kolmapäev, 29. august 2012

nimekiri: okaspuud (uued)

Kuna mul okaspuude kasvatamisega pole mitte mingisuguseid kogemusi, siis otsisin veidi infot juurde. Eks ma siis mõne aasta pärast ütlen, et kas see peab P.mäel paika :)

Harilik kadakas Juniperus communis `Anna Maria` Vot see põõsake on ostetud esialgu küll puhtalt nime pärast, kuigi üks nimi oleks võinud veel silbiga lisatud olla, siis oleks täiuslik :D Aga ta on ka üsna armsake.

Kõrgus erinevate allikate kohaselt 20-30 cm. Sobib alpiaaeda ja konteineritesse. vastupidav, poolümar vorm
Kirju kadakas Juniperus squamata `Blue Compact` Seda kadakat olen näinud mitmes aias vohamas ja ta on ilus. Loodetavasti ´koduneb. Nurga puukoolis oli tema naabriks thunbergi kukerpuu sort ja ai, nad moodustasid väga effektse paari.

Laiuvate okstega kompaktne põõsas. Noored võrsed on rohelised ja longus tipuga. Okkad on sinakad. Sobivad kõik aiamullad, happelised kuni aluselised. Eelistab päikeselist kasvukohta, kuna valguses on värvus intensiivsem. Vajab varakevadise päikese eest kaitset.

Harilik elupuu Thuja occidentalis 'Columna Aurea'
Poola 'Columna` seemikutest leitud vorm. Kasvukuju ja kiirus sama mis sordil \'Columna\', kuid okkad ilusad kuldkollased. Elupuude üldised kasvutingimused.


Foto: Järvselja taimeaed
´Columna´- Kiirekasvuline, kitsa, tiheda sammasja võraga, ühe kuni mitme tüveharuga vana ja tuntud elupuu vorm. Noored võrsed asetsevad lehvikjalt ja tihedalt. Võib kasvada kuni 10(15) meetri kõrguseks.10 aastane taim on 3-3,5 m kõrge.

Harilik elupuu Thuja occidentalis `Sunkist`
Püramiidjas kuni kooniline.Võra koonusjas ja ümardunud tipuga. Küllalt aeglase kasvuga. On üks paremaid kuldkollasevõrselisi vorme. Välimised okkad kollased, põõsa seest rohelised.  Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna siis tuleb kollane värvus paremini esile. Kasutatakse üksikult, rühmadena.Muld: keskmine kuni niiske hea drenaažiga muld. Talub õhusaastet, efektne soolopuuna. Ilus talvevärv.


Foto: Juhani Puukool

Harilik elupuu Thuja occidentalis `Danica Aurea` Ümar. tihe kerajas sort. Võrsed lühikesed kahvatukollased.
Harilik kadakas Juniperus communis `Sterling Silver`
Aeglase kasvuga. Sobib alpiaaeda. Päikseline kasvukoht.
Harilik elupuu Thuja occidentalis `Zmatlik`


Foto: Nurga Puukool

Kitsas, sammasja kasvukujuga. Aeglasekasvuline. Sarnaneb sordile `Spiralis`. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Sobivad parasniisked viljakad mullad. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Talub saastunud õhku, kuid on tundlik põua suhtes. Kasutatakse üksikult, väiksemate rühmadena..

Harilik elupuu Thuja occidentalis 'White Tip' Kuni 4-5 meetri kõrguseks kasvav, püramiidjas valkjate võrsetippudega vorm. Aastane juurdekasv kuni 25 cm. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik, kasvab paremini parasniisketel saviliivmuldadel või kergematel kompostmuldadel, ka lubjase aluspõhjaga turvasmuldadel. Kuivadel muldadel kasv väga aeglane.

Katsetamiseks: Kalifornia ebaküpress `White Spot` Chamaecyparis lawsoniana
↑ 2 m ↔ 1,2 m ☼
Väga dekoratiivne püramiidikujuline sort. Pehmed sinakad okkad on heledate tippudega. Eelistab viljakat parasniisket kasvukohta. Kasvab poolvarjus või valgusküllases kohas. Varakevadel vajab kaitset ereda päikese eest.  NB! See istik on küll puhas katse. Näis.

... järgneb










esmaspäev, 27. august 2012

lohuaed. (2 ) saunaplats.

