupid ja seal kunagise hoone enda all ju ei tohiks kive olla, sinna saaks siis jälle mingi istutusala rajada, eks pärast vaatad, mismoodi neid erinevaid alasid ühendad. Mu jutt sai vist nii segane, et varsti ei saa enam isegi aru:D
VastaKustutaSeal all ilmselt kive polegi. Mingi valatud jupp on ka nähtaval, praegu ei saa aru, kas on miskit keldri moodi värk ka. Kogu see müürimajandus läheb naaberkrundile edasi. Ma lihtsalt oletan, et kui omal ajal rahvas selle maja kivihaaval laiali vedas, siis loobiti ohtralt telliseid maha ja need ongi seal, mis vastu labidat kõlksuvad. Müüri tahan ma lihtsalt välja puhastada, ta on ilus. Aga noh, tänavu ei motiveeri mind miski seal toimetama. Ütleme nii, et juurimise mõõt on peaaegu täis :D
VastaKustutaMulle tundub, et me mõtleme ühtemoodi :)
Oh sa poiss, sa oled ikka kõvasti rabanud. Me ärnale ikka nii palju tööd teha ei saanud, ilm segas ja siis veel oli siin tegemata toimetusi. Aga sul seal ikka juba päris suured alad korrastatud.
VastaKustutaMüür puhasta kunagi kui aega rohkem on, ära ja siis pane miskid taimed tühimikesse kasvama, näiteks nagu müürilill ja suvel kusagile müürile lobeeliad. Mulle siniste õitega lobeeliad väga meeldivad. Sellepärast ka viitsin iga kevad nendega jännata.
Eks kunagine sein oli sul tellistest ja see siis nüüd vedeleb laiali maas. Selle maa puhastamine on väga vaevarikas, äkki saad sinna peale vedada hoopis kihi mulda või siis liiva ja siis istutada sinna mingid vähenõudlikud põõsad?
Ohsaa, see on ikka meeletu töö.
VastaKustutaKaevamisvõistlused on hea idee. :oD
Kas just võistlused, aga väikese talguvärgi võiks küll ette võtta
VastaKustuta