Selleks suveks on helmikpööriste sisseostmine lõpetatud. Nad on nüüd paigas ja vaatame kuidas talvituvad.


Faasseni naistenõges. Jaapani enelas `Golden Princess`, korea kitseenelas, verev kurereha `Alba`, kurereha `Jolly Bee`, härjasilm(isekülv) . Okaspuudest thuja occ  `Columna Aurea `


Kogu selle peenra või siis istutusala juures olen mänginud kollase kordusega, loodetavasti näitavad elupuud ka oma värvi ja kuju. Millalgi. Faasseni naistenõges aga on absoluutne tegija. Aitäh, Köögikata! Sinult ma ta sain ja laieneb just nagu vaja.


Siia ettepoole sai toodud veel nõgest lisaks, et helmikpööriste toonid säravamad oleksid


Ümarate lehtpõõsaste vahele on istutatud thuja occ `Columna Aurea`, aga nad on veel rohkem nagu toscaana juuksenõelad - nähtamatud. Lihtsalt nii väikesed, aga tulevikus ehk teevad ilma.

Siia istutasin thuja occ `Sunkist` kolm taimekest. Jah, nende vahemaa on väike. Näis kes ellu jääb ja mis siis saab. Ma mõtlen seda talvevärki. Taga paremal on siis lehtpuud ja -põõsad.

Siin kasvavad põõsasmaranad, mitte kõige lollikindlam valik  sortide osas. Lisaks Kaunis kukehari ja roomav kadakas.


Siin aga mängib hõbe ja hõbehall ning sinakad toonid.  Allpool on veel mõned kännud juurimata ja kuigi see on niidetav, siis tegelikult on rohkem nagu naadi giljotiin. Mõtelemise koht, et kes siin katma hakkab. Vesiroti augud on siiski olemas. Näis, kes kevadeks alles jääb. Seda riba me vaatasimegi.


neljapäev, 23. august 2012

kevadine istutus. puud ja põõsad

P.S. Korrigeerisin oma blogi märksõnu ja ei leidnud muud varianti kui update. Blogger siis muudkui appteitis. vabandust segaduse pärast :D Ignoreerige vanemaid postitusi.

"Kevadine" on tinglik, tegelikult istutasin ühe osa aprillis, ühe osa mais ja veel ka juunis ja oh, juulis ka. 
Alustaksin kahest armsamast:
Harilik sarapuu (Corylus avellana) ´Fuscorubra΄ (2) .  Talle, kui te mäletate, hoidsin ma väga pöialt, sest tegemist oli juba üsna vana põõsaga ja tema juurte osa sai väljakaevamisel tublisti pihta. Tagasi ma teda siiski ei lõiganud, aga käisin temaga iga päev rääkimas.  Nüüd võin öelda, et kasvab jõudsalt ja on pähkleid täis. Sama sorti tõin juulis Pärnumaalt heki tarvis. Peale istutamist viskas lehed maha, et mis-mõttes-sa-mu-siia-tõid! Nüüd on end kogunud hariliku sarapuu kõrval.


Lisainfo Eesti Looduse kodulehelt: Sarapuu perekonna ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast korys, mis tähendab kiivrit või kübarat ning viitab sarapuude viljale: tugevakestalisele pähklile või seda mütsitaoliselt katvale viljakattele.

Südajas aktiniidia (Aktinidia kolomikta). Suurem põõsas jäi Tartu aeda, tal oli kõrgust juba 4-5 m. Kolimisele läks u neljaaastane istik ja ka tema sai väga rapsida ja mina lapse käest noomida. Kuna oli juba hilisem aeg, siis lõikasin teda ohtralt tagasi ja lõikekohad plaasterdasin pookimisvahaga, nii kindluse mõttes ja et ta ikka aru saaks, et mul on teda väga vaja. Kasvab, isegi õitses veidi, aga unustasin õisi uurida, et kas on ema või isastaim või hoopis ühekojaline. Varuks on kolm pistikut, mis läksid kõik kasvama, aga need on tõepoolest väikesed. Kasside eest kaitsesin igaks juhuks karusmarja okstega. Kuu aja pärast koristasin barrikaadid ära.
Minu lemmikud kuslapuud. Tiigi juurde sai istutatud , sort teadmata, olen ta saanud ema aiast ja istutanud igale poole, kus aeda pidanud. Oletan, et tegemist on väänduva kuslapuuga  (Lonicera periclymenum)


Tema pluss on tõepoolest see, et ta on suve teise poole õitseja, lõhnab nagu Lonicera caprifolium, aga tema  õied ning lehestik püsivad eelpoolnimetatust kauem kaunid. Temaga on mul suuremad plaanid, et temast võiks saada kaar lohuaia nn rohelisele väravale.

Kevadel ostsin ka kaks musta leedri sorti (Sambucus nigra) `Aurea`ja `` Viimane on veel konteinertaim, sest mul ei ole ta veel paika pandud. Aurea aga sai paigutet minu meelest tuulevarjulisse kohta ja ta on kasvanud suvega u 25-30 cm.


  Ta on muidugi tunduvalt kollasema lehega, pildistasin hilisõhtul. See aurea kiiks on mul ikka sees :D
Kui te nüüd mu nimekirja lähemalt uurite, siis tegelikult peaks silma paistma, et ma olen alustanud mitme õrnakesega. Eks nad saavad siis kohe selle magusama ja soojema koha kätte. Kuidagi nii see valimine läks, et ei suutnud kiusatustele vastu panna. Hinnad olid soodsad :)
Järgmiseks kevadeks kavatsen nimekirja teha ja sellest ka kinni pidada. Koolis algab dekoratiivdendroloogia aine ka, nii et läheb huvitavamaks.

Istutatud on:
4. raberemmelgas Salix fragilis`Bullata` (3); Järvselja 2012
5. söödav kuslapuu Lonicera caerulea var edulis ; Tartu Puukool 2009
6. kašmiiri pihlakas Sorbus cashmeriana; Järvselja 2012
7. mikrobiota Microbiota decussata; Järvselja 2012
8. harilik lõhikhortensia Schizophragma hydrangeoides; Tartu Botaanikaaed 2010
9. roniv hortensia Hydrangea anomala subsp. petiolaris; ema aed, 2009
10. siberi kontpuu Cornus alba `Sibirica variegata`; (2);
11. võsund-kontpuu Cornus stolonifera;  Tartu Puukool 2009
12. looklev forsüütia Forsythia suspensa; Tartu aed 2007-2011
13. harilik ebajasmiin `Aureus`Philadelphus coronarius; (3);  Muhedik, Sigulda 2012, Decora (Tartu Puukool, 2012)
14. harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius; ema aed 2007
15. harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius `Snowbelle`; Sigulda, 2012
16. harilik kuusk Picea abies (11) Järvselja 2012
17. valge mänd Pinus strobus;  Järvselja 2012
18. korea seedermänd  Pinus koraiensis;  Sigulda, 2012
19. harilik sarapuu Corulus avellana Häädemeeste 2012
20. kanada juudapuu Cercis canadensis Sigulda 2012
21. harilik pöök Fagus sylvatica `Purpurea` Nurga Puukool, 2012
22. harilik pöök Fagus sylvatica; Nurga Puukool, 2012
23. jaapani enelas Spiraea  japonica `Golden Princess` (4) , Tartu Puukool 2009 ja kingitus 2012
24. nipponi enelas Spiraea nipponica , sort teadmata (2) Tartu Puukool, 2009
25. harilik sirel Syringa vulgaris `Sensation` ; Sigulda 2012
26. harilik sirel Syringa vulgaris `Andenken an Ludwig Späth´ Sigulda 2012
27. Rosa rugosa (3) Muhedik, 2012
28. Rosa
29. kurdlehine kibuvits (sort teadmata);  Rohevahetus 2010 Vesneri aed
30. Sargenti õunapuu Malus sargentii  Järvselja, 2012
31 iluõunapuu
32. harilik toomingas  Padus avium `Colorata` Sigulda, 2012


... järgneb no ei jõua kõiki korraga ja korrektselt kirja panna :)

teisipäev, 21. august 2012

nimekiri: lehtpuud ja -põõsad

Kuigi mu taimed on endiselt veel teel, tähendan üles need, kes mul meeles on ja jõudumööda lisan ka ostukoha.  Alustagem lehtpuudest ja - põõsastest.


Foto: http://www.missouriplants.com/
Maacki kuslapuu (Lonicera maackii) Kõrgus kuni 5 m. Õitseb mais-juunis,lõhnavad õied on valged , hiljem kollased. Viljad tumepunased, säilivad pöösal ka talvel. Külmakindel ja vastupidav .  Päikseline või poolvarjuline kasvukoht.  Maacki kuslapuu kiituseks tuleb öelda kasutades meie dendroloogia õppejõu hr Vaasa sõnu, et sellel kuslapuul pole märkimisväärselt kahjustajaid ja tema lehegraafika on väga kaunis. Kahetsusväärselt vähetuntud ja kasutatud meie haljastuses. (Järvselja taimeaed).


Alpi kuslapuu (Lonicera alpigena) Hallikooreliste võrsetega suvehaljas kuni 2m kõrguseks ja sama laiaks kasvav põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, kasvades sealsete mäestike mägede nõlvadel ja eriti pöögimetsade alusrindes. Võrsed nõrgalt neljakandilised, rohekad, karvased. Lehed piklikud kuni elliptilised, 6…10 x 3…5 cm, ümardunud kuni laikiilja alusega ja teritunud tipuga, leheserv ripsmeline, pealt tumerohelised ja veidi läikivad, alt heledamad, läikivad, noorelt karvased. Õied tumepunased, tuhmid, kahehuulelised, kuni 2 cm pikad, meerikkad, väljastpoolt kaetud pruunika kirmega, pikkadel (kuni 5 cm) õieraagudel. Viljad säravpunased, meenutavad väikesi kirsse kuid piklikumad, nõrgalt mürgised. Ilusa tumerohelise läikiva lehestikuga ja dekoratiivsete õite ning viljadega talvekindel liik meil laiemalt kasvatamiseks. Võib istutada nii üksikpõõsastena kui grupiti, talub varju. Vajaks enamat kasutamist.
(Järvselja taimeaed)

Harilik sarapuu (Corylus avellana)  kõrgus kuni 6m, laius kuni 5m) alusmetsarindes ja metsaservades üle kogu Eesti, eelistades siiski lubjarikkaid muldi. Üldareaal langeb kokku hariliku tamme areaaliga, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Põõsad rohkesti harunevad, tüve koor hallikas, noored võrsed karvased, pruunikad. Lehed 6...12cm pikad, ja 4...10cm laiad, südaja alusega, äraspidimunajad kuni ümaramunajad, pealt läiketa, rohelised, alt heledamad, roodudelt karvased. Leheroots 0,8...1,5cm pikk, näärmekarvane. Isasõisikud moodustuvad eelmise aasta suvel. Emasõied on suletud punga ja alles õitsemisel tulevad emaka roosad niidid nähtavale. Õitseb märts, aprill, vahel enne lume sulamist. Pähklid ümbritsetud pehmekestalise karvase narmastunud servalise kuupulaga, milline ümbritseb pähklit kas täielikult või osaliselt. Pähklid valmivad august- september.(parim aeg rukki koristuse ajal). Harilik sarapuu on varjutaluv, kasvades alusmetsarindes, sageli looaladel ja Lõuna-Eestis (Nuustaku, tõlkes pähklipäev, päev pähklite korjamiseks), eelitades viljakat huumusrikast mulda. Paljundada on lihtne seemnetega, ka vegetatiivselt- võrsikutega. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena. Külmakindel, kuid ekstreemsetel talvedel või esineda külmakahjustust.

Sorte teada 11

Corylus avellana 'Aurea'- leitud 1864. aastal Saksamaalt. Noored lehed kollased, hiljem kollakasrohelised, üheaastaste okste koor talvel oranž.


Varasemast ajast, (s t kevadest), kasvab Corylus avellana `Purpurea` ja Pärnumaalt on toodud harilik sarapuu. Nüüd on mul siis punane, kollane roheline. `Purpurea`läheb küll suve jooksul roheliseks või siis rohekas-pruun-punaseks, aga pähklid näitavad algset värvi.

Humalpöök (Ostrya)
Euroopa humalpöök

Ostrya carpinifolia Kasvukuju: kõrge, laia võraga puu. Kõrgus: 15-20m. Õied: isasõied urbadena, emasõied võrsete tippudes, õitsevad koos lehtimisega. Lehed: tumerohelised, kitsasmunajad, sügisvärv kollane.Kasvukoht: päike kuni vari, talub pikaajalist põuda, kasvab ka väheviljakatel lubjastel pindadel. Kasutamine: haljastuses, talub hästi linnasaastet.
Märkused: mandrieestis külmahell.

Perekonda kuuluvad kuni 25 m kõrgused, suvehaljad, vahelduvate lihtlehtedega, tuultolmlejad, ühekojalised puud. Tüvekoor erinevalt valgepöökidest on vanematel puudel pruunikas, sügavate pikivagudega. Lehed on kahelisaagja servaga sulgroodsed lihtlehed, abilehed varisevad varakult. Isasõied urbadena, moodustuvad eelmise aasta sügisel. Emasõied arenevad enne õitsemist, võrsete tippudes, õitsevad koos lehtimisega. Vili on pähkel, mida ümbritseb koti või põietaoline kuupula. Vilju on palju, asuvad üksteise lähedal ja moodustavad humala vilja meenutava pea. Viljakandvus algab 20….30 eluaastatel. Paljundatakse seemnetega (külvata sügisel) või valgepöögile pookides. Puit helepruunikas kuni valge, raske, kõva, vastupidav, erikaaluga umbes 0,8 gr/ cm³, kasutatakse suurt tugevust nõudvate väikeesemete valmistamiseks. Haljastuses kasutatakse soojemates piirkondades pargipuudena, kasvavad ka väheviljakatel lubjarikastel muldadel. Noorelt aeglasekasvulised, pärast 4…5 eluaastat kasv kiireneb ja kestab olenevalt liigist 40….60 aastat. Perekonnas 7 (9) liiki, pärinevad Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Eluiga olenevalt liigist 100….150 aastat. Valgepöökidest on hea eristada karvaste lehtede ja (nagu kaskedel) juba sügisel moodustuvate isasõite abil

Hõbepärn (Tilia tomentosa Moench)
"Kuni 30m kõrgune ja kuni 4(6)m laiune, ümmarguse või laikuhikja võraga puu. Vanemate puude koor helehall, lõunaküljel muutub varem rõmeliseks kui põhjaküljel. Noored võrsed kaetud tihedalt valkjate tähtkarvadega, oksad paljad. Lehed viljuvatel okstel ümarad väikese teravikuga tipul ja südaja alusega, 6...10(12)cm pikad, ebaühtlaselt saagja servaga, mõnikord hõlmised. Puhkemisel pealt hõredalt tähtkarvased, alt kogu pind valgeviltjalt karvane. Leheroots 3...3,5(5)cm pikk, karvane. Õisik 6...10 õieline, rippuv. Õisiku kandeleht lantsetjas 4...7cm pikk, 1...2cm lai, mõlemal küljel tähtkarvane. Õitseb juulis- augustis, hiljem harilikust pärnast. Vili kerajas, 0,6...0,8cm pikk, 0,5...0,6cm läbimõõduga, tihedalt tähtkarvane. Vastupidav haigustele, talub linnatingimusi, külmakindel. Lehed varisevad hilja, püsides puul kuni lume tulekuni. Väga dekoratiivne linna- ja pargipuu, mida on meil teenimatult vähe kasutatud. Sorte teada 1. Tilia tomentosa ’Rhodopetala’- leitud 1900. aastal Ungarist. Õiepungad punased, kroonlehed täisõies violetjasroosad." (A.Vaasa konspektist)

Villane lodjapuu (Viburnum lantana L.)



Kasvab kuni 5m kõrguse ja kuni 3(4)m laiuse, rohkelt haruneva põõsana. Areaal Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Kaukaasia, Põhja- Aafrika. Noored võrsed hallikad, kaetud valkjashallide viltjate harunevate tähtkarvadega. Vanemte okste koor hallikas, rõmeline. Õiepungad moodustuvad juba eelmise aasta sügisel oksa tippu. Lehepungad soomsuteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, varrelised, lantsetjad, oksaga pikuti või eemalehoiduvalt. 0,5...1,5cm pikad. Lehed ovaalsed kuni munajad, teritutnud tipuga südaja või ümmarguse alusega, peenelt saagja servaga. 6...12cm pikad, 4...9cm laiad, külgroodusid 8...13 paari, tumerohelised, sissevajunud roodudega, pealt paljad, alt hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased. Leheroots 1...3cm pikk, viltjaskarvane. Õitseb mais- juunis. Õied valged kuni kollakasvalged, koondunud võsetippu kuni 10cm läbimõõduga paljuõielistesse poolkumeratesse sarikpöörisjatesse õisikutesse. Viljad valmimise ajal punased, valminult mustad, ovaalsed, kuni 0,8cm pikad, mittesöödavad. On külmakindel, talub hästi põuda ja kasvab hästi poolvarjus ja varjus- kuid õitseb seal vähem. Eelistab viljakat lubjarikast mulda. Annab kännuvõsu. Vajab aegajalt harvendamist, mille käigus eemaldatakse põõsast vanemad vähe õitsevad ja kasvus tagasihoidlikumad oksad. (Järvselja taimeaed)

... järgneb

Diervilla sessilifolia `Cool Splash`
Teravalehine diervilla Diervilla sessilifolia Buckl. Nimetus: Prantsuse kirurgi Diervilla auks.
Looduslikus flooras kasvab Põhja-Ameerika ida osariikide mägimetsades.
Madal, kuni 1,5 m kõrgune põõsas, neljakandiliste, paljaste, mõnikord kergelt karvastatud võrsetega; munajate, teritunud, istuvate lehtedega; väikeste, väävelkollaste õitega, mis on koondunud 3-4 õie kaupa tipmistesse või külgmistesse poolsarikalistesse-, või harvemini tihedatesse pöörisõisikutesse. Õitseb 30-40 päeva, kuid dekoratiivsus pole sel ajal eriti kõrge. Viljad- kuprad on 1,2 cm pikkused.
Niiskust ja valgust armastav. Hämmastav oma tihedate, tumeroheliste, läikivate lehtede poolest, mis omandavad sügisel punaka tooni. Kaunid grupiistutuses, metsaäärses istutuses, veekogude ääres ja hekina. Paljundatakse seemnetega, pistikutega, võsunditega, võrsikutega. Kultuuris alates 1884-ndast aastast. Võib külmuda lumepiirini, kuid vaatamata sellisele kahjustusele, taastub ja õitseb. Eriti hinnatud on paksud, läikivad lehed suvel, ja kuldkollased sügisel.
Vegeteerib aprilli keskpaigast oktoobrini, kasvutempo on kiire. Õitseb juunist augustini. Viljub kolmandast aastast, viljad valmivad septembris- oktoobris. Talvekindlus alla keskmise. Juurdub 90% pistikutest, mis on töödeldud fütooniga. (allikas Seemnemaailm) vt sügist pilti Taga talu lood November 2011

... järgneb

peitõieline kuslapuu (Lonicera involucrata) ‘Lycksele’. Inimeste maitse on ikka erinev :) Mati Laane kirjutab 2006 a kirjatükis Hekiga või hekita, et  "Peitõielisel kuslapuul pole küll teab mis ilu, aga tal on mitu tähelepanu väärt omadust. Esiteks läikivad lehed, kuhu tolm külge ei jää. Igaüks ju teab, et südasuvine tolmunud sirelihekk kruusatee ääres ei näe just hea välja. Peitõielise kuslapuuga seda ei juhtu, tema lehed ei kaota oma tumerohelist välimust. Samuti teab igaüks, kui inetult kiratsevad ühtlases põõsareas kõrge puu alla või mujale vilusse kohta jäävad taimed. Kõnealune põõsas ei lase end kehvematest tingimustest häirida ja kogu põõsarivi on ühtviisi lopsakas, olgu kasvukoht valguses või varjus. " 


Nii et kokkuvõttes saab see põõsas ikka kiita. Mulle on ta läbi aastate meeldinud. Lisaks läheb ta kevadel vara lehte. Nüüd on küsimus selles, kus ma teda näha tahan. Kas v-hekis või saunaplatsil?



esmaspäev, 20. august 2012

ülemakstud :) praktikant. Ellamaa aianduspäevad

Alles ma õhkasin siin, et tahaks veelkord Nurga puukooli sattuda ja rahulikult ringi vaadata ja võimalus avaneski.  Kui me teisel päeva otsaks olime allesjäänud ja juurdemuretsetud  kraami auto peale saanud ja istusime lõpetuseks söögilauda, siis oligi selline tunne,  et ma olen täieliselt ülemakstud :) See koht ja park ja puukool ja külastajad ja korraldajad  ja uued võimalused ...  ja lihtsalt olemise mõnu. 



Mina olen ilmselt viimane blogijatest, kes neist päevist kirjutab, nii saan teistele ka viidata. Kiwamees võttis minu muljed hästi kokku - arboreetum on tõepoolest kogu selle paigaga hästi kokku sulatatud. See kõik mõjub tervendavalt nagu valge sõbralik ja rahulik koer :), kes seal ringi saalib. 


Püsikud on kahtlemata aia osa, aga selle südame moodustavad puud ja põõsad. See on nagu üks korda. Siin oli loodud põnevaid kooslusi ja värvikontraste.



 Puukooli osa  on ka ilus oma selguses. Ärge laske end eksitada - puukooli uus osa on pildistatud hommikuudus. Ööudu koos vihmutitega oli veel lõbusam. Mina nt olin täiesti kindel, et kuu aega tagasi meie ööbimispaika seal küll veel polnud :)
Ilm oli äikesesoe. Reedel tuli vihm alla viiest poole kuueni. Päev kadus sellise hooga, et esimest korda vaatasin kella kolme paiku.  Laupäeval säras päike ja meie asukoht kulus marjaks ära, vari oli kosutav. Ja kui ma juba kõigest tagurpidi kirjutan, siis tuleks siinkohal ära märkida aednike ja nende abiliste logistilised oskused. Te lihtsalt ei kujuta ette, milline sortiment Järvselja autole ja kuidas oli paigutet! Ma tegin küll pilti, et oleks enne ja pärast, aga kuna tagasiteele asusid ka uued taimehakatised, siis oli auto küll pisut tühjem, aga ikkagi üsna täis. Vau, nad võiksid kolimisfirmas ilma teha!



Minu esmakordne kogemus taimemüügis (suuremates tingimustes). Mis mulle meeldis veel külastajate puhul oli see, et keegi ei nurisenud hindade üle. Ma ei paneks seda selle arvele, et rahval pole raha kuhugile panna. Vaid ehk ikka see, et aednikud teavad, mis tähendab taimekasvatus? Ma loodan vähemalt.  Laupäevastest külastajatest oli küll natuke kahju, esimesel päeval osteti suurem osa uustulnukatest ära. Nii et siit on ka midagi õppida.


Millega rahul olla ei saa, on minu teadmised. Nõrk, nõrk. Nüüd olen muidugi jälle targem. Kuulasin Kaiet kikkiskõrvu ja kõiki teisi ka. Kui oleks hr Vaasat rohkem jälitanud, oleksin veel targem :)
Reede oligi kõige dendroloogilisem nagu Kaie ütles. Kõige põnevam ka. Sai enne algust mõne minuti ringi vaadata, et mida naabrid pakuvad. Sai ka esimene hävitustöö rahakotis tehtud. Ostsin poolakatelt hortensiad `Bobo` ja lätlastelt kaks värvilist heucherat ja veel suureviljalise aktiniidia ja söödava kuslapuu sordi lisaks. Taimed pole veel tänaseks koju jõudnud, peatuvad Tartus.  Näpud sügelevad, tahaks kõik (25) okaspuu lapsed üle vaadata. Nii et nimekiri on tulemas. Algajatele :) Vanade kalade jaoks see vast nii põnev polegi. Kuigi kunagi ei maksa alahinnata pimedat juhust :D
Järvselja taimeaia praktika oli kokkuvõttes väga huvitav. Käisin seal mais ja sain segada turvast, pikeerida ja külvata ja taimetellimusi kokku panna. Uurida, kuidas taimed passi saavad ja silte kirjutada. Toppida oma nina igale poole ja ööbida jahilossis. Õppisin palju puude kohta, kuigi nagu öeldud, nörk veel. Käisin aianduspäevadel ja uuendasin oma tulevase metsaaia dendroloogilisi valikuid. Tutvusin paljude toredate inimestega ja seda vaid seitsme päeva jooksul. Aitäh Kaiele ja soovitan Järvselja taimeaeda kõigile, kellel vaja ainduskooli praktikat teha.

Ellamaalt jõudsin Tartusse, sealt Peedimäele ja tagasi Tartusse ja sealt Pärnumaale koju, kus paistis päike palavasti terve päeva ja siis ööseks koju tagasi. Siin muide oli tublisti jahedam. Selline nädal siis.


esmaspäev, 13. august 2012

lohuaed. (1) vasakult ja veidi ülevalt

Tundub, et see nimi jääb nüüd pidama. Selle paigaga oli mul algselt selline plaan, et puhastan ala teeni välja. Võsast, mis koosneb saartest, vahtratest, toomingast, karusmarjadest, põldmarjadest. See on vana vundamendi koht. Maakividest.
Kui aga suuremaks koristamiseks läks ja oksaräga sai ära veetud ja põletatud ja mõned puurondid ka maha võetud, siis labidas kolksatas tagasi iga cm pealt, loobusin. Mitte, et seal oleks miski põrand ees, oh ei, seal on lihtsalt tellist igas suuruses, põhiliselt kildudena. Katseks istutasin küll ühe budleija, kasvas küll, aga hiljem istutasin ümber, kidus teine ikka liiga palju, mis taimest piinata.

Algne plaan oli rajada sinna hortensia-aed, mille ääres siis vana vundament ja mille peal kidurikud (noh need, kes kuivades oludes ja kivide peal on valmis kasvama) Hortensiad kolisin lohku ja see on hetkel ainuke kasvuala, millega ma olen rahul pärast seda kui eemaldasin sealt hostad.


Siit pildilt on näha jupike müüri ja tellised ja tellised ja saared ja vahtrad ja nende juured ja kännud


Astilbed on mulle alati meeldinud just oma pikaealisuse tõttu ja neid saab lihtsalt jagamisega paljundada. Nende õitsemine on nagu impressionistlik maal. Mina istutasin küll pisut pimesi, ma ei teadnud, kuhu mis värv sai, aga väga hullu polnudki.  Veel üks koht, kuhu ma astilbesid tahtsin panna, aga ei ole seda teinud (veel?), oli tiigikallas. Vaatame, kuidas Thelal läheb ja siis teeme järgi :)

Tartu Botaanikaaias on astilbesid kasutatud ääristaimena ja eriti armas on tänasel päeval lihtlehine astilbe.
Algselt istutasin punaste astilbede juurde kirjulehelised hostad, oli hirm, et nad on liiga tumedad. Nüüd ma mõtlen, et las nad olla siis nagunii tuleb mingi taimestamine äärde teha. Roomav kadakas tooks nende värvi välja küll ja saaks seal nii päikest kui ka külmakaitset.

Teine astilbe pluss on see, et kevadel, juba üsna varakult, hakkavad nad oma lehestikku näitama ja see püsib üsna ümarana külmadeni välja.  Mõnus roheline. Teod söövad teda küll, aga üsna viimases järjekorras. Läbikuivamist ei peaks seal lohus karta olema, sest see on niiskem koht võrreldes sauna ümbrusega. Nii et nüüd, kui karneval läbi, on maad võtnud roheline ja valge. Tuleval kevadel, kui olen jõudnud müüri ääre puhtamaks teha, no seal on kaks vahtrakändu, mis on nii sees kui sees, istutan sinna mõned okaspuud. Kääbusvormid. Kerad (unistavalt) ja roomajad. kui ma just ümber ei mõtle. Jäävad astilbed, hortensiad ja veel mõned rohelised. Vasakul nurgas on istutatud ebajasmiin `Aurea`, püstised elulõngad ja Muhedikelt saadud metsvitsad ja oh-palun-mine-ikka-kasvama-Eryngium bourgatii. Kurerehad saavad oma platsi. Kuhu, sellest mõni teine kord.


Kui seista veidi kõrgemal, siis allapoole avaneb see vaade. Valget ja rohelist tuleb lähemale vaatama minna.

Ülevalt. Siia said siis osa heucheratest, teise osa lasin üle kallaku alla voolata. Veel ei voola, väikesed on.
Need kribud ongi harilik kribulill, mis loodetavasti järgmisel aastal juba näitab, kes ta on. Neid sain Mati Rangilt Võhmas kevadisel aiapäeval.


See käänakuke sai ka lõpuks oma kuju ja taimed.
Rajal seistes näeb sellist pilti
Nagu öeldud paremale vaatame teine kord. Pean oma fotokat tuunima hakkama, tegin hulgaliselt halbu pilte. Lõpetuseks vihje paremale e sinine öömaja. Fotokas moonutas sinist, aga unimütsi ei äratanud.